Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. veebruari 2015 määrus Nikolai Lilitškini karistuse muutmata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Nikolai Lilitškin, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 11.01.2007 otsusega tunnistati Nikolai Lilitškin süüdi KarS § 120, § 122 ja KarS § 136 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust karistusaja algusega 08.06.2006.
2.Tartu Maakohtu 14.02.2008 otsusega tunnistati N. Lilitškin süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati isiku poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati N. Lilitškinile Tartu Maakohtu 11.01.2007. otsusega mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust alates 08.06.2006.
3.Tartu Maakohtu 17.05.2010 otsusega tunnistati N. Lilitškin süüdi KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 113 ja KarS § 418 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.02.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 16 päeva vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati N. Lilitškini poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse algust hakati lugema alates 12.08.2009.
4.Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega tunnistati N. Lilitškin süüdi KarS § 275 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõisteti temale liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust N. Lilitškinile Tartu Maakohtu 17.05.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 aasta 1 kuu ja 26 päeva võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti karistuseks 6 aastat 8 kuud ja 26 päeva vangistust alates 29.10.2012.
5.05.01.2015 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel N. Lilitškini andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
6.Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015 määrusega jäeti N. Lilitškinile Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega mõistetud lõplik karistus muutmata, kuna kohtu hinnangul puudus selleks KarS § 5 lg-st 2 tulenev alus.
6.1.Kohus ei muutnud Tartu Maakohtu 11.01.2007 otsusega N. Lilitškinile mõistetud liirkaristust. Nimetatud liitkaristus moodustati selliselt, et isikule KarS § 122 järgi karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust kattis KarS § 120 ja § 136 lg 1 järgi mõistetud karistuse. KarS § 122 järgi karistati N. Lilitškinit selle eest, et ta pani korduvalt oma abikaasa ja tütre suhtes toime järjepideva ning suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. 01.01.2015 jõustunud KarS-i redaktsiooni järgi on nimetatud tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, mis näeb karistuse ülemmäärana ette kuni 5-aastase vangistuse. Kuna ka N. Lilitškini teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 122 nägi selle teo eest maksimumkaristusena ette kuni 5aastase vangistuse, siis seaduse muudatus ei kergendaks N. Lilitškini karistust. Järelikult jääb muutmata ka süüdlasele mõistetud liitkaristus.
6.2.Tartu Maakohtu 14.02.2008 otsusega karistati N. Lilitškinit KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi varguse eest, millega tekitati kahju üle 200 euro ning seega on nimetatud tegu ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi. Samuti ei ole muutunud selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, mistõttu maakohus karistust ei korrigeerinud. Kohus ei vaadanud ümber ka KarS § 65 lg 1 alusel N. Lilitškinile mõistetud liitkaristust, kuna selle moodustanud karistust maakohus ei muutnud.
6.3.Tartu Maakohtu 17.05.2010 otsusega karistati N. Lilitškinit KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 113 ja KarS § 418 lg 1 järgi. Kuna süüdimõistmise tinginud teod ei ole pärast 01.01.2015 dekriminaliseeritud ja muutusi ei ole toimunud ka nende tegude eest ettenähtavates sanktsioonides, siis ei muutu N. Lilitškinile mõistetud üksikkaristused. Sellest tulenevalt ei muutu ka KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristus 9 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust.
6.4.Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega karistati N. Lilitškinit KarS § 121 järgi 7 kuu vangistusega selle eest, et ta lõi teist inimest kahel korral rusikaga näopiirkonda, misjärel väänas kannatanul käed selja taha ning lõi veel kaks korda põlvega vastu selga ning omakorda pärast seda kägistas kannatanut käterätikuga. Pärast 01.01.2015 tuleks nimetatud tegu kvalifitseerida
KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Süüdlasele mõistetud karistus jääb KarS § 121 lg 2 sanktsioonimäära, milleks on kuni 5 aastat vangistust ja seega ei muutu ka N. Lilitškini karistus. Sama otsusega karistati N. Lilitškinit KarS § 275 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega selle eest, et ta solvas ametkohustusi täitvat võimuesindajat. 01.01.2015 kehtima hakanud KarS-i redaktsioonis on nimetatud kuritegu dekriminaliseeritud ning KarS § 275 lg 1 kohaselt on avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega väärtegu. Seega välistab kehtiv KarS § 275 lg 1 N. Lilitškinile süüksarvatud teo kriminaalkorras karistatavuse ja omab järelikult süüdimõistetu suhtes tagasiulatuvat jõudu selliselt, et N. Lilitškin tuleb temale KarS § 275 järgi mõistetud karistusest vabastada. Kuna kohus mõistis liitkaristuse KarS § 64 lg 1 alusel absorptsiooniprintsiibil, neelas raskem üksikkaristustest, s.o N. Lilitškinile KarS § 121 järgi karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust ära temale KarS § 275 järgi mõistetud 6 kuu pikkuse vangistuse. Järelikult ei ole asjaolul, et N. Lilitškin tuleb KarS § 275 järgi mõistetud karistusest selle teo dekriminaliseerimise tõttu vabastada, lõpliku karistuse määra suhtes sisulist tähendust. Muutusi ei toimunud ka varasemate kohtuotsustega N. Lilitškinile mõistetud karistustes, mistõttu ei muutu isikule KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristus. Määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N. Lilitškin, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määrus tema karistuse muutmata jätmise kohta.
