Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

aadressil Tallinn Viru väljak 4 ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Maybelline kreemi maksumusega 9,50 eurot, Loreali silmapliiatsi maksumusega 12,90 eurot, kogusummas 22,40 eurot, möödus kassadest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Samuti tema, koos Olga XXX( käesolevas menetluses ei esitata süüdistust) 20.01.2015 kella 14.20 paiku Tallinnas, aadressil Läänemere tee 28 asuva AS’ile Selver kuuluva Läänemere Selver kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 10 pakki sigarette „Kent Surround“, maksumusega 3,50 eurot/pakk, 8 pakki sigarette „Marlboro Gold“, maksumusega 3,5 eurot/pakk, 4 pakki sigarette „Marlboro Red“, maksumusega 3,5 eurot/pakk, paki sigarette “Kent HD Silver“, maksumusega 3,30 eurot, paki sigarette „Kent HD Blue“, maksumusega 3,5 eurot, kogusummas 83,80 eurot, möödus kassadest tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt. Seega U.U pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamisele, süstemaatiliselt, grupis, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, s.o KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Annika Vanatoa, süüdistatav U.U ja tema kaitsja Kristina Suvalova sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 7,9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 /kolm/ kuud vangistust Karistuse hulka lugeda KarS § 68 lg 1 sätete alusel eelvangistuses viibitud ajavahemik 16.10.2014-17.10.2014, s.o kaks päeva. Vastavalt KarS § 74 lg-le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda(Tartu mnt. 85, 10115, Tallinn, tel: 6127742) registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 sätetest määrata kohustuseks osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 12 /kaksteist/ kuud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe

juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et U.U kuulub KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Asitõendid KarS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - 1 CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Menetluskulud on järgmised: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 144,00 - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks ja menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks kuulub rahuldamisele. U.U õpib käesoleval ajal ning tal puudub sissetulek töötasu näol. Ta on oma vanemate ülalpidamisel. Arvestades, et tegemist on hiljuti täisealiseks saanud isikuga, kelle haridustee alles kestab, on põhjendatud menetluskulude suuremas osas riigi kanda jätmine. Kohus mõistab süüdistatavalt välja menetluskulud summas 240,00 eurot ning jätab menetluskulud summas 490,00 eurot riigi kanda. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata

jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 240 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 20,00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (

)

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.