Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 27. novembri 2014. a kohtuotsus Eduard Nizovi, Sergei Kotini ja K.N-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Eduard Nizovilt Eesti Vabariigi kasuks 120 (ükssada kakskümmend) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Välja mõista Sergei Kotinilt Eesti Vabariigi kasuks 96 (üheksakümmend kuus) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Eva Tibarile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Välja mõista K.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks 120 (ükssada kakskümmend) eurot, määratud kaitsjale vandeadvokaat Merike Borunovale makstud tasu apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

katteks

Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

1.2 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati p 1.1 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks vangistuse 10 kuud. 1.3 KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 16.07.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-6240 mõistetud karistusega (6 kuud), üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 1 kuu. 1.4 KarS § 65 lg 1 ls 2 alusel arvati p 1.3 mõistetud karistusest maha Harju Maakohtu 16.07.2013 otsuse alusel ära kantud osa (28.01.2013-25.07.2013), so 6 kuud ning kandmisele kuulub karistus 7 kuud. 1.5 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises (19.09.2013, 08.10.2013, 23.10.2013, 25.10.2013, 27.10.2013 episoodid) ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat. 1.6 KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud. 1.7 KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus p 1.5 ja p 1.6 mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat ja 5 kuud. 1.8 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks vangistuse 1 aasta ja 7 kuud ja 10 päeva. 1.9 KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus suurendades p 1.8 mõistetud karistust (1 aasta 7 kuud ja 10 päeva) p 1.3 ja p 1.4 mõistetud karistuse ära kandmata osa (7 kuud) võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat 2 kuud ja 10 päeva. 1.10 KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.11.201328.05.2014, so 6 kuud ja 16 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 24 päeva ning arvestades karistusaja algust kinnipidamisest 24.06.2014. a. Kohus mõistis E. Nizovilt välja menetluskulud, so määratud kaitsja tasu 996 eurot, sundraha 532,50 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 247 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 2 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistatav viibib kohtuotsuse tegemise ajal vanglas, pidas kohus võimalikuks pikendada vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega ja määras, et menetluskulud tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3(9)

tungis kas üksi või isikute grupis sisse tänavatele või maa-alustesse garaažidesse pargitud sõidukitesse, kust varastas mitmesugust vara. Kokku tungis ta sõiduki uste või akende lõhkumise teel sisse 14 sõiduautosse. KarS § 424 järgi tunnistati E. Nizov süüdi selles, et ta 24. juunil 2014 juhtis Tallinnas Võidujooksu tänaval sõiduautot narkootilise joobe seisundis. Joobe oli põhjustanud amfetamiini tarvitamine. 4.2 S. Kotin tunnistati KarS § 202 lg 2 p 2 järgi süüdi kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara korduvas omandamises ja hoidmises. Nimelt ostis mobiiltelefone ja seadmeid, ehkki teadis, et need esemed on varastatud. KarS § 424 järgi tunnistati S. Kotin süüdi selles, et ta 23. aprillil 2014. a juhtis Tallinnas Lasnamäel sõiduautot narkootilise joobe seisundis. Joobe oli põhjustanud amfetamiini tarvitamine. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tunnistati S. Kotin süüdi selles, et ta varem narkootilisi aineid ebaseaduslikult käidelnud isikuna taas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas suures koguses narkootilist ainet amfetamiini kogumassiga 34,77 grammi (milles amfetamiini puhtal kujul 3,6 grammi), so rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Ainet hoidis ja vedas S. Kotin tema kasutuses olevas sõiduautos rooli sees signaalnupu all kuni 24. aprillini 2014, kui politsei need tema autost leidis ja ära võttis. 4.3 K.N tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna ajavahemikul 26. augustist 2013 kuni 17. märtsini 2014 pani üksi või isikute grupis taas toime 8 vargust Tallinna linnas asuvatest bensiinijaamadest, kauplustest ja autoremonditöökoja juurde pargitud sõiduautost. K.N-ilt , E. Nizovilt ja S. Kotinilt mõisteti solidaarselt välja tsiviilhagi 3435 eurot AK kasuks. Lisaks sellele mõisteti K.N-ilt välja S AS kasuks 146,09 eurot ja S AS kasuks 2,30 eurot.

