Ergo Jõhve süüdistus KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. veebruari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Ergo Jõhve, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. veebruari 2015 kohtuotsus osaliselt, s.o Ergo Jõhvelt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tunnistajate J.L. ja K.M. joobeseisundi tuvastamise maksumuse väljamõistmise osas (kokku 106 eurot) ja lugeda Ergo Jõhve poolt menetluskuludena hüvitamisele kuuluvaks summaks 3594 eurot
2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
1.Tartu Maakohtu 17. veebruari 2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Ergo Jõhve süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning temalt mõisteti välja ka menetluskulud 3700 eurot.
E. Jõhve menetluskuludeks luges maakohus KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 3, 5, 9, 10 alusel sundraha 975 eurot; ekspertiisitasu 546+1339,50+1608+35+35+71, s.o 3634,50 eurot; sõiduki teisaldamise kulu 171,20 eurot; kaitsjale toimiku materjalist koopia tegemise kulu ja kutsete saatmise kulu kokku 1 euro. Seega kokku oli E. Jõhve menetluskulu 4781.70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel pani kohus E. Jõhve kanda menetluskulud 3700 euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest ja ülejäänud osas jättis kohus menetluskulud riigi kanda. Esitatud määruskaebus ja prokuröri kirjalik seisukoht
2.Maakohtu otsuse peale esitas kaebus süüdistatav E. Jõhve, kes palub tühistada 17.02.2015 otsus temalt välja mõistetud menetluskulude osas.
2.1.Määruskaebuse esitaja märgib, et ei osanud kokkuleppe sõlmisel menetluskuludele eraldi tähelepanu pöörata. E. Jõhve hinnangul tuleks jätta riigi kanda või vähendada järgmisi menetluskulusid: infotehnoloogia ekspertiis maksumuses 1608 eurot; 25.03.2014 J.L. joobe tuvastamine maksumusega 35 eurot; 09.04.2015 K.M. joobe tuvastamine maksumusega 71 eurot; sõiduauto teisaldamise kulu 171,20 eurot. Süüdistatava arvates ei oma nimetatud kulude aluseks olevad toimingud käesolevas kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust.
2.2.Kui kohus ei jäta menetluskulusid riigi kanda, tuleks neid oluliselt vähendada, kuna E. Jõhvele mõisteti karistuseks 4 aasta pikkune reaalne vangistus ning tal ei ole olnud võimalik vangla tööhõives osaleda.
3.Vastusena E. Jõhve määruskaebusele saatis ringkonnakohtule enda kirjaliku seisukoha ringkonnaprokurör T. Tamm. Prokurör leiab, et Tartu Maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas on kooskõlas seadusega ja kohtupraktikaga ning on piisavalt motiveeritud.
3.1.Kokkulepemenetluses peetud läbirääkimistel ei avaldanud E. Jõhve ega tema kaitsja mingeid vastuväiteid kokkuleppes kajastatud menetluskulude osas. Kohtuistungil ei taotlenud E. Jõhve ega tema kaitsja menetluskulude vähendamist või nende ajatamist. Vaatamata sellele vähendas kohus E. Jõhvelt mõistetavate menetluskulude summat 1081,70 euro võrra ning lubas nende maksmist 1 aasta jooksul.
3.2.Ringkonnaprokurör leiab, et infotehnoloogia ekspertiis omab seost kriminaalasjaga. 13.06.2014 koostatud süüdistusaktis on märgitud, et nimetatud ekspertiisi tulemus tõendab E. Jõhvele kuuluva sülearvuti kõvaketta sisu ning huvi sõidukite vastu, mis kahtlemata omab tähtsust süüdistatava varalise seisu ja sellega seonduva konfiskeerimise küsimuse otsustamisel.
3.3.Tunnistajate J. L ja K. M joobeseisundi tuvastamise maksumuse väljamõistmine E. Jõhvelt on samuti põhjendatud, kuna vaatamata sellele, et tunnistajate joobeseisund määratleti pärast süüdistatava kinnipidamist, omab see tõenduslikku tähtsust tunnistajate käitumise iseloomustamiseks, kes omandasid E. Jõhvelt narkootilisi aineid.
