Kohtulahend

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Ants Kärp Viru kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Vangla

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel Ants Kärbilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot. Jätta menetluskulud summas 304 (kolmsada neli) eurot 32 senti Ants Kärbilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Ants Kärbil on õigus menetluskulud summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Ants Kärp on kohustatud maksma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 49 (nelikümmend üheksa) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700014272. Selgitusse tuleb märkida „1-14-10291, menetluskulud, Ants Kärp“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Ants Kärbile on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 10.08.2014. a kella 10.35 paiku Jõgeva maakonnas Torma vallas Jõgeva-Mustvee maantee 25. kilomeetril sõiduautot Ford Mondeo reg nr 229 ARC, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,88 mg/l kohta. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Ants Kärp 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Ants Kärp Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Ants Kärp süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 133,44 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 170,88 eurot (85,44 + 85,44). Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 304,32 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 889,32 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist võimalikult suures ulatuses ja vähendatud menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus kaitsja taotlustega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et Ants Kärp ei tööta ja on invaliiduspensionär. Tema töövõimetus on 60%. Ants Kärbi igakuiseks sissetulekuks on saadav pension 160 eurot. Ants Kärp elab koos abikaasaga, kes samuti ei tööta ja saab invaliidsuspensionit. Ants Kärpi lapsed rahaliselt ei toeta. Ants Kärbi hinnangul on ta suuteline igakuiselt tasuma menetluskulude katteks 60 eurot. Kohus, hinnates Ants Kärbi sissetulekuid ja menetluskulude suurust, leiab, et ilmselgelt ei võimalda Ants Kärbi

majanduslik seisund kõikide menetluskulude tasumist. Ants Kärbi sissetulekud on minimaalsed ja kõikide menetluskulude väljamõistmine võib Ants Kärbi seada raskesse majanduslikku olukorda ja seeläbi mõjutada otseselt tema igapäevast toimetulekut. Sellest lähtuvalt peab kohus põhjendatuks menetluskulusid vähendada ja mõista Ants Kärbilt menetluskulude katteks välja sundraha summas 585 eurot. Ülejäänud osas peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud riigi kanda. Vähendatud menetluskulud tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.