Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

kohta

Harju Maakohtu 24.09.2014.a kohtuotsusega tunnistati F.A süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse algus oli 08.06.2014.a Harju Maakohtu 03.02.2015.a määrusega KarS § 5 lg 2, KarS § 69 lg 6, 7 ja KrMS § 432 lg 35 alusel vähendati kohtuasjas nr 1-14-7581 F.A ’ele Harju Maakohtu 24.09.2014.a. kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust ning mõisteti F.A’e poolt lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates 08.06.2014.a. Eeltoodust määrusest tulenevalt on karistuse lõpp 29.07.2015.

Kohtul puuduvad andmed eeltoodud määruse jõustumise kohta. F.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuendat korda. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglast vabanemisel olemas elukoht, töökoht puudub. XXXVangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.A kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ja vanaema on valmis kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval olemas elukoht aadressil XXX, töökoht kinnipeetaval teadaolevalt puudub. F.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta F.A 'e tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.A 'el on neli kehtivat kriminaalkaristust, teda on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Isik on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid (13.08.2008 Harju Maakohtu otsusega määratud ja 24.05.2011 täitmisele pööratud karistus) ning on olnud tagaotsitav, peale katseaja lõppu saadi kätte ning vangistus pöörati täitmisele. 29.01.2014 määratud üldkasuliku töö tegemise ajal F.A pani toime uue kuriteo. Sellega on F.A selgelt näidanud, et teda ei saa usaldada ning kriminaalhooldus ei ole piisavaks vahendiks mõjutamaks isiku käitumist paremuse suunas. XXXVangla iseloomustusest nähtub, et isik käitub impulsiivselt ja mõtlematult, viimane kuritegu oli joobes juhtimine – istus rooli selleks, et minna uut tööobjekti vaatama. Ülaltoodu alusel leiab prokurör, et F.A 'e ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetav tunnistab oma alkoholiprobleemi, läheb ravile. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud F.A ja kaitsja arvamuse, leiab, et F.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. F.A on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kohus arvestab kohtuistungil kinnipeetava poolt avaldatud valmisolekut tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkohol. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud F.A mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures arvestab kohus ka kinnipeetava korrektset käitumist vangistuse ajal, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav suudab käituda normikohaselt ning kehtivaid

reegleid austada. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.A , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa F.A edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et kinnipeetav oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust ning kohus annab F.A-le võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.