Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-1-1-18-15 16. märts 2015 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos Jevgeni Zahharovi karistuse täitmisele pööramine KarS § 69 lg 6 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2014. a määrus asjas nr 1-13-5216 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jevgeni Zahharovi kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri pooled abi Veera Kremez Asja läbivaatamise kuupäev ja 4. märts 2015, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2014. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tedder määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 24 (kakskümmend neli) eurot, sh käibemaks 4 eurot.
Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jevgeni Zahharovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 24 (kakskümmend neli) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 16. oktoobri 2013. a otsusega tunnistati Jevgeni Zahharov süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks vangistus 7 kuuks. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendas maakohus mõistetud vangistuse 420 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määras kohus 1 aasta ja 6 kuud.
2.31. juulil 2014 esitas kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles J. Zahharovi vangistuse täitmisele pööramist. Ettekandes põhjendati taotlust sellega, et
süüdimõistetu hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega ilmu korrapäraselt registreerimisele.
Harju Maakohtu 3. novembri 2014. määrusega pöörati J. Zahharovile sama kohtu 16. oktoobri 2013. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa - 4 kuud ja 21 päeva vangistust - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Kohus luges J. Zahharovi karistuse kandmise alguseks 24. oktoobri 2014. Maakohus leidis, et J. Zahharovi vangistuse ärakandmata osa tuleb pöörata täitmisele, sest süüdimõistetu rikkus kriminaalhoolduse tingimusi tahtlikult. Kohtuotsusega mõistetud 420 töötunnist on J. Zahharov ära teinud 137 tundi, kusjuures viimati tegi ta üldkasulikku tööd
6.juunil 2014. Alates 2014. a aprillikuust ei ole kriminaalhooldusalune järginud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud J. Zahharoviga ühendust saada ka telefoni teel ja J. Zahharov ise ilmumata jäämise põhjusi ei teatanud. J. Zahharov ei ilmunud ka kohtuistungile, mistõttu oli kohus sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama.
Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Zahharov, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2014. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna kohtuistungile mitteilmumine ei kujuta endast KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõuete või kohustuste rikkumist, ei saa see olla ka karistuse täitmisele pööramise alus. Seetõttu on asjakohatu nii maakohtu poolt J. Zahharovi mitteilmumise kohta märgitu kui ka sellega seonduvad määruskaebuse esitaja väited. Samas on J. Zahharov tahtlikult eiranud üldkasuliku töö tegemise kohustust ja nõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Sellest tulenevalt pööras maakohus karistuse õigustatult täitmisele. Registreerimisnõude ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse rikkumist ei eita ka J. Zahharov, esitades aga rikkumiste põhjendusena väite, et rahaliste probleemide tõttu ning tütre heaolu kindlustamiseks tööd otsides kaotas ta ajataju. Ringkonnakohus märkis, et selline paljasõnaline väide ei anna alust registreerimisnõude ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse tahtlikku rikkumist eitada. Ühtlasi puuduvad tõendid selle kohta, et J. Zahharovil ei olnud võimalik üldkasulikku tööd teha ja registreerimisnõuet täita seetõttu, et ta käis tööl. Kontrollnõuete täitmist ja üldkasuliku töö tegemist takistavate probleemide ja küsimuste tekkimisel oleks J. Zahharov võinud pöörduda abi ja selgituste saamiseks kriminaalhooldaja poole. Seda J. Zahharov aga ei teinud, vaid oli kriminaalhooldaja jaoks kättesaamatu. Katseaja tingimuste rikkumine oli nii ulatuslik, et sellele ei saa reageerida katseaja pikendamise ega lisakohustuste panemisega, vaid mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Zahharovi kaitsja vandeadvokaat
Jaan Tedder, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kohtuasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kaitsja põhjendab oma taotlust sellega, et kohtud lahendasid asja formaalselt ega arvestanud, et J. Zahharov jäi maakohtu istungile ilmumata, kuna viibis samal ajal ravil. Karistuse täitmisele pööramine jätab sisuliselt elatusallikata J. Zahharovi tütre. J. Zahharov kinnitab, et ta ei ole tööpõlgur, narkomaan ega alkoholi kuritarvitaja. Ta kinnitab, et on olnud kriminaalhooldajale alati kättesaadav ja tema eesmärk ei olnud karistuse kandmisest kõrvale hoida. Ühiskondlikult kasulik töö on võimalik ära teha kohtuotsuses määratud tähtajaks. J. Zahharov leiab, et tema poolt tahtmatult toime pandud rikkumine ei ole nii suur, et välistaks katseaja pikendamise ja lisakohustuste panemise.
