Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. veebruari 2015. a määrus Andrei Tali karistuse muutmata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Andrei Tali, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015. a määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu 22. märtsi 2010. a otsusega tunnistati Andrei Tali süüdi KarS § 121 järgi ja tema karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A. Talile Harju Maakohtu 14. juuni 2007. a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o eluaegse vangistuse võrra ja A. Tali liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 4 alusel eluaegne vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti 21. mai 2000. Kohtuotsus jõustus 30. märtsil 2010. Kuna 22. märtsi 2010. a ja 14. juuni 2007. a kohtuotsustega moodustati liitkaristused kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 2 alusel, siis viibib A. Tali vangistuses kinnipeetavana karistust kandmas kolme süüdimõistva kohtuotsusega seonduvalt: 22. märtsi 2010. a, 14. juuni 2007. a ning 6. septembri 2001. a kohtuotsustega seonduvalt.
2.jaanuaril 2015 edastas Viru Vangla Tartu Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel A. Tali andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015. a määrusega jäeti A. Tali suhtes 22. märtsil 2010 tehtud Tartu Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse karistust ja karistuse kohaldamist käsitlev osa muutmata. 3.1 Tartu Maakohtu 22. märtsi 2010. a otsusega tunnistati A. Tali süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kuni 31. detsembrini 2014 oli KarS § 121 ühelõikeline ning kehalise väärkohtlemise eest oli karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Ka 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste kohaselt on kehaline väärkohtlemine kriminaalkorras karistatav tegu. Muudatusega üksnes diferentseeriti kuritegelikku käitumist ning selle eest ettenähtud karistusi ning lisati KarS § 121 lg-sse 3 juriidilise isiku vastutus. A. Talile 22. märtsi 2010. a otsusega KarS § 121 järgi karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust jääb alates 1. jaanuarist 2015 jõustunud KarS § 121 lg-te 1 ja 2 sanktsioonide raamidesse. 22. märtsi 2010. a kohtuotsusega karistati A. Talit KarS § 121 järgi selle eest, et A. Tali lõi 12. augustil 2007 kannatanut rusikaga kahel korral näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu seina, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 1. jaanuaril 2015 jõustunud seaduse kohaselt on selline käitumine endiselt kuriteona karistatav. 3.2 Harju Maakohtu 14. juuni 2007. a otsusega karistati A. Talit narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest KarS § 184 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega. 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustikus muudeti KarS § 184 lg-t 1 nii, et narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise erinevad viisid koondati ühe käitlemise legaaldefinitsiooni alla, mis on kajastatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p-s 3. NPALS § 2 p 3 annab käitlemise mõiste ammendava loeteluna: narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiitrakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud KarS § 184 lg-s 1 kajastatud mitteammendav loetelu narkootilise aine ebaseaduslikust käitlemisest on hõlmatud NPALS § 2 p-s 3 kajastatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mõistest. KarS § 184 lg-s 1 tehtud muudatused on normitehnilist laadi: ühtlustati ja täpsustati varasemalt samasisuliselt paralleelselt kehtinud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mõistet, koondades selle selguse huvides NPALS § 2 p 3 mõiste alla. Sisulisi muudatusi selline normitehniline täpsustus endaga kaasa ei toonud, kuna ühtegi varasemalt kuriteoks kvalifitseeritud käitumist ei dekriminaliseeritud. Järelikult on tegu, milles A. Tali 14. juuni 2007. a otsusega süüdi tunnistati, jätkuvalt karistatav. Samuti ei muutunud KarS § 184 lg-s 1 sätestatud sanktsioon. 3.3 Harju Maakohtu 14. juuni 2007. a otsusega karistati A. Talit ka KarS § 331 järgi 1 aasta vangistusega selle eest, et ta omandas ja valdas kinnipeetavana suures koguses narkootilist ainet. KarS §-s 331 sätestatu kohaselt karistatakse kinnipeetava poolt narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest kuni 3-aastase vangistusega. KarS §-s 331 sätestatu jäi
