1-12-7435/275 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

J.T-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 8 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse, s.o käesoleva kohtuotsusega mõistetud 2 aasta pikkuse vangistuse, kaetuks Tartu Maakohtu 21.09.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, milleks on 3 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 03.04.2013. a. Kohtuotsus jõustus 15.10.2013. a. Tartu Maakohtu 20.01.2015. a määrusega vabastati J.T temale Tartu Maakohtu 21.09.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4191 KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistusest ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest. Sama määrusega vabastati ta Tartu Maakohtu 23.04.2013. a otsusega KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusest. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati uus liitkaristus, suurendades Tartu Maakohtu 23.04.2013. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi mõistetud 2 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 04.03.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-7161 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta, vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis J.T-le liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 5 lg 3 alusel jäeti J.T-le Tartu Maakohtu 23.04.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7435 mõistetud karistus 3 aastat 8 kuud vangistust muutmata, kuna uus liitkaristus raskendaks süüdistatava olukorda. Kohtumäärus jõustus 03.02.2015. a. J.T tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 04.03.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-7161 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati 3 aasta vangistusega tingimisi KarS § 74 lg 1, 3 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.04.2013. a ja lõppeb 03.12.2016. a. J.T ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega avanes 03.02.2015. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. J.T on andnud nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla ei toeta J.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on J.T olemas kindel elukoht, kus elavad tema XXXX ning, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Päriteluperekonnas on kõik liikmed kriminaalkorras karistatud, peale poolõe ning ka kinnipeetavate tuttavate hulgas on mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid. Vabanemisel kindel töökoht puudub, kuid isa sõnul saaks ta tutvuse kaudu XXXX farmi tööle. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on tal rahalisi nõudeid 147,37 eurot, Tartu Vangla info kohaselt 6009,93 eurot. Vabanemisfondis on tal XXX eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokuröri abi Allar Nisu esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta J.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, kuna tegemist on isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel ei ole põhjust arvata, et viimati mõistetud karistusest ära kantud aeg oleks piisav, et isik saaks aru seadusekuuleka käitumise vajalikkusest. J.T toimepandud tegusid, tema elukäiku ja teda ümbritsevat keskkonda analüüsides, on oht, et ta jätkab vabanemisel kuritegelikku käitumist. Süüdimõistetu J.T kinnitas, et ta soovib vabaneda elektroonilise valve alla ja on valmis täitma kõiki talle pandavaid kohustusi. Ta selgitas, et vabanemisel asub elamaX juurde ja tööle samasse firmasse, kus töötab X. J.T sõnul ei suhtle ta enam

kriminaalkorras karistatud isikutega, jätkab ravimite tarvitamist ja on pärast haigestumist narkootikumide vastane. Kaitsja toetas J.T ennetähtaegset vabastamist ja leidis, et elektroonilise valve kestus võiks olla 3 kuud. Kohtuniku seisukoht J.T kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.T temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning mitte vähem kui neli kuud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on J.T vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et J.T on võimalik vabastada tingimisi ennetähtaegselt koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 peab kohus süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel eelkõige kaaluma kuriteo toimepanemise asjaolusid. J.T kannab praegu liitkaristust röövimiste eest. J.T on karistatud veel kelmuse eest, millise karistuse kandmisest on Tartu Maakohus ta 20.01.2015. a määrusega vabastanud. Esimese röövimise pani J.T toime 2010. a jaanuaris, s.o ajal, kui ta oli 17 aastane alaealine. Teine röövimine toimus 2 aastat hiljem jaanuaris 2012. Sellel korral ei kasutanud J.T kannatanu suhtes vägivalda, tema roll oli minimaalne. Ta võttis kannatanult teiste

kaasosaliste poolt hõivatud pangakaardiga sularaha automaadist välja 60 eurot. J.T andis grupi liikmetest ainsana puhtsüdamlikke ütlusi röövimise toimepanemise asjaolude kohta. See on süüdimõistetu sõnul teinud tema karistuse kandmise raskemaks. Arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja seda, et J.T kannab vangistust esimest korda, sh alaealisena toimepandud kuriteo eest, on kohtu hinnangul ärakantud karistuse osa olnud piisav selleks, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida määral, mis võimaldab tal jätkata karistuse kandmist vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. Seda toetab ka J.T karistuse kandmise kulg. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. J.T on osalenud sotsiaalabiprogrammides – „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Positiivsena võib välja tuua asjaolu, et ta on tunnistanud temal esinevat alkoholiprobleemi. Samuti on ta allunud psühhiaatrilisele ravile. Ta on osalenud majandusabitöödel osakonna koristajana. J.T on vabaduses olemas tingimused, mis aitavad tal jätkata seaduskuulekat elu. Tal on olemas kindel elukoht XXXX, kus elab tema XXXX. Vabanemisel J.T kindel töökoht puudub, kuid kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et isa loodab aidata poja tööle. Kindlaks sissetulekuks vangistusest vabanemisel hakkaks tal olema töövõimetuspension. Tartu Vangla andmetel on tal rahalisi nõudeid seisuga 26.01.2015. a 5907,43 eurot, vabanemisfondis on X eurot. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et majanduslikult hakkab J.T peamiselt toetama XXXX. J.T puhul on olemas riskid, mis tulenevad tema elustiilist ja suhetest. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski maandada, tuleb J.T-le määrata kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetud kohustused: asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe kuu jooksul alates vabanemisest, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, mitte tarvitada alkoholi ja alluda alkoholismi vastasele või psühhiaatrilisele ravile. Kuna J.T on toime pannud tahtlikud esimese astme kuriteod, on võimalik talle KarS § 751 lg 3 p 2 alusel määrata elektrooniline valve kestusega 1-12 kuud. Kohus leiab, et 3 kuud on selleks piisav aeg. Selle aja jooksul saab J.T kontrollitud tingimustes kohaneda olukorraga vabaduses. Samas liiga pikk elektrooniline valve võib hakata takistama tal elatise teenimist ja igapäevast toimetulekut. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. J.T karistuse kandmise aeg lõpeb 03.12.2016. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt välja mõista J.T-lt.