Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

1-15-1721 nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700015789. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915400002636. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendeid ei ole.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas nr 15750000014 süüdistatakse R.H` selles, et R.H andis altkäemaksuna vara, s o raha selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus x regiooni Liiklusregistri x büroo riigiasutus. Maanteeameti x regiooni Liiklusregistri x büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-ne minuti

1-15-1721 jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. C-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-ne minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 kohaselt ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti x regiooni Liiklusregistri x büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. x.1x.xxxx a kandis R.H oma AS x Pank arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxx x x AS x Pank olevale arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx altkäemaksuna 300 eurot, selgitusega „ülekanne“. R.H ja x x vahelise kokkuleppe kohaselt pidi x x talle antud sularaha eest tagama, et R.H läbib igal juhul positiivselt B-kategooria sõidueksami. Üle kantud rahast sai x x endale 150 eurot altkäemaksu ja eksami vahendamise eest ja Maanteeameti x regiooni Liiklusregistri x büroo peaspetsialist, kes eksamit vastu võttis, x x sai 150 eurot altkäemaksuna. Sõidueksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb eksami käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima sõidueksami kaardile eksami tulemuseks „mittesooritatud“, loeb Maanteeameti eksamineerija x x eksami „sooritatuks“. R.H taotles sularaha maksmisega x x seda, et ametiisik paneks toime seadusega mittelubatud teo.x.x.xxxx kell x toimus R.H x linnas B-kategooria sõidueksam, mille R.H sooritas positiivselt. Seega R.H, altkäemaksu andmisega, s.o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav R.H jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus R.H-le KarS § 298 lg 1 järgi karistuseks rahalist karistust 30 päevamäära ulatuses (1 päevamäär on 21.98 €), s o 659.40 eurot. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta rahaline karistus osaliselt täitmisele pööramata ja mõistetud rahalisest karistusest 659.40 eurot kuulub koheselt tasumisele 300 eurot. Rahaline karistus

1-15-1721 359.40 eurot jätta tingimisi täitmisele pööramata kui R.H ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada R.H KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult riigituludesse sundraha 585 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 285,60 €. Tsiviilhagi ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendeid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.