1-13-5809/29 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Tartu Maakohus edastas Tartu Vangla poolt esitatud materjalid 18.03.2015 Viru Maakohtule kinnipeetava T.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. T.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 21.06.2013 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 kohaldamisega karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud 29 päeva. Karistuse kandmise algus 12.08.2013 ja lõpp 10.05.2016. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.12.2014 Kinnipidamisasutusest T.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Isik on kinnipidamisasutuses osalenud järgmistes tegevustes: 04.06.2014-02.09.2014 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening; alates 01.09.2014 omandab põhiharidust; alates 25.07.2014 osaleb vangla tööhõives . Süüdimõistetu lõpetas xxx 7 klassi, vangistuses on omandanud tisleri eriala. Isik töötas ametlikult ettevõttes AS xx. 04.12.2014 seisuga on isikul rahalisi nõudeid summas 322 eurot ja vabanemisfondis xxx eurot. TÄITIS andmetel on rahalisi nõudeid summas 29667 eurot. Isikul on toetav võrgustik venna, vennanaise ja peretuttava näol. Isik hakkas väidetavalt alkoholi tarvitama 13-14 aastasena, on joobeseisundis käitunud agressiivselt. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul lähisugulastest vend ja vennanaine. Ema on surnud, isaga ei ole aastaid suhelnud. Peamised toetajad on peretuttav ja venna perekond. Vabanemisjärgne elukoht on xxx. Elukoha omanik (peretuttav) andis nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks antud aadressile. Tegemist on kahekorruselise eramajaga. Täiturite infosüsteemi kohaselt on isikul tasuda tsiviilhagi summas ca 30 tuhat eurot. Isiku peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamine, mis on kuritegude soodusteguriks. Kriminaalhooldaja märgib, et isikul on oskus kujundada oma seisukohti ja neid põhjendada. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav T.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks T.P jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 11.05.2016. Prokurör nõustub Tartu Vangla poolt 04.12.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur T.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja selgitas, et vabaduses on isikul elukoht ja teda toetav lähivõrgustik. Ta soovib jätkata õpinguid õhtukoolis. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. T.P selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtawga ja ei hakka enam kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et T.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega 2(5)

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabas tamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx 7 klassi. On töötanud ametlikult ettevõttes AS xx. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 8-11) nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglakaristust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud asja omavolilise kasutamise eest, tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, teise inimese tervise kahjustamise eest, võõra asja hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega ning valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise eest. Isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Käesoleval hetkel kannab isik karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtuotsusest (isiklik toimik, I osa, tl 2-4) nähtub, et isik, olles katseajal, juhtis rollerit joobeseisundis. Väärteokorras on süüdimõistetu karistatud kokku 17-l korral ja kõikidel kordadel Ühistranspordiseaduse alusel (sõitmine ilma sõiduõigust tõendava dokumendita). Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest (nii varavastased, isikuvastased kui ka ühiskonnaohtlik kuritegu). Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud 04.06.2014-02.09.2014 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandab alates 01.09.2014 põhiharidust ja alates 25.07.2014 osaleb vangistuses kuni käesoleva ajani tööhõives. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 13.01.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 2 korruselise eramajaga, mis kuulub kinnipeetava peretuttavale, kes on kinnipeetava nõus enda juurde elama võtma. Isikule puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Isiku suhtlusring koosneb venna perekonnast ja peretuttavast. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, mida peetakse ühiskonnaohtlikuks süüteoks, kuna seeläbi on ohustatud kõik teised kaasliiklejad), korduvaid karistusi (isik on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud, väärteokorras karistatud kokku 17-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on neli kehtivat 3(5)

kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, määratud korduvalt kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta vabastati karistuse kandmisest tingimuslikult (ühel korral kandis isik ka šokivangistust), leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Tartu Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses asunud alates 25.07.2014 tööle ja alates 01.09.2014 omandab põhiharidust, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku puhul on läbivaks jooneks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Seda enam, et isiku kuriteod on olnud väga eriilmelised (varavastased, isikuvastased ja ühiskonnaohtlikud). Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.05.2016, ärakandmiseks on veel natuke üle ühe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Puuduvad andmed, et isikul oleks kindel töökoht, mida võib pidada üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel. Samuti on karistuse lõpuni jäänud piisavalt aega, et teha korrektuure õiguskuulekama käitumise suunas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine tööhõives, põhihariduse omandamine, lähedaste toetus ja kindel elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldustele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.P temale Tartu Maakohtu 21.06.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 4(5)