Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
11. märts 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-8132
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
P.A , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 24.07.2014 ja lõpp 24.10.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista P.A-lt menetluskuluna riigituludesse 70,80 eurot kaitsetasu adv. Heiki Kuninga poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 70,80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Heiki Kuninga poolt süüdimõistetu P.A kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, P.A -le , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 26.11.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks on mõistetud vangistus 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.09.2014 otsusega kriminaalasjas 1 -14-5824 mõistetud karistuse, s.o 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse ärakandmata osa, s o 10 kuu vangistuse võtta ning kohtuotsuste kogumis mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24. 07.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglas viibib teist korda. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on mõtlematus, impulsiivsus, majandusliku kasu saamine, vanemliku järelevalve alt väljumine ja karistamatuse tunne. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 6 kehtiv at distsiplinaarkaristust. Kohtuistung P.A taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik teatas, et tal on nüüd mõistus pähe tulnud ning ta soovib minna õhtukooli ja tööle. Kinnipeetav ei osanud seletada, miks ta varastab ning teatas, et peab minema psühhiaatri juurde. Isik teatas, et on vanglas läbinud programme. Prokurör P.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Kuna kinnipeetav ei ole ära kandnud poolt mõistetud karistusajast, ei kohaldata tema puhul KarS §-i 761 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Tulenevalt toimepandud kuritegude arvukusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja rõhutas, et isik on veel alaealine ning ka kuriteod on toime pandud alaealisena. Kaitsja leidis, et isiku puhul on oluline, et ta ei puutuks kokku palju vanglas oleva seltskonnaga, sest see teeb isikule ainult kahju. Isikul on peaaegu pool karistusest kantud. Kaitsja leidis, et elektrooniline valve on oluliselt piiratum,
kui tavaline vabanemine ning see oleks kõige tõhusam järelevalve antud isiku üle. Samuti saab isikule panna kohustuse läbida erinevaid programme. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et antud isiku puhul ei saa kohaldada KarS §-i 761 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet, kuivõrd isik ei ole kandud ära vähemalt poolt talle mõistetud karistusest. Uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. Isik ei allu ühiskonnas kehtivatele reeglitele ega võta vastutust toimepandud kuritegude eest. Isik võib toime panna kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades kinnipeetava korduvaid karistusi ja käitumist vangistuse ajal, on põhjust arvata, et motivatsioon muutumiseks tingimisi vabastamisel on puudulik. Isik on vabaduses oma ema ja tema elukaaslase ülalpeetav. Pere majanduslik olukord on kesine. Kinnipeetava vastu on kuritegude tagajärjel suured võlanõuded. Vangla hinnangul seisneb uue kuriteo risk suuremates materiaalsetes soovides, kui pere suudab talle võimaldada. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab majanduslikult toime tulla ega pane toime uusi kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti nähtub vangla materjalidest, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise riskiks võib pidada ka vähest õpimotivatsiooni ning seda, et isik ei mõista hariduse vajalikkust. Isikul on probleemid reeglite täitmisel, millele viitab ka see, et isik ei suutnud varasemalt täita kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Isik on kuriteod toime pannud grupis ning tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kuigi isik tajub probleemide olemasolu, vähendab ta oma vastutust nende tekkimisel. Isik süüdistab teisi probleemide tekkimises. Kohus leiab, et kuivõrd isik ei suuda mõista enda osa probleemide tekkimisel, ei ole suuteline ta edaspidi käituma selliselt, et ei pane toime uut kuritegu. Kohus leiab, et isik ei ole teinud oma tegudest piisavaid järeldusi, et elada edaspidi seaduskuulekat elu. Isikul on vangistuses kuus kehtiv at distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.