7.Vastuses määruskaebusele taotleb prokuratuur selle rahuldamata jätmist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Riigikohus annab esmalt hinnangu, kas kohtud kohaldasid enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 69 lg 6 vana redaktsiooni (§ 69 lg 6 v.r) õigesti (I). Järgnevalt selgitab kolleegium, millistel juhtudel on kohaldatav 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 6 uus redaktsioon (§ 69 lg 6 u.r) ja miks ei saa sellest sättest juhinduda praeguses asjas. Seejuures käsitleb kolleegium eraldi KarS § 69 lg 6 u.r esimese lause (II) ja teise lause (III) ajalist ja isikulist kehtivust. Lõpuks võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse
(IV).
I
Sel ajal, kui J. Zahharov pani toime erakorralises ettekandes märgitud rikkumised, kehtis KarS § 69 lg 6 v.r esimene lause järgmises sõnastuses: "Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele." Riigikohus on varem leidnud, et viidatud sätte kohaldamisel on täitmiskohtunikul ulatuslik kaalutlusõigus. Täitmiskohtunik peab kõigepealt tuvastama, kas esinevad KarS § 69 lg 6 kohaldamise eeldused. Lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele peab täitmiskohtunik valima sobiva õigusliku tagajärje: kas pöörata vangistus täitmisele või mitte. (Vt Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-5-13, p 33.)
10.Kohtud tuvastasid, et J. Zahharov hoidis üldkasulikust tööst kõrvale ja rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud
kontrollnõuet
ilmuda
kriminaalhooldaja
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kohtute põhjendused selle kohta, miks need rikkumised tingivad J. Zahharovi vangistuse täitmisele pööramise, on asjakohased ja piisavad
ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohtud tegid KarS § 69 lg 6 v.r esimese lause kohaldamisel kaalutlusvea. II
11.1. jaanuaril 2015, s.o pärast käesolevas asjas ringkonnakohtu määruse tegemist, jõustus KarS § 69 lg 6 u.r, mille esimene lause sätestab järgmist: "Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele."
12.Kolleegiumi hinnangul võib ette tulla rikkumisi, mille puhul KarS § 69 lg 6 v.r esimese lause järgi olnuks kohane ja proportsionaalne meede süüdimõistetu karistus täitmisele pöörata, sama sätte uue redaktsiooni järgi tuleks aga eelistada mõnd leebemat õiguslikku tagajärge, nt määrata süüdlasele lisakohustusi. Järelikult on KarS § 69 lg 6 u.r esimene lause teatud juhtudel süüdimõistetu jaoks leebem kui KarS § 69 lg 6 v.r esimene lause. Seetõttu tuleb järgnevalt selgitada, kas KarS § 69 lg 6 u.r esimene lause on kohaldatav ka selliste isikute puhul (nagu J. Zahharov), kes hoidsid üldkasulikust tööst kõrvale, ei järginud kontrollnõudeid või ei täitnud neile pandud kohustusi enne 1. jaanuari 2015.
13.Karistusseaduse ajalist kehtivust reguleerib KarS § 5. Selle paragrahvi teine lõige sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud (lause 1). Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele (lause 2). Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest (lause 3).
14.KarS § 5 lg 2 esimese lause kohaselt on isiku olukorda leevendaval seadusel tagasiulatuv jõud üksnes isiku suhtes, keda ei ole jõustunud kohtuotsusega karistatud. KarS § 69 lg-t 6 kohaldatakse aga vaid selliste isikute suhtes, kelle karistamise kohta tehtud otsus on jõustunud. Järelikult KarS § 5 lg 2 esimese lause alusel leebema karistusseaduse tagasiulatuv jõud KarS § 69 lg 6 esimeses lauses nimetatud isikutele ei laiene.