1.jaanuari 2015. a redaktsioonis varasemaga samal kujul edasi kehtima. 3.4 Harju Maakohtu 14. juuni 2007. a otsusega karistati A. Talit KarS § 274 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega selle eest, et ta kasutas kinnipeetavana vägivalda ametikohustusi täitnud Murru Vangla ametnike, s.o julgeolekuosakonna spetsialisti, vangistusosakonna peaspetsialisti ja vangistusosakonna vanemvalvuri suhtes – ähvardas vanglaametnike kambrisse sisenemise
korral kasutada nende suhtes pipragaasi, isevalmistatud torkerelva ja keevat vett ning lasi kambrisse sisenenud vanglaametnike suunas pipragaasi ja ründas vanglaametnikke isevalmistatud torkerelvaga. 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustikus muudeti KarS § 274 lg 1 teokirjeldust selliselt, et kuriteona karistatavaks jäi ainult ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamine ning selles sättes kuni 31. detsembrini 2014 asunud teine kuritegu – avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine kaotas selle sätte järgi karistatavuse. Kuriteo eest ette nähtud sanktsioon jäi samaks ja seega jääb A. Talile KarS § 274 lg 1 järgi karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust sanktsiooni raamidesse. Järelikult puudub alus A. Tali KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistusest vabastamiseks või vangistuse vähendamiseks. 3.5 Kohtla-Järve Linnakohtu 6. septembri 2001. a otsusega tunnistati A. Tali süüdi kuritahtliku huligaansuse toimepanemises KrK § 195 lg 3 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 aasta 6 kuud vangistust. Baaris avaliku korra rikkumisel kasutas A. Tali lisaks rusikaga löömisele ja peaga teisele inimesele vastu nina löömisele ka nuga, ähvardades baaris nuga näidates seda kasutada. KrK § 195 lg-s 3 sätestatu kohaselt oli karistuseks kuritahtliku huligaansuse eest, kui selle toimepanemisel kasutati või püüti kasutada külmrelva, vabadusekaotus 1 kuni 7 aastat. KrK § 195 lg-le 3 vastab KarS § 263 lg 1 p-d 1 ja 2 – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga (p 1) ja kui selle toimepanemisel kasutati relva (p 2). Karistusseadustik näeb avaliku korra raske rikkumise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. A. Tali tegu on kriminaalkorras karistatav ka hetkel kehtiva seaduse kohaselt ja talle selle eest mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust jääb alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 263 lg 1 sanktsiooni piiridesse. 3.6 Kohtla-Järve Linnakohtu 6. septembri 2001. a otsusega tunnistati A. Tali süüdi veel ka KrK § 101 p-de 2 ja 8 järgi ja karistuseks mõisteti talle eluaegne vangistus. A. Talit karistati kahe inimese tahtliku tapmise eest ning ühe inimese tahtliku tapmise katse eest. Kannatanu surm jäi ühel juhul saabumata õigeaegselt osutada jõutud arstiabi tõttu. Tahtlikud tapmised ja tahtliku tapmise katse pani A. Tali toime erinevates avalikes kohtades viibimise ajal talle võõraste kannatanute suhtes nuga kasutades, alustades ise esimesena temaga juhuslikult avalikus kohas samal ajal viibinud kannatanute kallal norimist. KrK §-le 101 vastab
1.jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku redaktsioonis KarS § 114 lg 1, s.o tahtliku tapmise toimepanemine raskendavatel asjaoludel (mõrv). KarS § 114 lg-s 1 sätestatu kohaselt karistatakse mõrva eest, kui see on toime pandud üldohtlikul viisil (p 2), kahe või enama inimese suhtes (p 3), vähemalt teist korda (p 4), kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. A. Tali KrK § 101 p-de 2 ja 8 järgi kvalifitseeritud tegu on seega kriminaalkorras karistatav ka hetkel kehtiva seaduse kohaselt ja talle mõistetud karistus jääb kehtiva seaduse sanktsiooni piiridesse. 3.7 Alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 64 lg-tes 1 ja 4 ja KarS § 65 lg-s 2 sätestatud liitkaristuste kohaldamise põhimõtted ei muutunud ning jäid oma sisult samaks, kuigi tehti mõningaid sõnastuslikke normitehnilisi muudatusi. Seetõttu puudub alus 22. märtsi 2010. a ja 14. juuni 2007. a süüdimõistvates kohtuotsustes liitkaristuse mõistmise osas muudatuste tegemiseks. 6. septembri 2001. a Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega loeti A. Talile KrK § 195 lg 3 järgi karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o eluaegse vangistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti eluaegne vangistus. KrK § 45 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti
21. mai 2000. Kriminaalkoodeksis karistuse mõistmist reguleerivad sätted on kooskõlas kehtiva karistusseadustiku sätetega. Seega ei anna karistusseadustiku muudatused alust A. Talile mõistetud liitkaristuse muutmiseks.
