Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali
Kriminaalasi
S.I süüdistuses KarS § 424 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 8. detsembri 2014. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Süüdistatava S.I ’i kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Natalja Kutepova
Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav
S.I isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; elukoht: XXXX-XXXXXXXX XX-X, XXXXXXX; XXXX-XXXXXXXXX; töökoht: E OÜ, XXXXXXXX; varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, viimati: -21.05.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg.2 alusel vangistusega 9 kuud 8 päeva, KarS § 69 alusel asendatud ÜKT ga 556 tundi tähtajaga 2 aastat (tegemata on 210 tundi ÜKT-d); KarS § 50 lg.1 p.1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5-ks kuuks.
Kaitsja Asja lahendamise viis
Vandeadvokaat Leelo Viil Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 8. detsembri 2014. a kohtuotsus S.I-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 16. märtsil 2015. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 08.12.2014 otsusega tunnistati S.I süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 kohaselt vähendati S.I-le mõistetud karistust 1/3 võrra ning määrati, et S.I peab ära kandma vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2, KarS § 64 lg 1 alusel suurendati käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust S.I-le 21.05.2013.a. Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. S.I on eelmise kohtuotsuse alusel määratud ÜKT tundidest tegemata 210 tundi, mis vastab 105 (ühesaja viiele) päevale vangistusele (so 3 kuud ja 15 päeva). Määrati, et S.I tuleb lõplikult ära kanda 1 (ühe) aasta, 3 (kolme) kuu ja 15 (viieteistkümne) päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistusaja hulka S.I poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.12.2014.a. Valiti S.I suhtes tõkendiks – vahistamise. Kohaldati lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 järgi ja võeti S.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
2.S.I on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, tema juhtis tahtlikult 06.12.2014 kella 21:50 ajal Tallinnas Vabaduse pst 176 juures mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholis sisaldus väljahingatavas õhus 1,44 mg/l laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,30 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega pani S.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
ESITATUD APELLATSIOON
3.Süüdistatava S.I kaitsja esitas apellatsiooni, milles vaidlustab maakohtu otsust S.I’ile mõistetud karistuse osas.
2(5)
3.1.Kaitsja ei nõustu süüdistatavale mõistetud vangistuse määra ja liitkaristuse moodustamisega. Viimati, 21. 05. 2013. a Harju Maakohtu otsuse alusel on S.I süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja teda on karistatud liitkaristusena KarS § 65 lg 2 alusel 9 kuu 8 päeva pikkuse vangistusega, mis on asendatud ühiskondliku kasuliku tööga 556 tunni ulatuses katseajaga 2 aastat. Kohtuotsuse tegemise ajaks oli S.I tegemata 556-st tunnist veel 210 üldkasuliku töö tundi (vt tl 33). Karistusseadustiku § 69 lg 1 kohaselt (alates 01.01.2015. a kehtiv regulatsioon) kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. KarS § 69 lg 7 kohaselt kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Vastavalt Karistusseadustiku § 5 lg-le 2 on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seega tuleks S.I-le mõistetud üldkasuliku töö ümberarvestamisel lähtuda alates
01.01. 2015. a kehtivast Karistusseadustiku regulatsioonist, millest tulenevalt on talle Harju Maakohtu 21. 05. 2013. a otsuse alusel mõistetud 9 kuu 8 päeva pikkune vangistus kantud.
3.2.Kaitsja leiab, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. KarS § 424 puhul tuleb arvestada, mitmel korral ja millistel asjaoludel on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis toime pandud, samuti on oluline, kuivõrd ohtlik teistele liiklejatele oli juhi sõiduviis. Käesoleval juhul on S.I süüdi tunnistatud üksnes ühes kuriteoepisoodis. Maakohtu arvates väärib märkimist, et isikul tuvastati raske alkoholijoove, süüdistatav läks sõiduki rooli vahetult peale kange alkoholi tarvitamist ja isikul tuvastati joove võrdlemisi suure liikluskoormusega tänaval. Samas ei saa siiski jätta tähelepanuta, et süüdistatav ei põhjustanud raskemaid tagajärgi. Käesolevas asjas ei ole karistust kergendavate asjaoludena arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohus on otsuses märkinud, et S.I küll väljendas kohtus oma puhtsüdamlikku kahetsust, kuid tema kahetsus ei tundunud siiras. Maakohus ei ole ära toonud asjaolusid, mille põhjal ta sellisele järeldusele on jõudnud. Kaitsja leiab, et antud juhul pole alust puhtsüdamliku kahetsuse mittearvestamiseks. Tuvastatav on, et süüdistatav tunnistab oma süüd temale inkrimineeritud kuriteos ja süüdistatava ütlused ei ole vähimalgi määral ennastõigustavad. Samuti ei välista süüteo samaliigiline korduvus iseenesest puhtsüdamlikku kahetsust konkreetses asjas (RKKKo nr 3-1-1-33-07). Katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo toimepanemine pole samuti iseenesest puhtsüdamlikku kahetsust välistav asjaolu. S.I käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuis tungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et antud juhul pole karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmine põhjendatud ega seaduslik. Erinevalt maakohtust karistust kergendava asjaolu arvestamine peaks tooma kaasa uue otsusega leebema karistuse mõistmise. Kaitsja on seisukohal, et S.I suhtes oleks põhimõtteliselt võimalik kaaluda karistuse asendamist või sellest tingimisi vabastamist isegi juhul, kui talle mõistetakse liitkarustusena vangistus KarS § 65 lg 2 järgi. Käesoleval juhul aga ei saa liitkaristust mõista, kuna eelmine
3(5)
karistus on täidetud, millest tulenevalt on võimalik ja põhjendatud nii S.I vangistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse määra vähendamine. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 08. 12. 2014. a otsus S.I-le karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista S.I-le kergem karistus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et kaitsja seisukohad seoses süüdistatavale mõistetud liitkaristuse mõistmisega väärivad tähelepanu.
