nr 1-15-1886 (kohtueelses menetluses nr 15284000085) riik versus S.S kohtuistung kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid kohtunik Kalev Kuningas Kätlin Omel Merike Tikk
Menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159, tegi kohus otsustused. Otsustused seoses süü ja karistamisega 1 Tunnistada S.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle
karistuseks vangistus 5 kuud ning tunnistada S.S süüdi KarS § 423 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 kuud; KarS § 63 lg 1 alusel mõista S.S-ile raskeima kuriteo, s.o KarS § 424 eest karistuseks vangistus 5 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 08.03.-10.03.2015, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda S.S kandmata karistuseks vangistus 4 kuud 27 päeva; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata S.S-ile katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 4 kuud 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui S.S ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; Tartu Maakohtu 15.08.2014 otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele. Täiendavad otsustused
2.
Seoses eelnevaga: 2.1 välja mõista S.S-ilt sundraha 292,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 364,50 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 30,38 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; menetluskulude ositi määratud tasumine lugeda tühistatuks, kui ositi tasumine ei toimu kasvõi ühe menetluskulu osa osas määratud ulatuses või tähtaegselt; 2.2 jätta õigusabi osutamisega seotud advokaadi ajatasu ja sõidukulu riigi kanda; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 24 eurot maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Kristi Haasile.
Selgitused
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; 3.3 tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ning karistamiseks vangistusega 5 kuud ja KarS § 4231 järgi ning karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 63 lg 1 alusel mõista S.S-ile raskeima karistuse sätte s.t KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 08.03.2015 – 10.03.2015. Seega lugeda kandmata karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui S.S ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.08.2014 otsusega mõistetud rahaline karistus jätta iseseisvale täitmisele.
2.Kuriteo asjaolud S.S on toime pannud kuriteod:
2.1.mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 08.03.2015 kella 15:10 paiku Viljandi maakonnas Karksi-Nuia linnas Tartu mnt 18 juures mootorsõidukit Audi A4, registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 1.19 mg/l kohta).
2.2.sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud Lõuna prefektuuri poolt 28.05.2014 ja 24.10.2014 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja samuti olles 14.08.2014 kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (karistatud Tartu Maakohtu poolt 15.08.2014 KarS § 424 järgi), juhtis uuesti 08.03.2015 kella 15.10 paiku Viljandi maakonnas Karksi-Nuia linnas Tartu mnt 18 juures mootorsõidukit Audi A4, registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet.
3.Kohtu põhjendused Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille
kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus pidas võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses. KrMS § 2562 lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrMS §-s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; KrMS § 240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4.Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 585 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 292,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on käesoleval juhul kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava S.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu koos kantud kuludega 87,72 eurot. S.S-i kaitsja Kristi Haas on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 24 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 24 eurot tuleb arvestada advokaat Kristi Haasile. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.
Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.S-ilt välja mõista riigieelarve tuludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha 292,50 eurot Kohtueelses menetluses määratud riigi õigusabi tasu 48 eurot ja kohtueelses menetluses riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 39,72 eurot. Kohtumenetluses kaitsja poolt taotletav õigusabi tasu 24 eurot. Õigusabi tasu kokku on 72 eurot, mis tuleb välja mõista S.S-ilt. Õigusabi osutamisel kantud põhjendatud kulud ( ajatasu ja sõidukulud sh käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5.Kohtu muud põhjendused S.S on kahtlustatavana kinni peetud 08.03.-10.03.2015, seega on S.S viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.