4.Süüdimõistetu esitas maakohtu määruse peale kaebuse, vaidlustades määrust osas, milles kohus jättis ümber hindamata Tartu Maakohtu 10. aprilli 2003. a kohtuotsusega talle inkrimineeritud süüteo ja muutmata Kohtla-Järve Linnakohtu 6. septembri 2001. a kohtuotsusega KrK § 101 p-de 2 ja 8 järgi mõistetud karistuse. 4.1 KrK § 101 p 2 sätestas tahtliku tapmise huligaansel ajendil. KarS § 114 enam sellist alust ette ei näe, mistõttu A. Tali hinnangul tulnuks seetõttu tema karistust kergendada. Huligaanne ajend ei ole võrdsustatav tapmisega üldohtlikul viisil ega kahe või enama isiku suhtes. Sellist süüdistust ei ole A. Talile kunagi esitatud. Praegusel juhul on kohus, kvalifitseerides tema teo KarS § 114 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi, A. Tali olukorda raskendanud, mitte kergendanud. Selliselt toimides rikkus kohus PS §-des 3 ja 23 sätestatut. A. Tali arvates pidanuks kohus seoses KrK § 101 p 2 dekriminaliseerimisega tema karistust kergendama. 4.2 A. Tali mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu 6. septembri 2001. a otsusega süüdi muuhulgas tapmise katse eest. 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 25 lg 6 kohaselt võib kohus süüteokatse puhul kohaldada KarS §-s 60 sätestatut, st kergendada isiku karistust. Selline säte A. Tali süüdimõistmise ajal ei kehtinud, mistõttu kohus pidanuks nüüd KarS § 5 lg 2, § 25 lg 6 ja § 60 alusel tapmiskatse osas kaebaja karistust vähendama. Samuti pidanuks kohus tapmiskatse osas käsitlema alternatiivset kuriteokoosseisu KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2 või 3 järgi. 4.3 Kohus on ebaõigesti märkinud, nagu oleks A. Talit Kohtla-Järve Linnakohtu
6.septembri 2001. a otsusega mõistetud süüdi ka KrK § 101 p-de 5 ja 7 järgi. Need punktid olid süüdistusest välja jäetud. Kohus on ebaõigesti leidnud, et KrK § 101 p 8, s.o tahtlik tapmine isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise, vastab KarS § 114 p 4 järgi kvalifitseeritavale teole, kuna A. Talit ei ole enne Kohtla-Järve Linnakohtu 6. septembri 2001. a kohtuotsust kordagi süüdi mõistetud inimese tapmises või raskete kehavigastuste tekitamises. Samuti ei ole tema süüdimõistmisel kohaldatud kohtu poolt viidatud KrK § 43 lgs 32 sätestatut. 4.4 Veel märgib A. Tali, et 6. septembril 2011 kehtinud KrK § 101 kohaselt võis isikut karistada vabadusekaotusega 8 kuni 15 aastat või erikaristusena eluaegse vabadusekaotusega. Samas on kehtiva KarS § 114 lg 1 alusel võimalik määrata isikule tähtajaline vangistus 8 kuni 20 aastat või erikaristusena eluaegne vangistus. Süüteo dekriminaliseerimise tõttu isikule KarS § 5 lg 2 alusel eluaegse vangistuse asendamine 20-aastase vangistusega kergendab isiku karistust ja olukorda ning on õigusaktidega kooskõlas. Maakohus on täielikult jätnud lahendamata Tartu Maakohtu 10. aprilli 2003. a otsusega KarS § 274 järgi inkrimineeritud süüteoga seonduva.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015. a määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et isikule mõistetud karistused ei kuulu KarS § 5 lg 2 järgi ümbervaatamisele. A. Talile mõistetud üksikkaristused ja liitkaristus
on kooskõlas alates 1. jaanuarist 2015 kehtivate karistusseadustiku muudatustega, mistõttu ei ole põhjust isiku olukorra kergendamiseks.