15.KarS § 5 lg 2 teine lause näeb ette karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise muu hulgas ka isikute suhtes, kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellise
isikuna on käsitatav ka KarS § 69 lg 6 esimeses lauses nimetatud süüdlane, kelle vangistus üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise, kontrollnõuete täitmata jätmise või kohtu pandud kohustuste rikkumise tõttu täitmisele pööratakse. KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt ei ole tagasiulatuvat jõudu aga mitte igasugusel isiku olukorda leevendaval seadusel, vaid üksnes seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. Teo karistatavuse välistab seadus, mis tunnistab süüteokoosseisu kehtetuks või muudab seda nii, et tegu sellele enam ei vasta, ja seda olukorras, kus ühtlasi puudub ka mõni muu süüteokoosseis, millele tegu pärast algse koosseisu kehtetustamist või muutmist vastaks. Samuti võib olla tegemist karistusseadustiku üldosas või süüteokoosseisu blanketset tunnust sisustavas normis tehtud muudatusega, mille tulemusena muutub varem süüteona karistatav tegu mittekaristatavaks. Seadusena, mis välistab karistamise vangistusega, peetakse KarS § 5 lg 2 teises lauses silmas seadusemuudatust, mille tagajärjel ei saa süüteo eest, mis varem oli karistatav vangistusega, enam vangistust mõista. Sellise olukorraga on tegemist eeskätt juhul, kui kuriteona karistatav tegu muudetakse väärteoks või kui varem vangistusega karistatav tegu jääb karistatavaks kuriteona, mille eest on põhikaristusena ette nähtud üksnes rahaline karistus. Seadusena, mis lühendab vangistust, tuleb KarS § 5 lg 2 kontekstis mõista seadust, mis alandab teo eest ette nähtud vangistuse ülemmäära. Sellist järeldust kinnitab KarS § 5 lg 2 kolmas lause, mis näeb ette karistuse vähendamise uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani. Osutatud õigusjärelmit on võimalik kohaldada vaid teole vastava karistuse ülemmäära langetamisel, mitte muudel juhtudel.
16.Seega kui tegu, mille eest isikule vangistus mõisteti, ei ole enam (vangistusega) karistatav, ei saa süüdlase vangistust KarS § 5 lg 2 teisest lausest tulenevalt ka KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata, ehkki osutatud sättes nimetatud karistuse täitmisele pööramise eeldused on täidetud. Samuti ei tohi KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööratava vangistuse kestus koos vangistuse osaga, mis kanti üldkasuliku töö vormis, ületada vangistust, mis vastab pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist kehtima hakanud seadusega samasuguse teo eest ette nähtud vangistuse ülemmäärale.
17.1. jaanuaril 2015 kehtima hakanud KarS § 69 lg 6 ei välista ühegi teo karistatavust, karistamist vangistusega ega lühenda KarS § 5 lg 2 teise lause mõttes vangistust. Sellest tulenevalt ei ole KarS § 69 lg 6 u.r esimesel lausel tagasiulatuvat jõudu ka KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt. KarS § 5 lg 2 reguleerib teo karistatavust või süüteo toimepanemise karistusliku iseloomuga õiguslikke järelmeid ette nägeva seaduse tagasiulatuvat jõudu. KarS § 69 lg 6 esimene lause ei sätesta teo karistatavuse eeldusi ega süüteo vahetuid õiguslikke tagajärgi. Selle normi teokoosseisu moodustab üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine või kontrollnõuete või kohtu pandud kohustuste täitmata jätmine. Seega KarS § 69 lg 6 u.r esimese lause kehtestamisega tehtud muudatusele KarS § 5 lg 2 tagasiulatuvat jõudu ei omista. KarS § 5 lg-s 2 nimetamata juhtudel karistusseadusel tagasiulatuvat jõudu ei ole.
18.KarS § 69 lg 6 u.r esimene lause on kohaldatav üksnes siis, kui süüdlane on hoidnud üldkasulikust tööst kõrvale, eiranud kontrollnõudeid või jätnud täitmata talle pandud kohustused 1. jaanuaril 2015 või hiljem. Kui samasugune rikkumine leidis aset aga enne 2015. aastat, tuleb rikkumise õiguslike tagajärgede kindlaksmääramisel juhinduda KarS § 69 lg 6 v.r esimesest lausest. Seda ka juhul, kui kriminaalhooldaja koostab erakorralise ettekande või kohus vaatab seda läbi aastal 2015 või hiljem.
