Kohtulahend

1 (5)

vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 8 alusel määrata Aleksei Petrovile karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest alates. Määrus Aleksei Petrovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aleksei Petrov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.09.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5299 KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksei Petrovile liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 17.06.18.06.2012.a, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 30.09.2013.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 kuu ja 6 päeva võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 1 kuu ja 4 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja ärakandmist Aleksei Petrovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 10.04.2013.a. Kohtuotsus jõustus 10.02.2014.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.04.2013.a ja lõpeb 14.05.2015.a. 09.02.2015.a edastas Tartu vangla kohtule materjalid süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Aleksei Petrovile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 05.03.2015.a. Aleksei Petrov avaldas, et ei soovi, et tema suhtes kohaldataks karistusjärgset käitumiskontrolli. Süüdimõistetu selgitas, et ta on vangistuse ära kandnud ning tal puudub motivatsioon edasiselt mingeid nõudeid täita või tegeleda enda narkosõltuvusega. Kohtu ja prokuröri küsimustele ta sisuliselt vastamast keeldus. Võimalikku elukohta vabanemisel või elatise teenimise võimalusi ei avaldanud. Samuti ei avaldanud suhtlusringkonda. Ta teatas, et ei kavatse kontrollnõudeid täita.

2 (5)

Prokurör toetas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Petrov viibib 10 korda vangistuses, ta on narkosõltlane, kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks on materiaalse kasu saamine. Ka vangistuses ei ole tahtnud töötada ja väidab, et ei kavatse ka vabaduses tööle minna. Vangla iseloomustusest nähtub, et Petrovi kriminaalne käitumine on püsinud 30 aastat. Oma elustiili ei kavatse ka vabanedes muuta. Kuigi süüdimõistetu ise ei soovi karistusjärgset käitumiskontrolli, on kriminaalhooldaja tugi ja järelevalve talle vajalikud elukoha leidmiseks, töökoha otsimiseks. Ka uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on Petrovil väga kõrge, järgneva 2 aasta jooksul 75%. Viimane elukoht oli Aleksei Petrovil Narva linn ja tal on õigus sinna uuesti pöörduda ja linnavalitsusest elukohta paluda. Asjaolu, et süüdimõistetu ei ütle, kuhu elama kavatseb asuda, ei takista käitumiskontrolli kohaldamist, vaid talle tuleks panna talle kohustus vanglast vabanemisel hiljemalt 2 nädala jooksul otsida endale elukoht ja sinna elama asuda. Lisaks kohustada mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning 3 nädala jooksul otsima töökoha. Samuti määrata kohustus mitte viibida avalikes kohtades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontroll võiks olla pikkusega 1,5 aastat.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Aleksei Petrovi ja prokuröri, leiab, et Aleksei Petrovi suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Käesolevat karistust kannab Aleksei Petrov Harju Maakohtu 23.09.2013.a kriminaalasjas nr 113-5299 tehtud kohtuotsuse alusel, millega Aleksei Petrov on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ja KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 26.06.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 1 kuu ja 4 päeva. Enne seda on Aleksei Petrovi kuritegude toimepanemise eest karistatud eriliigiliste karistustega, sh üldkasulik töö ja ka reaalne vangistus, kuid kõik mõistetud vangistused on olnud karistusmäära alampiiri lähedal ning jäänud alla 1 aasta. Viimati mõisteti Aleksei Petrovile vähemalt üheaastane karistus Tallinna Linnakohtu 10.03.2003.a otsusega asjas nr 01231804719 KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel toime pandud rikkumise eest. Karistuseks mõisteti 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus. Seega on täidetud formaalsed eeldused Aleksei Petrovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Aleksei Petrov on varasemalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras. Hinnates Aleksei Petrovi varasemat elukäiku, eriti suurt hulka kriminaalkaristusi, leiab kohus, et Aleksei Petrovil on välja kujunenud kuritegelik käitumisviis. Aleksei Petrovi valikuid ja käitumist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on olnud ka reaalne vangistus. Aleksei Petrov

3 (5)

ise peab ennast elukutseliseks vargaks, mistõttu tõenäosus, et ta jätkab vabanedes kuritegude toimepanemist väga suur. Ka karistuse kandmise jooksul ei ole Aleksei Petrovi käitumine olnud kinnipidamiskoha korrale vastav. Distsiplinaarkorras on Aleksei Petrovi viimati karistatud 16.01.2015.a vanglaametniku loata ruumi sisenemise ja ruumis viibimise eest, enne seda 22.10.2014.a vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumatuse eest. Negatiivne ning ametnike korraldustele allumatu käitumine ka karistuse kandmise ajal näitab, et kuritegelik käitumine on Aleksei Petrovi elustiiliks, ta väärtustab kriminaalset käitumist ja ei tunnista ühiskonna norme. Selleks, et Aleksei Petrovi varasemast käitumisest ja väljakujunenud tõekspidamisest tulenevaid riske maandada ning suunata teda õiguskuulekusele, on vajalik tema üle täiendava kontrolli teostamine. Aleksei Petrovi puhul on tegemist õiguskorra süstemaatilise rikkujaga ning ta on ühiskonnale ohtlik. Aleksei Petrov on enamiku oma täiskasvanuelust veetnud vangistuses, mistõttu puuduvad tal ka sotsiaalsed oskused toimetulekuks. Kohus on arvamusel, et just karistusjärgne käitumiskontroll võib olla vahendiks, mille abil aidata Aleksei Petrovil vabaduses toime tulla. Karistusjärgse käitumiskontrolli puhul säilib kriminaalhooldajal kontroll Aleksei Petrovi üle ning samas on tagatud ka vajalik tugi õiguskuuleka elu korraldamiseks. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub Aleksei Petrovil elukoht. Varasemalt tema ennetähtaegse vabastamise arutamisel on Aleksei Petrov soovinud vabaneda Sillamäe Narkorehabilitatsiooni Keskusesse ja seejärel asuda elama oma õe juurde. Käesoleval ajal ta keeldub sinna elama asumisest ja ei pea mingit ravi ega ka muud sekkumist vajalikuks. Kinnipeetava õde on käesolevaks ajaks avaldanud, et ei saa Aleksei Petrovi vabanemise korral enda juurde elama võtta. Kohus leiab, et vabanemisjärgse elukoha puudumine ei välista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kui täidetud on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused, on kohtul võimalus kohustada isikut leidma endal kohtu määratud tähtaja jooksul elu- või asukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Aleksei Petrovi tuleb kohustada otsima endale elukoht 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Aleksei Petrovi suhtes KarS § 871 lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli 1 aastaks. Nimetatud aeg võiks kohtu hinnangul olla piisav, et toetada Aleksei Petrovi resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4 alusel tuleb määrata Aleksei Petrovile käitumiskontrolli perioodiks lisakohustused. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada Aleksei Petrovi karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisaks tuleb Aleksei Petrovile kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske, mis tulenevad nii sissetuleku puudumisest kui ka tegevusetusest. Varasemalt on Aleksei Petrovile korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid. Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik. Kuna vangistuse jooksul on uimastisõltuvusest vabanemiseks tehtu vähene, tuleb kriminaalhooldaja äranägemisel ka sotsiaalprogramme läbida. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele

4 (5)

käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.