Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 19. veebruari 2015 määrus süüdimõistetu D.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu D.R-i (D.R) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 19. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu D.R-i kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, vandeadvokaadi Karl Saavo määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista D.R-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
5.D.R tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700017981 ja selgitus „D.R, 1-14-3747, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 28.04.2014 otsusega mõisteti D.R süüdi KarS § 329 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27-28.04.2014, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 10.01.2014 Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsusega D.R-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (852 tundi üldkasulikku tööd), s.o 1 aasta 2 kuud 1 päev vangistust, ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust.
1.1.09.01.2015 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel D.R-i andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks.
1.2.Tartu Maakohtu 10.02.2015 määrusega tühistati D.R-ile Tartu Maakohtu 28.04.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3747 KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus ning moodustati uus liitkaristus järgmiselt: KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 10.01.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega D.R-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (398 tundi üldkasulikku tööd), s.o 1 aasta 1 kuu 8 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 6 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 03.03.2015. Karistusaja algus 28.07.2014 ja karistusaja lõpp 04.12.2015 (tulenevalt maakohtu 10.02.2015 määrusest). Maakohtu määrus
2.Tartu Maakohtu 19.02.2015 määrusega jäeti D.R vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus oli seisukohal, et D.R-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on ennatlik. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus tuvastas, et käesolevaks ajaks on D.R temale mõistetud karistusajast ära kandnud ühe kolmandiku ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud D.R-i vabanemisjärgset elukohta XXX . Nimetatud aadressil asuv korter kuulub A.P. ale. Korteri omanik ning kinnipeetava elukaaslane K.P. koos oma täisealise pojaga on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maakohus leidis, et esinevad formaalsed alused D.R-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla.
2.2.Maakohus asus seisukohale, et täidetud ei ole materiaalsed eeldused D.R-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. D.R on kriminaalkorras karistatud 11 korral (5 karistust arhiveeritud) ning kannab hetkel teist korda reaalset vangistust. Varem on ta toime pannud isiku-, varavastaseid ja ühiskonnaohtlikke kuritegusid. Praegust vangistust kannab D.R karistuse täitmisest kõrvalehoidmise eest (KarS § 329). Mitmel korral on D.R käitumiskontrolli ajal pannud toime uusi liiklusalaseid süütegusid. Maakohus nõustus prokuröri arvamusega, et korduvad samaliigilised kuriteod iseloomustavad hoolimatut suhtumist ühiskonnas valitsevatesse reeglitesse. Varasem käitumiskontroll ega ka varasem reaalne vangistus, ei ole andnud tulemust ning D.R on jätkanud kuritegude toimepanemist.
2.3.D.R on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Ka maakohtu istungil ei salanud D.R alkoholi kuritarvitamist, kuid leidis, et teda aitavad antidepressandid, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemine (hetkel vanglas pooleli) ning vabaduses kavatseb osa võtta AA koosolekutest. Kuigi süüdimõistetu väidab, et ta on teinud järeldused ja on muutunud, ei kinnita seda tema varasem käitumine. D.R-i taotluse alusel lükkas maakohus 26.05.2014 määrusega kahe kuu võrra edasi Tartu Maakohtu 28.04.2014 otsuse
alusel mõistetud vangistuse täitmise, et D.R saaks korraldada oma raske puudega poja R.P. u elu tema vangistuses viibimise ajaks. Tegelikkuses ilmnes hiljem R.P. u hooldusõiguse asja arutades, et D.R ei kasutanud temale antud aega eesmärgipäraselt, vaid jätkas alkoholi kuritarvitamist (Tartu Maakohtu 29.08.2014 määrusega võeti D.R-ilt ära R.P. u isiku- ja varahooldusõigus). D.R-i isiklikust toimikust nähtub, et ka vangistusasutusse ilmumisel tuvastati D.R alkoholijoove. Maakohtu hinnangul on eeltoodu tõttu ülimalt suur risk, et vangistusest vabanedes võivad järgneda uued alkoholist tingitud kuriteod ning seetõttu oht ühiskonnale tervikuna, sest ka elektrooniline valve ega isikule pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi, ei suuda tagada, et isikule ei ole alkohol kättesaadav.