19.Eelnevast järeldub, et J. Zahharovi puhul ei ole KarS § 69 lg 6 u.r esimene lause kohaldatav, sest ta hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja rikkus registreerimiskohustust aastal 2014. Seega puudub praeguses asjas ka alus kaaluda, kas J. Zahharovi suhtes võiks vangistuse täitmisele pööramise asemel piirduda hoiatuse, lisakohustuste paneku või töö tegemise tähtaja pikendamisega. III
20.KarS § 69 lg 6 v.r teine lause sätestas, et aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Sellest normist juhindusid J. Zahharovi tehtud üldkasulikku tööd kantud vangistuseks ümber arvestades ka maakohus ja ringkonnakohus. KarS § 69 lg 6 u.r teine lause näeb aga ette, et aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Seega vajab lahendamist küsimus, kas osutatud säte on tagasiulatuvalt kohaldatav ka praeguses asjas, ja üldisemalt see, millistel juhtudel peab kohus varem üldkasuliku tööga asendatud vangistust või aresti täitmisele pöörates kantud karistuse arvestamisel juhinduma KarS § 69 lg 6 v.r teisest lausest, millistel juhtudel aga KarS § 69 lg 6 u.r teisest lausest.
21.KarS § 69 lg 6 u.r teine lause puudutab üksnes isikuid, kelle karistamise kohta on jõustunud otsus. Ühtlasi ei välista KarS § 69 lg 6 u.r teine lause ühegi teo karistatavust, karistamist vangistusega ega lühenda KarS § 5 lg 2 teise lause mõttes vangistust. Seega samadel põhjustel nagu KarS § 69 lg 6 u.r esimene lause, ei ole ka lõike teise lause uus redaktsioon kohaldatav nende süüdlaste suhtes, kes hoidsid üldkasulikust tööst kõrvale või rikkusid kontrollnõudeid või kohtu määratud kohustusi enne 1. jaanuari 2015 (vt käesoleva määruse punktid 13-18). Seega ei mõjuta KarS § 69 lg 6 u.r jõustumine ka kohtute järeldust selle kohta, milline osa J. Zahharovi vangistusest tuleb tema tehtud üldkasuliku töö arvel kantuks lugeda.
22.Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks märgib kolleegium täiendavalt järgmist. Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramisel saab KarS § 69 lg 6 u.r teises lauses toodud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest (1 : 1) lähtuda vaid juhul, kui tegemist on süüdlasega, kelle vangistus või arest asendati üldkasuliku tööga 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni alusel. Seega kui süüdlasele mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku
tööga enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, ei saa vangistuse täitmisele pööramisel lähtuda KarS § 69 lg 6 u.r teises lauses toodud asendussuhtest isegi siis, kui süüdlane hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, rikkus kontrollnõudeid või kohtu määratud kohustusi aastal 2015 või hiljem. Sellist järeldust põhistab kolleegium järgmiselt.
23.1. jaanuaril 2015 KarS § 69 lg 6 teises lauses tehtud muudatus on seotud samal ajal paragrahvi esimeses lõikes tehtud muudatusega. Nimelt nägi KarS § 69 lg 1 enne 1. jaanuari 2015 ette, et aresti või vangistust üldkasuliku tööga asendades vastab ühele päevale arestile või vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 69 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastab aga ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Seega lähtub KarS § 69 lg 6 teises lauses tehtud muudatus paragrahvi esimeses lõikes tehtud muudatusest. Selle eesmärk on tagada, et vangistuse täitmisele pööramisel arvestataks süüdlase tehtud üldkasulik töö kantud vangistuseks sama asendussuhte alusel, millest lähtudes on isikule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga asendatud.
24.Isik, keda karistati vangistusega ja kelle vangistus asendati üldkasuliku tööga enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, peab üldkasuliku töö täies mahus ära tegema. Tal ei ole õigust nõuda 2015. a alguseks tegemata töötundide arvu vähendamist põhjusel, et 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastab ühele vangistuspäevale varasema kahe tunni asemel üks tund üldkasulikku tööd. Selline järeldus tuleneb KarS § 5 lg-st 2, mille kohaselt on pärast süüteo toimepanemist jõustunud karistusseadusel juba süüdimõistetud isiku suhtes tagasiulatuv jõud üksnes juhul, kui see seadus välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. KarS § 69 lg 1 uues redaktsioonis ette nähtud asendusmäära muudatus ei ole käsitatav ühegi KarS § 5 lg 2 teises lauses nimetatud juhtumina.
25.See, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, ei saa tuua kaasa tema soodsamat kohtlemist võrreldes nende üldkasulikku tööd tegevate isikutega, kes täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt. Järelikult tuleb ka KarS § 69 lg 6 alusel vangistuse täitmisele pööramisel võtta kantud karistuse kestuse arvestamisel aluseks sama vangistuspäevade ja töötundide suhe, millest lähtudes on jõustunud kohtulahendis vangistus üldkasuliku tööga asendatud. Vastasel korral tekiks näiteks situatsioon, kus isik, kes on vähemalt poole talle enne 2015. aastat mõistetud üldkasuliku töö tundidest ära teinud, vabaneks ülejäänud töökohustusest tänu sellele, et ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, rikub kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. See ei ole KarS § 69 lg 6 teises lauses tehtud muudatuse mõte.
