Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

I.V kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema on valmis poega ennetähtaegse vabanemise korral toetama ja aitama. Kinnipeetav soovib vabanedes asuda elama XXX. XXX OÜ on valmis kinnipeetavale töökohta pakkuma. I.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta I.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sealhulgas ka elektroonilise valve alla. Isik on karistatud kriminaalkorras kokku neljal korral. Praegust karistust kannab isik raskete tervisekahjustuste tekitamise eest ja surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Kuigi isik on reaalses vangistuses esmakordselt ning vangla toetab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist, KarS § 76 lg 4 kohaselt isiku tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel tuleb kõigepealt arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. I.V kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest. Isik on oma käitumisega näidanud üles ääretut jõhkrust ning ükskõiksust kaaskodanike elusse ja turvatundesse. Vangistuse ajal ei ole I.V käitunud õiguskuulekalt, omades distsiplinaarkaristusi. Selline käitumine näitab üheselt, et I.V ei ole valmis alluma kehtivatele reeglitele ning ühiskonnas aktsepteerivatele tavadele ja hoiakutele. Harju Maakohtu 27.02.2014 määrusega jäeti I.V tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 16.04.2014, s.o mõne kuu möödumisel pärast Harju MK määrust pani I.V toime distsiplinaarrikkumise, mis seisnes selles, et temalt võeti ära terariist ja suitsupits. Karistusaja lõpuni on pikk aeg. Isiku ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et I.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning ta on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 4 aastat vangistust. Samuti arvestab kohus, et viimati karistati kinnipeetavat vangistuse ajal distsiplinaarkorras 16.04.2014 ning seda 26.03.2014.a aset leidnud rikkumise eest, pärast seda on kinnipeetava käitumine vanglas olnud korrektne. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et esmakordne vangistus on pannud I.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholijoove, hindab kohus positiivsena ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet tegeleda vabaduses oma alkoholiprobleemiga. Kohtu hinnangul aitab I.V arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav soovib oma seniseid hoiakuid muuta, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et kinnipeetaval ei ole välja kujunenud kriminaalseid hoiakuid. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et teda saab usaldada ning tema edasine käitumine on õiguskuulekas. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi

kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab I.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas I.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on I.V olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka I.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.