Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
20. märts 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-5690
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Oleg Soldatenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
OLEG SOLDATENKO, isikukood 36401062231, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 20.05.2008 ja lõpp 05.07.2018.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.03.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta OLEG SOLDATENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Oleg Soldatenkole ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Soldatenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Soldatenko on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 20.05.2008 otsusega KarS § 331 järgi ning karistuseks on mõistetud vangistus 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud
karistust Harju Maakohtu 30.11.2006 otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 9 aastat 10 kuud ja 15 päeva ning mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.05.2008. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Isiku kuriteod on muutunud laadilt kergemaks. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Oleg Soldatenko taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et saab aru, kui rasked kuriteod ta toime pani. Samuti teatas kinnipeetav, et ta on 16 aastat vanglas olnud ning tal on raske ühiskonnas orienteeruda, kuid tal on vend, kes on teda siiani aidanud ning aitab ka edaspidi. Isiku sõnul saab ta tööle asuda venna sõbra ehitusfirmasse. Isiku sõnul ei ole tal sõltuvusprobleeme ning on aru saanud, et kõik probleemid olid tal varasemalt alkoholist. Prokurör Oleg Soldatenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuigi isik kannab hetkel karistust kinnipeetava poolt narkootilise aine valdamise eest on ta varem sooritanud elu-, tervise- ja vara- ja vastased kuriteod. Ka Ida-Viru 21.06.1999 kohtuotsusega KrK § 101 p. 7, § 195 lg 2 alusel mõistetud karistuse kandmine ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ja vangistuses viibimise ajal pani ta toime kolm kuritegu. Distsiplinaarkaristuste olemasolu ja uute kuritegu toimepanemine vangistuses viitab sellele, et kinnipeetav ei ole valmis ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidama ning seetõttu ei ole põhjust arvata, et isik suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Toimiku materjalidest nähtuvalt kuritarvitas isik alkoholi (diagnoositud alkoholisõltuvus), pani varasemad kuriteod toime alkoholi mõju all. Viimati teda karistati kinnipeetava poolt narkootiliste aine omandamise eest. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik, ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes isikule Harju Maakohtu 20.05.2008 kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega – 10 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks, seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Teiste inimeste turvalisuse
tagamiseks – nende elu, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 16%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%. Ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda, kui muutub isiku eluviis, kui isik on joobeseisundis või tunneb end ohustatuna. Isik võib oma käitumisega ohustada avalikkust. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja kehavigastuste tekitamises. Isiku elustiil on riskiv ja hoolimatu, millele viitab korduv kriminaalkorras karistatus. Isik pani alkoholijoobes toime raske kuriteo ning tema käitumine alkoholijoobes on vägivaldne. Samuti on isik tunnistanud, et tal võib esineda impulsiivset käitumist. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi isik on kindel, et ta vabanemisjärgselt enam alkoholi ei kuritarvita, puudub kohtul selles osas kindel veendumus. Vangla materjalidest nähtub, et isik on korduvalt rikkunud vangla sisekorraeeskirja nõudeid. Samuti on ta vangistuses toime pannud uue kuriteo. Samuti nähtub, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kohus leiab, et kui isik asub vabaduses suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, võib ta olla nende poolt mõjutatav. Kuigi isiku vend on valmis teda vabanemisjärgselt toetama, võib isikul olla siiski raske kohaneda. Kohtu hinnangul on isiku poolt toime pandud kuritegu sedavõrd raske, et tema vabastamine antud hetkel ei ole põhjendatud. Isiku karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 aastat ja 3 kuud. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et isiku poolt ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes isikule mõistetud karistusega. Samuti on isikul vangistuses kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.