26.Seda, et KarS § 69 lg 6 u.r teine lause ei ole kohaldatav isikute suhtes, kellele on üldkasulik töö mõistetud enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, kinnitab ka KarS § 69 lg 7. Osutatud sätte esimene lause näeb ette, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö
tegemata osa sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Juhul kui asuda seisukohale, et alates 1. jaanuarist 2015 tuleb üldkasuliku töö vangistusega asendamisel võtta aluseks KarS § 69 lg 6 u.r teine lause ka siis, kui üldkasulik töö on mõistetud enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, tekiks KarS § 69 lg 7 kohaldamisel vastuolu KarS § 5 lg-ga 3. Nimelt võiks KarS § 69 lg 7 esimese lause alusel kindlaksmääratav vangistus osutuda pikemaks kui isikule algul mõistetud vangistus, mis üldkasuliku tööga asendati. Isegi juhul, kui süüdlane on teinud piisavalt töötunde, et tema vangistus võrreldes esialgu mõistetuga ei pikeneks, oleks KarS § 69 lg 6 u.r teises lauses ette nähtud asendusmäära kohaldamine süüdimõistetule ebasoodus. Seda seetõttu, et osutatud sätte kohaldamisel vastaks tema poolt tegemata üldkasuliku töö osale kaks korda pikem vangistus kui selle asendussuhte puhul, millest lähtuvalt on tema vangistus üldkasuliku tööga asendatud. Käesolevas punktis märgitu räägib samuti selle kasuks, et KarS § 69 lg 6 kohaldamisel tuleb üldkasuliku töö vangistuseks arvestamisel lähtuda samast asendussuhtest, millest lähtudes on isikule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga asendatud.
27.Kolleegium leiab, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga muutub vangistuspäevade ja töötundide asendussuhe, millest kohus üldkasuliku töö mahtu määrates lähtub, asenduskaristuse mõistmise kohta tehtud otsustuse osaks. Seetõttu peab kohus samast asendussuhtest lähtuma ka hiljem, mh vangistuse täitmisele pööramisel. Pärast üldkasuliku töö mõistmise kohta tehtud kohtulahendi jõustumist kehtestatud uut ja isikule soodsamat asendussuhet saaks kohus isiku suhtes kohaldada vaid siis, kui seadus näeks ette, et sellisel muudatusel on tagasiulatuv jõud ka nende isikute suhtes, keda on jõustunud otsusega karistatud. Kehtivas õiguses see aga nii ei ole.
28.Samas on KarS § 69 lg 1 ja lg 6 teise lause praegu kehtiv redaktsioon kohaldatav nende isikute puhul, kelle süüdimõistmine on küll jõustunud enne 1. jaanuari 2015, kuid kelle vangistus asendatakse
KarS
§
lg
neljanda
lause
kohaselt
üldkasuliku
tööga
alles
pärast 1. jaanuari 2015. IV
29.Käesoleva määruse punktides 9-21 toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2014. a määruse muutmata ja J. Zahharovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
30.Kaitsja esitas 15. detsembril 2014 Riigikohtule taotluse määrata tema poolt J. Zahharovile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Tedder riigi õigusabi tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal õigusabi osutamiseks kokku 4 pooltundi. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 esimene lause näeb ette, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja,
riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. J. Zahharovi kaitsja taotluses esitatud ajakulu arvestusega ei saa nõustuda ja kaitsjale kindlaksmääratavat tasu tuleb taotletavaga võrreldes vähendada. J. Zahharovi kaitsja määruskaebuse esemeks on õiguslikult lihtne küsimus ja määruskaebuses puudub sisuline õiguslik analüüs. Määruskaebuses on valdavalt üksnes vahendatud J. Zahharovi väiteid, mitte esitatud kaitsja enda käsitlust. Seda arvestades ei saa määruskaebuse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakuluks lugeda rohkem kui pool tundi. Advokatuuri juhatuse otsuse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (1. novembril 2014 jõustunud redaktsioonis) punkt 23 sätestab, et määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Sama korra punkt 2 näeb ette, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lgst 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse punktidest 2 ja 23, määrab kolleegium J. Zahharovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu J. Zahharovilt riigi kasuks välja mõista.
Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Saale Laos /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.