6.Hinnates määruskaebuses esitatud väiteid seoses A. Tali süüdimõistmisega KrK § 101 p-de 2 ja 8 järgi, selgitab ringkonnakohus järgmist. KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt on vangistuses viibiva kinnipeetava puhul seadusel tagasiulatuv mõju üksnes siis, kui see välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KarS § 5 lg 2 kohaldamisel ei tule lähtuda mitte paragrahvi numbrist, vaid süüteo kirjeldusest ning hinnata, kas ka kehtiv seadus kriminaliseerib nimetatud tegevuse.
7.Eeltoodust tulenevalt ei oma A. Tali KrK § 101 p-de 2 ja 8 järgi süüdimõistmise ja talle mõistetud karistuse kehtiva seadusega kooskõla hindamisel tähtsust see, et kehtiv KarS § 114 ei sätesta kvalifitseeriva tunnusena „huligaanset ajendit“. Kohtul lasus kohustus kontrollida, kas tegu, milles A. Tali Kohtla-Järve Linnakohtu 6. septembri 2001. a otsusega süüdi mõisteti on jätkuvalt karistatav ja kas talle selle eest mõistetud karistus jääb kehtiva seaduse sanktsiooni piiresse. Maakohus kontrollis neid asjaolusid ja jõudis põhjendatult järeldusele, et A. Tali õigeksmõistmiseks ega tema karistuse vähendamiseks ei ole alust. A. Talit karistati kahe inimese tahtliku tapmise ja ühe inimese tapmise katse eest. Tahtlikud tapmised ja tapmise katse pani A. Tali kohtuotsuse kohaselt toime erinevates avalikes kohtades ja talle võõraste isikute suhtes, norides nendega tüli ja lüües neid seejärel noaga. Kirjeldatud asjaoludel oleks A. Tali tegu kehtiva karistusseadustiku järgi kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 4 järgi vähemalt teist korda toime pandud tapmisena. Seejuures ei oma tähtsust, et A. Talit ei ole varem tapmise eest süüdi mõistetud: teo kvalifitseerimiseks KarS § 114 lg 1 p 4 järgi piisab sellest, et isik on toime pannud vähemalt kaks tapmist või tapmiskatset. A. Talile mõisteti KrK § 101 p-de 2 ja 8 järgi karistuseks eluaegne vangistus. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtiv KarS § 114 lg 1 p 4 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase vangistuse või eluaegse vangistuse. Seega jääb ka A. Talile mõistetud karistus kehtiva seaduse sanktsiooni piiridesse ja tema suhtes KarS § 5 lg 2 kohaldamiseks puudub alus.
8.A. Tali viide KarS § 25 lg-le 6 on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu. Kohtla-Järve Linnakohus mõistis A. Tali süüdi KrK § 101 p-de 2 ja 8 järgi tahtlikus tapmises raskendavail asjaoludel, s.o lõpuleviidud süüteos. Tõepoolest jäi ühe inimese tapmine A. Talist sõltumatutel asjaoludel katse staadiumisse, ent see ei mõjutanud tema teole antud õiguslikku kvalifikatsiooni. Tapmiskatse oli lõpuleviidud süüteoga hõlmatud. Järelikult mõisteti A. Talile karistus lõpuleviidud süüteo eest ja see, et KarS § 25 lg 6 näeb kuriteokatse korral ette võimaluse karistuse kergendamiseks KarS § 60 alusel, ei oma tähtsust. Samuti jääb kolleegiumile arusaamatuks A. Tali etteheide, justkui oleks maakohus määruses märkinud, et ta mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu 6. septembri 2001. a otsusega süüdi ka KrK § 101 p-de 5 ja 7 järgi. Maakohtu määrusest tuleneb selgelt, et A. Tali mõisteti süüdi KrK § 101 p-de 2 ja 8 järgi.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015. a määrus muutmata ja A. Tali määruskaebus rahuldamata.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.