lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-1024/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 02.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-1024/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1789
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-1024

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 02. märtsil 2015.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas koht Kriminaalasja number

1-15-1024 (14237300155)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Sekretär

Triin Pilberg

Prokuröri abi

Maksim Kink

Kriminaalasi

V.H süüdistus KarS §-de 424 ja KarS § 263 p 1 (alates 01.01.2015.a KarS § 263 lg 1 p 1) järgi kokkuleppemenetluses;

Süüdistatav

V.H , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, ei tööta, elukoht: XXX varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 20.08.2014.a, alates 20.08.2014.a kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 20.08.2015.a;

Varasem karistatus

•

•

13.06.2012.a Tartu Maakohtu poolt KarS 199 lg 2 p.p 4, 7, 8 järgi karistatud vangistusega 4 kuud, KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel loetud mõistetud karistus 4 kuud vangistust kaetuks Pärnu Maakohtu 21.05.2010.a otsusega mõistetud karistusega vangistusega 11 kuud ja 27 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga; 21.05.2010.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 263 p.p 1, 3, 4 järgi karistatud vangistusega 1 aasta, KarS § 121 järgi karistatud vangistusega 3 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel loetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega, liitkaristuseks mõistetud 1 aasta vangistust, mille kandmiselt vabastatud tingimisi KarS § 74 alusel, katseajaga 18 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel suurendatud 1 aasta vangistust Pärnu Maakohtu 06.11.2006.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata

karistusega, ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõistetud 1 aasta tingimisi vangistust, katseajaga 18 kuud. Süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud, vabastatud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 18 kuud; Kars § 64 lg 1 alusel loetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega, liitkaristuseks mõistetud 1 aasta vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel, ärakandmata karistuseks loetud 11 kuud 27 päeva vangistust, vabastatud KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi, katseajaga 18 kuud; Katseaja alguseks loetud 21.05.2010.a;

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 310 lg 1; § 311; § 313; KarS § - dest 64 lg 1; 68 lg 1; 74 lg 1 ja lg 3; § 75 lg 1 p.p 1-6 kohus otsustas:

1.Süüdi tunnistada V.H KarS § 263 p 1 (alates 01.01.2015.a KarS § 263 lg 1 p 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.
2.Süüdi tunnistada V.H KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
3.Juhindudes KarS § 64 lg 1 V.H-le raskeimat üksikkaristust suurendades moodustada liitkaristus ja V.H-le mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
4.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada V.H karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 20.08.2014.a s.o 1 (üks) päev vangistust, seega ärakandmata karistuseks V.H on 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
5.Juhindudes KarS § 74 lg 1, 3 sätetest jätta V.H-le mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
6.Kohustada V.H täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7.Määrata V.H katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
8.V.H katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 02.03.2015.a.
9.V.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
10.Kriminaalasjas olevad asitõendid ja nimelt 3 CD plaadil olevad video- ja helisalvestised, millised asuvad käesoleva kriminaalaja materjalide juures, kohtotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
11.KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 5 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel V.H-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.- eurot; • kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest tehtud koopiate kulu summas 1.- euro; • kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 168.- eurot;
12.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel V.H-le posti teel aadressile: XXX. V.H poolt menetluskulude graafikus märgitud osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu V.H on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 20.08.2014 kella 03.13 ajal Harjumaal Nissi vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 19. kilomeetril mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,13 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,03 mg/l). Sellise käitumisega rikkus V.H liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega V.H pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.H, olles alkoholi joobes (tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,03 milligrammi ühe liitri kohta), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos XXX, 20.08.2014 kella 03.15 – 04.00 ajal Harjumaal Nissi vallas Vilumäe külas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 19.kilomeetril asuvas Riisipere Alexela automaattanklas rikkus oma käitumisega isikute vahel tavade ja heade kommetega kinnistatud suhtlemiskorda ning häiris tanklas viibinud XXX ja XXX avalikku õigusrahu ja kindlustunnet sellega, et tungis kallale XXXjärgmistel asjaoludel. Enda auto tankimise ajal XXXmärkas, et kõrval tangitava sõiduauto Honda Civic registreerimismärgiga XXX autojuht V.H on ilmselgete alkoholijoobe tunnustega. Selle peale XXXpöördus V.H ’i poole, paludes loobuda edasisest sõidust. Kuna V.H ei võtnud kuulda XXXsoovitust, võttis XXXV.H ’i auto süütelukkust autovõtmed, et anda need üle väljakutsutud politseipatrullile. V.H ja tema auto reisija XXXläksid sellest tingituna agressiivseks. Nimelt V.H korduvalt ligines XXXja kaks korda tõukas teda kätega rindu. Seejärel V.H lõi jõuliselt XXXrusikaga näkku, millega tekitas XXXfüüsilist valu ja näo pindmise vigastuse. Sellele järgnenud V.H ’i ja XXXvahelise rüseluse käigus kukkus XXXpõlvili, ning sel hetkel lõi XXXteda jalaga näkku, tekitades füüsilist valu ja ninaluu murru. Seega pani V.H toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o kuriteo, mis oli kvalifitseeritav KarS § 263 p 1 järgi 01.07.2014 – 31.12.2014 redaktsioonis ning mis vastab KarS §-le 263 lg 1 p 1 alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis.

06.veebruaril 2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maksim Kink, süüdistatav V.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et prokuröri abi Maksim Kink nõuab kohtus V.H süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud. Samuti nõuab prokuröri abi Maksim Kink kohtus V.H süüdi tunnistamist KarS § 263 p 1 järgi (alates 01.01.2015.a KarS § 263 lg 1 p 1 ) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 9 kuud, taotledes KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamist, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõistes V.H-le karistuseks 10 kuud vangistust, millisest KarS § 68 lg 1 alusel arvataks maha viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg s.o 1 päev vangistust. Prokuröri abi Maksim Kink taotleb kohtult KarS § 74 kohaldamist s.t mitte pöörata V.H-le mõistetud vangistust täitmisele, kui V.H ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja nimelt kohustada viimast elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et V.H on kinnitanud, et tema on nõus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatisooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning nõutava karistuse liigi ja määraga. Samuti nähtub sõlmitud kokkuleppest, et V.H-le on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb temalt sundraha ja menetluskulude välja mõistmine. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 02.03.2015.a toimunud kohtuistungil V.H kinnitas, et kohtuistungile ta kaitsjat kutsuda ei soovi, V.H tunnistas end temale KarS § 424 järgi ja KarS§ 263 p 1 (alates 01.01.2015.a KarsS 263 lg 1 p 1) järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Prokuröri abi Maksim Kink jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et V.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja KarS § 263 p 1 (alates 01.01.2015.a KarS § 263 lg 1 p 1) järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.- eurot ning menetluskulud ja nimelt: temale kohtueelsel uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnev kaitsjatasu kogusummas 168.- eurot ja kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise kulu summas 1 euro - riigituludesse. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.