4(9)

19.09.2013, 08.10.2013, 23.10.2013, 25.10.2013, 27.10.2013 episoodide puhul hindab kohus Eduard Nizovi süüd keskmiseks. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et varastatud esemete väärtus on küll suur, kuid E. Nizov pole tsiviilhagidele vastu vaielnud ning on nad täies mahus omaks võtnud. Karistust kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks oli E. Nizov kokku viibinud vahi all 11 kuud. Kaitsja hinnangul ja arvestades kohtualuse poolt väljendatud seisukohti – tal on vabaduses olemas nii elu- kui töökoht ning ta soovib hakata kahjusid hüvitama, siis on igati põhjendatud karistuse mõistmine selles määras, et isik vabaneks võimalikult ruttu. Kohus peab arvestama ka kannatanute huvidega saada võimalikult kiirelt neile tekitatud kahjude eest hüvitist. Juhul kui kohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse määr on põhjendatud, siis palub kaitsja jätta karistus KarS § 74 lg 2 alusel osaliselt täitmisele pööramata, jättes tingimuslikult kohaldamata selle osa, mis ületab juba vahi all viibitud aega. 5.3 S. Kotin vaidlustab kohtuotsust enda süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt taotleb S. Kotin kohtuotsuse tühistamist tema süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja uue otsuse tegemist, millega ta mõista süüdi KarS § 183 järgi. Ta ei ole suures koguses narkootilist ainet käidelnud. Ta ei nõustu kohtu seisukohaga, et tema juurest leitud amfetamiinist piisab narkojoobe tekitamiseks 27 isikule. Nimelt on S. Kotin pikaajaline narkomaan ning tema autost ära võetud amfetamiin oli mõeldud tema enda tarbeks. Keskmise narkojoobe saavutamiseks tarbib ta 1 grammi amfetamiini puhtal kujul. Seega temalt ära võetud 3,6-st grammist amfetamiinist piisaks narkojoobe tekitamiseks neljale kroonilisele narkomaanile. Oma seisukohtade kinnituseks viitab S. Kotin Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-121-06. Kohus on alusetult rahuldanud AK tsiviilhagi ning mõistnud E. Nizovilt, S. Kotinilt ja K.N-ilt tema kasuks välja 3435 eurot. S. Kotin tunnistab tsiviilhagi summas 1334 eurot, kuid ei ole nõus hüvitama uue sõiduki soetamise maksumust. Kannatanu poolt näidatud hinnapakkumine on ülepaisutatud. Süüdistatav esitab koos apellatsiooniga kaks sõiduauto Mercedes-Benz 300 müügikuulutust, mille müügihinnad on tunduvalt väiksemad kui kannatanu poolt taotletud summa. Lisaks sellele on kannatanu oma sõiduauto romulasse 300 euro eest maha müünud, kuid ARKI registrist on sõiduauto siiani maha võtmata. 5.4 K.N vaidlustab kohtuotsuse samuti kannatanu AK kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas. Ka K.N-i hinnangul on kannatanu nõue ülepaisutatud ja mitte tõepärane. 5.5 K.N-i kaitsja M. Borunova taotleb kohtuotsuse tühistamist K.N-i karistamises 1 aasta 6 kuu vangistusega ning uue otsuse tegemist, millega mõista talle lühem vangistus. Apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohus loetlenud põhjendatult rida asjaolusid, mida ta K.N-ile kergema karistuse mõistmisel arvestab. Vaatamata sellele on K.N-ile mõistetud karistus neid asjaolusid arvestades ikkagi liiga karm ning kaitsja taotleb selle kergendamist. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist AK kasuks välja mõistetud 3435 euro osas ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada tema hagi summas 1334 eurot. Kannatanu ei ole tõendanud, et sõiduautot ei oleks olnud võimalik taastada. Tegemist ei ole unikaalse autoga ning sellele on olemas varuosasid.

5(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6(9)

Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s 56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsustes nr 3-1-1-70-01 ja 3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seetõttu ei oma tähtsust E. Nizovi kaitsja apellatsiooni väide, et prokurör taotles maakohtus E. Nizovile osades episoodides kergema karistuse mõistmist. E. Nizovit on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud ning talle on mõistetud erineva pikkusega vanglakaristused. Viimati vabanes ta vangistuse kandmiselt 25. juulil 2013. Vaatamata sellele ei ole varasemad karistused tema käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkas juba paari kuu pärast varguste toimepanemist. E. Nizovi süü suurus ei ole väike, sest vargusepisoode on palju, need on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul ja varastatud esemete väärtus oli arvestatavalt suur. Tegemist ei olnud juhuslike kuriteoepisoodiga, vaid vargused olid ette planeeritud. Kuna varasemad karistused ei ole E. Nizovi käitumisele mõju avaldanud, siis leidis maakohus põhjendatult, et talle tuleb mõista karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmist määra. Puhtsüdamlikku kahetsust on kohus karistust kergendava asjaoluna juba arvesse võtnud. E. Nizov on töövõimetu juba aastaid. Vaatamata sellele ei takistanud see asjaolu temal toime panemast vargusi. Kuna E. Nizov peeti käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 26. juunil 2014. a ja ei ole pärast seda enam vabaduses viibinud, siis on kohus arvestanud karistuse kandmise aja algust põhjendatult tema kinnipidamisest (8. kd tl 65-66). Kuna E. Nizov on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kuritegude toimepanemisest hoiduda, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse tähtaega lühendada ega jätta talle mõistetud vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis muudaks karistuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks. K.N-i on samuti varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas vangistusega. Vaatamata sellele hakkas ka tema juba kolme kuu möödudes pärast viimase vangistuse kandmiselt vabanemist toime panema uusi kuritegusid. Kohus võttis karistust kergendava asjaoluna arvesse puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kaks kuritegu jäid katse staadiumi, sest turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljumisel kinni. Seetõttu varaline kahju neis episoodides puudub. Samas on tekitatud aga arvestatav kahju kannatanu AK-le, kelle sõiduauto varguse toimepanemise tulemusena taastamiskõlbmatuks muudeti. Kohtukolleegium on seisukohal, et K.N-ile mõistetud vangistus 1 aastaks 6 kuuks, mida vähendati ühe kolmandiku võrra, vastab süüdistatava süü suurusele ning tema isikule, mistõttu selle tähtaja lühendamiseks puudub alus. 7.3 S. Kotin väidab oma apellatsioonis, et tema sõiduautost leitud narkootiline aine oli omandatud tema enda tarbeks. Kuna ta on pikaajaline narkomaan, siis vajab ta narkojoobe saavutamiseks suuremat doosi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt rõhutanud, et lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule (näiteks 16. juuni 2010. a otsus nr 3-1-1-23-10).

7(9)

Kuna narkootilise aine suure koguse tuvastamisel lähtutakse keskmisele isikule narkootilise joobe tekitamiseks vajaliku narkootilise aine kogusest, siis ei oma tähtsust S. Kotini apellatsiooni väide, et ta on pikaajaline narkomaan ja vajab narkootilise joobe tekitamiseks suuremat kogust narkootilist ainet kui nö tavaline inimene. Eeltoodut arvesse võttes on S. Kotin kohtukolleegiumi hinnangul tunnistatud põhjendatult süüdi ja karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. 7.4 K.N ja tema kaitsja ning S. Kotin leiavad oma apellatsioonides, et kannatanu AK tsiviilhagi on põhjendamatult suur ning sõiduautot oleks olnud võimalik taastada. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, kus vaadeldi mh sõiduautot Mercedes-Benz, nähtub, et auto on täiesti laastatud ja sõidukõlbmatu. Puudu on kapott, juhiuks, tuled, tagumised rattad (II kd tl 47-68). Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et arvestades sõiduki olukorda, on asja parandamine võrreldes selle väärtusega ebamõistlikult kulukas. Samaväärse auto maksumuse tõendamiseks on AK esitanud auto24.ee sõiduauto Mercedes-Benz müügikuulutuse maksumusega 4900 eurot (II kd tl 88). Apelleeritud kohtuotsuse leheküljel 39 on maakohus AK tsiviilhagi küsimusel põhjalikult peatunud ning oma seisukohti põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub nendega täielikult ega pea neid vajalikuks korrata. 7.5 E. Nizov taotleb võimaldada tal alustada menetluskulude tasumist pärast vanglast vabanemist. Asjaolu, et E. Nizov viibib vanglas, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja muutmiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on asutud seisukohale, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul, kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist (7. detsembri 2012. a otsus nr 3-1-1-120-12 ja 9. detsembri 2013. a otsus nr 3-1-1-109-13). Seega on E. Nizovil võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Siinjuures lisab kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et E. Nizovilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

8(9)

Lähtudes KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 antakse väljamõistetud kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks süüdistatavale aega üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui süüdistatav ei ole selle tähtaja jooksul kohtukulusid hüvitanud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri sundtäitmise korraldamiseks kohtutäiturile. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist sätestava KrMS 18. peatüki

Julia Katškovskaja /digitaalselt allkirjastatud/

Pavel Gontšarov /digitaalselt allkirjastatud/

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.