7.1.Süüdimõistetu arvates jättis maakohus põhjendamatult arvestamata KarS § 275 muudatuse ning kohaldamata KarS § 5 lg 2 järgi seaduse tagasiulatuva jõu. Kohus jättis täielikult põhjendamata, miks N. Lilitškini karistust ümber ei vaadatud.
7.2.Ka tuleks arvestada, et isikule on KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi valesti mõistetud liitkaristus. 29.10.2012 otsusega on põhjendamatult suurendatud Tartu Maakohtu 17.05.2010 otsusega mõistetud liitkaristust. 29.10.2012 otsusega tunnistati N. Lilitškin süüdi II astme kuritegudes, kuid 17.05.2010 otsusega I astme kuriteos. Seega peaks isikule KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 113 järgi mõistetud karistus katma ka 29.10.2012 otsusega KarS § 275 ja § 121 järgi mõistetud karistused.
7.3.Kinnipeetavale jääb arusaamatuks, miks vaatas tema asja läbi sama kohtunik, kes tegi ka süüdimõistva otsuse. Kuna ka 09.02.2015 määruse tegi kohtunik Peet Teidearu, on rikutud isiku õigust erapooletule kohtumõistmisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 09.02.2015 määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et isikule mõistetud liitkaristus ei kuulu KarS § 5 lg 2 järgi ümbervaatamisele. N. Lilitškinile mõistetud liitkaristus on kooskõlas ka alates 01.01.2015 kehtivate karistusseadustiku muudatustega, mistõttu ei ole põhjust isiku olukorra kergendamiseks.
9.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et käesoleva menetluse eesmärgiks on kontrollida, kas N. Lilitškinile Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega mõistetud liitkaristus on kooskõlas ka alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatustega. Just sellel põhjusel edastas ka Tartu Vangla KrMS § 431 lg 3 alusel kinnipeetava materjalid Tartu Maakohtule. Seega ei pidanud maakohus käsitlema N. Lilitškini süüdimõistmise aluseks olevaid tõendeid
ega hindama ümber varasemalt mõistetud karistusi juhul, kui selleks ei tulene alust KarS § 5 lg-st 2.
10.KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et süüteod, mille eest N. Lilitškinit karistati Tartu Maakohtu 11.01.2007, 14.02.2008 ja 17.05.2010 otsustega, on karistatavad ka karistusseadustiku 01.01.2015 redaktsiooni kohaselt. Ka isikule mõistetud karistused ei ületa kehtiva seaduse sanktsiooni ülemmäära. Seega puudub nende otsuste puhul alus N. Lilitškinile mõistetud karistuste vähendamiseks.
12.Esimese astme kohus vabastas N. Lilitškini põhjendatult Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega KarS § 275 järgi mõistetud karistusest, kuna võimuesindaja solvamine on alates 01.01.2015 karistatav väärteokorras. Kinnipeetavale mõisteti aga nimetatud otsusega KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus selliselt, et N. Lilitškinile KarS § 275 järgi mõistetud 6 kuu pikkune vangistus loeti täielikult kaetuks KarS § 121 järgi karistuseks mõistetud 7 kuu vangistusega. Maakohus tuvastas õigesti, et KarS § 121 järgi kvalifitseeritav tegu on jätkuvalt kuritegu ning karistus mahub sanktsiooni raamidesse. Seega ei muuda süüdlase KarS § 275 järgi mõistetud karistusest vabastamine tema liitkaristuse pikkust ja puudub alus KarS § 5 lg 2 järgi tema karistuse vähendamiseks. Kuna muutunud ei ole N. Lilitškinile Tartu Maakohtu 11.01.2007, 14.02.2008 ja 17.05.2010 otsustega mõistetud karistused ning puudub alus vähendada isikule Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust, ei muutu ka süüdlasele KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristus.
13.Seoses N. Lilitškini märkustega talle Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas selgitab kolleegium, et KarS § 65 lg 2 järgi moodustatakse liitkaristus selliselt, et suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega ei näe säte ette võimalust lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, nagu seda teeb KarS § 64 lg 1 ja nagu viitab kaebaja. Eelnevast järeldub, et N. Lilitškinile Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristus on kooskõlas seadusega.
14.Tulenevalt KrMS § 431 lg-test 1 ja 2 lahendab KarS § 5 lg 2 kohaldamisega seonduvad küsimused lahendi teinud kohus. Seega on alusetud N. Lilitškini etteheited selle kohta, et tema karistuse ümbervaatamisega seotud küsimust arutas sama kohtunik, kes tegi 29.10.2012 süüdimõistva kohtuotsuse, kuna sellise korra näeb ette seadus. Nagu kohus juba märkis (vt p 9) on praeguse menetluse eesmärgiks kontrollida isikule mõistetud ja tema poolt kantava karistuse vastavust kehtivale seadusele ning eelduslikult saabki seda kõige paremini teha just karistuse mõistnud kohtunik.
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015 määrus muutmata ja N. Lilitškini määruskaebus rahuldamata.
Mati Kartau
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.