3.4.E. Jõhvelt konfiskeeritava sõiduki teisaldamisega seotud kulud kuuluvad temalt väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel, kuna selleks, et hilisemalt otsustada sõiduki konfiskeerimist, oli vajalik seda asitõendina vaadelda ja kirjeldada, milleks teisaldati see PPA Lõuna prefektuuri parklasse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 on süüdistataval kokkuleppemenetluses tehtud otsusele õigus esitada määruskaebus menetluskulude osas. Ringkonnakohus, olles tutvunud määruskaebusega, leiab, et kaebuses esitatud asjaolud toovad kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise menetluskulude osas.
5.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga selles, et E. Jõhvel tuleb kanda infotehnoloogia ekspertiisiga ja sõiduki teisaldamisega seotud kulud. Infotehnoloogia ekspertiis tõendab E. Jõhve huvi sõidukite vastu ning asjaolu, et sõiduauto Volkswagen Caravelle reg nr XXX kuulub süüdistatavale, mistõttu omab ekspertiis puutumust eelkõige süüdistatava vara konfiskeerimisega. Sõiduki teisaldamise kulu väljamõistmine süüdistatavalt on lubatud KrMS § 175 lg 1 p 10 järgi, kuna nimetatud kulu tekkis menetlejal seoses kriminaalasja menetlemisega, s.o asitõendi vaatlusega.
6.Õigeks ei saa aga pidada maakohtu järeldust, et E. Jõhve peab kandma ka tunnistajate joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud.
6.1.Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt nt RKKKm nr 3-1-1-121-13, p 6).
6.2.Tunnistajate J. L ja K. M joobe tuvastamise toiming leidis aset pärast seda, kui E. Jõhve oli kahtlustatavana kinni peetud ja ka vahistatud. Sealjuures näitas ekspertiis, et kummalgi isikul joovet ei tuvastatud. Kolleegium ei leia, et üksnes tunnistaja iseloomustamiseks tehtud ekspertiis aitaks käesoleva kriminaalasja asjaolusid arvestades kuidagi kaasa E. Jõhve süü tõendamisele. Kuna joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt kuupäevaga 09.04.2014 ja kuupäevaga 25.02.2014 ei tõenda mingil viisil E. Jõhve süüd ega aita kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei saa nimetatud kulusid süüdistatavalt välja mõista. Seega tuleb vähendada E. Jõhvelt Tartu Maakohtu 17.02.2015 otsusega välja mõistetud menetluskulusid 106 euro võrra ehk 3594 euroni.
7.Menetluskulude tasumise üldise reegli kohaselt hüvitab kõik menetluskulud otsusega süüdi mõistetud isik KrMS § 180 lg 1 järgi. E. Jõhve olukorda on juba maakohtu otsusega niigi oluliselt kergendatud: tema menetluskulusid vähendati ning pikendati kulude tasumise tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses toodud esile asjaolusid, mis annaksid KrMS § 180 lg 3 järgi alust jätta täiendavalt veel menetluskulusid riigi kanda, seda eriti olukorras, kus maakohtu otsusega määrati menetluskulude tasumise tähtajaks üks aasta.
7.1.Maakohus on lisaks menetluskulude vähendamisele süüdistatava olukorda kergendanud ka kulude tähtaja tasumise pikendamisega maksimaalse tähtajani. Tartu Maakohtu otsuse kohaselt on E. Jõhvel võimalik KrMS § 180 lg 3 järgi menetluskulud (arvestades ringkonnakohtu määrust kokku 3594 eurot) tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Juhindudes analoogia korras KrMS §-st 424 ei või rahalise karistuse (st ka menetluskulu) ositi maksmisel selle täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat, mis tähendab, et E. Jõhvele on menetluskulude tasumiseks antud maksimaalne tähtaeg.
7.2.Olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12, p 7). Seega peab E. Jõhve menetluskulude täiendavaks vähendamiseks tõendama, et tal puudub igausugune vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda, kuid seda isik teinud ei ole. Lisaks tuleb veel arvestada seda, et üldjuhul on süüdimõistetule, st isikule, kelle süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud, vanglas tagatud võimalus osaleda tööhõives. VangS § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ja VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4 ja § 340 lg 2 p-st 6 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o E. Jõhvelt menetluskuludena J. L ja K. M
joobeseisundi tuvastamise maksumuse (kokku 106 eurot) väljamõistmise osas ja loeb E. Jõhvel menetluskuludena hüvitatavaks summaks 3594 eurot ning rahuldab osaliselt määruskaebuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
Mati Kartau
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.