2.4.Eeltoodu tõttu puudus maakohtul usaldus D.R-i ning tema seaduskuulekuse suhtes, vaatamata sellele, et tal pole vangistuses olnud distsipliini rikkumisi ning et tal on vabaduses olemas nii elu- kui ka töökoht. D.R on võimalus vangistuses lõpuni teha sõltlastele suunatud Eluviisitreeningu programm ning vähemalt poole mõistetud karistusaja ärakandmisel, avaneb tal võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ka ilma elektroonilise valveta. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu 19.02.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D.R-i kaitsja K. Saavo, kes palub tühistada maakohtu määruse ja kuna kohtumäärus ei ole kooskõlas KarS § 76 lg-ga 3 ning määruses puuduvad piisavad põhjendused D.R-i vangistusest vabastamata jätmise kohta. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja leiab, et D.R-i vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud järgmiste asjaoludega. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu vabastamist. Tartu Vangla, hinnates kinnipeetavat, on kuues valdkonnas leidnud, et puuduvad nii ohtlikkus kui risk. Kõige ohtlikumaks on hinnatud alkoholi kuritarvitamist, selles esinevad nii ohtlikkus kui risk. Kaitsja märgib, et elustiili, mõtlemist ja hoiakuid ongi negatiivselt mõjutanud alkoholi kuritarvitamine ja oht selle jätkamiseks tulevikus. D.R ei eita alkoholismisprobleemi, kuid väljendab kindlat soovi vabaneda alkoholi kuritarvitamisest, mistõttu osales ta vanglas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mis tal on käesolevaks hetkeks läbitud ning soovib vabanedes probleemiga edasi tegeleda. Lisaks puuduvad süüdimõistetul karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristused ning isik on osalenud vangla tööhõives alates 27.11.2014.
3.2.D.R on vabanedes kindlustatud elu- ja töökoht. Tema ülalpidamisel on 3 last ja invaliid lapseeas E. Vanglasse paigutamise tõttu on D.R-ilt ära võetud poeg R hooldaja õigused, mida ta soovib vanglast vabanemisel taastada. Vangistusse sattumine on mõjutanud perekonna majanduslikku seisu, mistõttu soovib ta perekonna majanduslikku seisukorda parandada ja osaleda laste ülalpidamisel. Kaitsja hinnangul ei saa isikule korduvalt ette heita tema varasemat karistatust, kuna süüdimõistetule karistuste määramisel on seda juba arvestatud. Kaitsja hinnangul on põhjendatud anda D.R-ile võimalus näidata, et ta suudab vabaduses olla seadusekuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu D.R-i kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D.R-i ennetähtaegseks vangistusest
vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta D.R enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et D.R ei oma vangistuses distsiplinaarkaristusi, et isikul on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ning süüdimõistetu teadvustab enda probleeme. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et D.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja nõustub maakohtuga, et D.R-i vabastamine tingimisi enne tähtaega on ennatlik.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks D.R vabaduses käituda õiguskuulekalt. D.R on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta kannab teist reaalset vangistust. Süüdimõistetu on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning nii vangla, kriminaalhooldusametnik kui ka kaitsja on välja toonud, et tegemist on D.R-i kõige suurema probleemi ja ohuga. Varasemalt ei ole suutnud kriminaalhooldus muuta D.R-i käitumist õiguskuulekaks ning ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, et esineb ülimalt suur risk, et vabanedes võivad järgneda uued alkoholist tingitud kuriteod, mis kujutavad ohtu ühiskonnale ja mida elektroonise järelevalve kohaldamisega ei ole võimalik vähendada. Elektrooniline järelevalve ei suuda tagada, et isikule ei oleks alkohol kättesaadav. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole varasemad karistused oma eesmärki täitnud ning süüdimõistetu on süstemaatiliselt jätkanud kuritegude toimepanemist.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. D.R-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks D.R-i ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
9.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb D.R hüvitada vandeadvokaadi K. Saavo kaitsjatasu 72 eurot.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2015 määrus muutmata ja D.R vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.