Kohtulahend

• •

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 25.03.2015.a. Agur XXX määrata katseajaks Tallinna Vangla Lääne – Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - süüdistatava Agur XXX suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista Agur XXX ́lt kannatanu XXXkasuks tsiviilhagi summas 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda Conram OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXX. Välja mõista Agur XXX `lt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 24 (kakskümmend neli) eurot ning sundraha 1/2 summas, s.o 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, seega menetluskulud kokku summas 316 (kolmsada kuusteist) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Sundraha summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti - jätta KrMS § 180 lg. 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

Agur XXX on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema 19.10.2014.a kella 19.00 ja 19.30 vahel kasutas ajutiselt omavoliliselt Harjumaal XXX vallas XXX külas ja Kohilas XXX kuuluvat ja XXX kasutuses olnud sõiduautot Mazda 626, r/nr XXX , maksumusega 2500eurot, millise võtmed ta eelnevalt salaja võttis 19.10.2014.a onu XXX teadmata tema korterist XXX külas, XXX ja millise sõiduki juhtimisega ta toime ei tulnud ning põhjustas avarii XXX külas XXX juures, kuna oli alkoholijoobe seisundis (mille raskusastet ei õnnestunud tuvastada). Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega pani Agur XXX toime KarS § 215 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 18.03.2015.a süüdistatav Agur XXX , kaitsja Juho – Enn Aule ning ringkonnaprokurör Rita Siniväli sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele prokurör taotleb kohtus Agur XXX karistamist KarS § 215 lg. 1 järgi vangistusega 4 kuud, mis KarS § 74 alusel jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Agur XXX ei pane 12-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mis tulenevad KarS § 75 lg. 2 p. 1-6: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav Agur XXX tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 215 lg. 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude tasumisega ning tsiviilhagi hüvitamisega kannatanule. Menetluskulud palus süüdistatav osaliselt jätta riigi kanda ning ülejäänud osas menetluskulude tasumine ajatada. Süüdistatav Agur XXX selgitas, et 18.03.2015.a sõlmisid ringkonnaprokurör Rita Siniväli, tema (Agur XXX ) ja tema kaitsja Juho – Enn Aule kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Ringkonnaprokurör Rita Siniväli selgitas samuti, et ta jääb 18.03.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Agur XXX `le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava Agur XXX poolt KarS § 215 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava Agur XXX käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg. 1 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava Agur XXX selgituse ning ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Agur XXX on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Agur XXX temale esitatud süüdistuses KarS § 215 lg. 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Agur XXX süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 24 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Agur XXX ́l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude täies ulatuses hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Kohus märgib, et seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Kuigi süüdistatav on täisealine, arvestab kohus asjaoluga, et Agur XXX elab käesoleval hetkel lastekodus ning tal puudub kindel sissetulek. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud sundraha summas 292,50 eurot jätta riigi kanda. Kohus arvestab ka asjaoluga, et Agur XXX ́l tuleb tasuda tsiviilhagi summas 2500 eurot. Taasühiskonnastamise väljavaateid silmas pidades peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg. 3 alusel määrata Agur XXX ́lt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Vastavasisulise taotluse esitas ka süüdistatav kohtuistungil.

Tsiviilhagi:

Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi XXX summas 2500 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel kuulub Agur XXX `lt väljamõistmisele tsiviilhagi summas 2500 eurot XXX kasuks.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.