5.01.01.2015 jõustunud Karistusseadustiku uue redaktsiooni § 69 lg 6 kohaselt aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. KarS § 69 lg 7 kohaselt kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Harju Maakohtu 21.05.2013.a. otsusega S.I oli süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ning karistatud vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg. 2 alusel liitkaristusena vangistusega 9 kuud 8 päeva, mis KarS § 69 alusel oli asendatud üldkasuliku tööga 556 tunni ulatuses tätimise tähtajaga 2 aastat (käesolevas kriminaalasjas otsuse tegemise ajaks oli süüdistataval tegemata 210 tundi ÜKTd). Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest S.I on teinud 21.05.2013 kohtuotsuse alusel 346 üldkasuliku töö tundi temale mõistetud 556-st töö tunnist. KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõusutnud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas aktualiseerub küsimus 21.05.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramisest ning KarS § 65 lg 2 liitkaristuse moodustamisest, siis omab KarS § 69 lg 6,7 sätestatu süüdistatava suhtes tagasiulatavat jõudu ning 21.05.2013.a. otsusega mõistetud ning ÜKT tundidega asendatud vangistus kuulub ümberarvutamisele. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr. 3-1-1-12-15, milles Riigikohus on selgitanud, et KarS § 69 lg 1 teise lause uut redaktsiooni peab kohaldama ka nende isikute suhtes, kes panid kuriteo toime enne 1. jaanuari 2015, kuid keda ei ole enne seda kuupäeva jõustunud kohtuotsusega karistatud. Alates 01.01.2015 süüdistatava poolt tehtud 346 tundi ÜKT-d võrdub seega 346 päevase vangistusega, mis tähendab, et käesolevaks hetkeks on süüdistatav teinud ÜKT-d, mis võrdub vangistusega kestvusega 11 kuud ja 16 päeva. Kohtukolleegium nõustub kaitsja apellatsioonis toodud seisukohaga, et 21.05.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus on seega täidetud ning maakohtu otsus liitkaristuse moodustamise osas kuulub tühistamisele, kuna liidetavat osa ei ole.
6.Esitatud apellatsioonis kaitsja tõi välja argumendi, et maakohus ei ole põhjendanud, miks süüdistatava kahetsus ei tundunud kohtule siiras ning maakohus jättis karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata. Kohtukolleegium nõustub kaitsja etteheitega, et karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmine peab olema põhjendatud ning isiku poolt varem korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-133-07). Siiski kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt tehtud lõppjäreldusega, et kohtuistungil avaldatud kahetsus ei tundnud siiras, seega puuduvad alused karistust kergendava asjaolu arvestamiseks. Nimelt väljendas süüdistatav kohtuistungil, et kahetseb tehtut, kuna ei osanud arvata, et tuleb nii suur karistus. (T lk 37). Niisugust süüdistatava avaldust peab tõlgendama kahetsuse avaldamiseks karistuse raskuse hirmul, mitte aga oma süü ja toimepandud teo ühiskonnaohtlikkuse
4(5)
mõistmisena. Kohtukolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, st kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu.
7.Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11 nr 3-1-1-52-13, p 19). KarS § 424 kohaselt mootorsõiduki juhtumise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Käesoleval juhul maakohus mõistiski S.I-le vangistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kusjuures maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks pole süüdistatava suhtes karistusena kohaldatav rahaline karistus ning miks S.I-le eelnev KarS § 424 järgi mõistetud karistus (vangistus, mis oli asendatud ÜKT-ga) ei ole täitnud oma põhieesmärki – mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Nõustudes maakohtu põhjendustega selles osas, kohtukolleegium märgib, et samalaadse kuriteo korduva toimepanemise eest mõistetud vangistusest tingimuslik vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga oleks S.I puhul ilmselgelt vastuolus karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Seega on S.I-le maakohtu poolt KarS § 424 järgi põhikaristusena mõistetud vangistus 1 aastaks 6 kuuks, mida lähendati ühe kolmandiku võrra, põhjendatud ja seaduslik, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus.
8.KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. S.I ’i kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil taotles apellatsiooni koostamise eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 72,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 8. detsembri 2014 kohtuotsuse S.I-le liitkaristuse mõistmise osas, seega teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 nimetatud lahendi ning käesoleval juhul kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik.
9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu
8.detsembri 2014. a otsuse osaliselt. Süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
Pavel Gontšarov
Orvi Tali
Ivi Kesküla
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.