Kohtulahend

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

XXXXXXXXXXXXXXXXX

Swedbank AS, märkides maksekorraldusena selgituseks: „S.A , 1-15-1755, tsiviilhagi“.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: S.A-d süüdistatakse selles, et tema 31.10.2013 kella 18.35 ajal firmas INEX OÜ, mis paikneb aadressil: Vesse 4 Tallinna linnas, soetas autoveljed, mille ühe maksumus on 100 eurot – kokku summas 400 eurot, maksis 500-eurose suveniirkupüüriga, saanud 100 eurot tagasisaadavat raha, läks pakku, tekitades kuriteoga 500 eurot kahju; samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, 01.12.2013 kella 05.00 ajal Spes Capital OÜ autoparklas, aadressil: Järveotsa 54 Tallinna linnas, loonud varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, maksis auto parkimise eest pooleks aastaks, mis maksab 25 eurot kuus, kokku summas 150 eurot, 500-eurose suveniirkupüüriga, saanud 350 eurot tagasisaadavat raha, läks pakku, tekitades kuriteoga 350 eurot kahju; samuti tema, 05.12.2013. aastal OÜ ́s Stawerem, aadressil: Erika 4 Tallinna linnas, loonud varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, maksis auto BMW, registreerimismärgiga XXX , remondi eest, mis maksis 355 eurot, 500eurose suveniirkupüüriga, sai 145 eurot tagasisaadavat raha, tekitades kuriteoga 500 eurot kahju. Seega pani S.A toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 04.03.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ljudmilla Tokar, süüdistatav S.A ja tema kaitsja Jugans Grossmann sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS §-s 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui S.A ei pane 3 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• • •

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 209 lg 2 p 1, § 74, § 75 ja § 83 asub kohus seisukohale, et S.A kuulub temale KarS §-s 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsja tasu. S.A on avaldanud, et tal töökoht puudub, selgitades, et ta saab sissetulekut juhutöödest. Süüdistatava puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Sellest tingitult märgib kohus, et ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas nähtub kriminaalasjast, et ühe pangatähe ehtsuse tuvastamiseks oli kohtueelsel menetlusel määratud ekspertiis, mille tulemusena tuvastati rahatähe ehtsus ning tehtud kulu ei aidanud kaasa süüdistatava süü tuvastamisele. Pigem oli tegemist kuluga, mis kinnitas süüdistataval süü puudumist. Kohus leiab, et taolist kulu ei ole põhjendatud süüdistatavalt välja mõista. Mis puudutab aga määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu ja sundraha, siis leiab kohus, et nende menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud, mis seisnevad kaitsjatasus ja sundrahas, täies mahus välja mõista. Märkida tuleb sedagi, et seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatav on vaatamata karistusandmete arhiveeritusele eelnevalt karistatud ning süüdistatav on teadlik sellest, et menetluskulud jäävad süüdimõistetu kanda. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja ka sel põhjusel tuleb menetluskulud jätta süüdistatava kanda.

Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ning võttes arvesse ka süüdistataval püsiva töökoha ja sissetuleku puudumist ning temalt väljamõistetavate tsiviilhagide suurust, siis esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.