Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2015 Põlva kohtumaja Põlva, Võru 12
Kriminaalasja number
1-15-1738 (kohtueelse menetluse nr 15265000036)
Kohtunik
Rita Kulberg
Prokurör
Ene Uljanova
Kriminaalasi
K.J süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi käskmenetluses isikukood XXX; elukoht K.J xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; alaline töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
Süüdistatav
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Kristi Haas
Kirjalik menetlus
K.J süüdi mõista KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 90 (üheksakümne) kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot) so 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Välja mõista K.J-ilt menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ning riigi õigusabi tasu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 16 senti riigituludesse. Rahaline karistus tasuda 1 (ühe) ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004 SEB Pangas või arvele nr EE502200221014193355 Swedbankis või arvele nr EE873300333499990003 Danske Bankis või arvele nr EE401700017002872300 Nordea Pangas viitenumbrile 99915400003033 (märkides makse selgituses: rahaline karistus asjas 1-15-1738). Menetluskulud (kokku 671,16 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004 SEB Pangas või
arvele nr EE502200221014193355 Swedbankis või arvele nr EE873300333499990003 Danske Bankis või arvele nr EE401700017002872300 Nordea Pangas viitenumbrile 99915700018388 (märkides makse selgituses: menetluskulud asjas 1-15-1738). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda Tartu Maakohtult Põlva kohtumaja kaudu asja arutamist üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusakti sisu K.J süüdistatakse selles, et tema olles kriminaalasja nr 14260101511 menetlemise käigus 07.05.2014 hoiatatud KarS §-de 318 ja 320 järgi vastutusest ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo Põlva kriminaaltalituse uurija E. K. poolt, mille kohta andis allkirja tunnistaja ülekuulamise protokollile, andis seejärel Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxx külas ajavahemikul kella 10.20 - 10.45-ni tunnistajana ülekuulamisel tahtlikult teadvalt vale ütlusi selle kohta, et ajavahemikul 01.09.201331.10.2013 Põlva maakonnas Räpina vallas Linte külas R. D. ja V. K. panid toime õlleankru varguse. Sama kriminaalasja menetlemisel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas kohtuasjas nr 1-14-5133 KarS § 199 p 4, 7 järgi 26.01.2015 andis õigeid ütlusi ja avaldas, et õlleankru varastas V. K. üksi ja R. D. viibis sel ajal koos temaga. Seega pani K.J toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tunnistajana kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise. Prokuröri ettepanek on karistada K.J KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 90 päevamäära (1 päevamäär on 3,20 eurot) so 288 euro suuruse rahalise karistusega. Kohtu järeldused Süüdistatav on süüdistusakti kätte saanud 03.03.2015 ning kaitsja on süüdistusakti kätte saanud 26.02.2015. Nad ei ole kohtule KrMS §-s 252 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul esitanud omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta. Käesolevaks ajaks on möödunud KrMS § 253 preambulis sätestatud 15-päevane tähtaeg. Kohus leiab, et antud kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta.
2(3)
KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.J pole varem kriminaalkorras karistatud. Tal puuduvad ka kehtivad väärteokaristused. Seetõttu võib süüdistatavat karistada kergemaliigilise karistusega so rahalise karistusega. Seega tuleb K.J süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistustega 90-kordses minimaalpäevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot) so 288 eurot. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses so 585 eurot. Samuti on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu ja kulu 86,16 eurot (riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus tl 43). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.