1-15-960/27 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Mõista T.J KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi (episoodid kannatanu A K ) esitatud süüdistuses õigeks. Tunnistada T.J süüdi KarS § 121 lg 1 järgi (episood kannatanu D K ) ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.J vangistusega 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.08.2014. T.J-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Asitõend: CD-R plaadid ja CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista T.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 20.02.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud: kannatanu ekspertiisi tegemise eest 61 (kuuskümmend üks) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 361 (kolmsada kuuskümmend üks) eurot ja 44 senti, riigi kanda. Määrata, et T.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700013464 ning selgitus „T.J, 1-15-960, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. veebruarist 2015. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse

2.2.Kohtuistungil on avaldatud • Kannatanu A K ülekuulamise protokoll (k 1, tl 1-31, 56-74) - andis ütlusi, et tema kasuisa T.J ei teinud talle liiga, ei peksnud teda kunagi, ei mingi rihmaga, kuid kui vallatlesid, siis lõi rihmaga ja hüppenööriga vastu peput, haaras kätest, surus rannetest. Kui ta lamas põrandal kapi juures, siis Dima tõstis ühe käega tema jala üles ja lasi jala lahti, oli valus. • Kannatanu esindaja V K ülekuulamise protokoll (k 1, tl 102-108) - andis ütlusi, et ta 2014.a augustis kella 18.00 paiku tuli töölt koju. Kodus viibisid tema alaealine tütar A ja tema elukaaslane T.J. Tütre jalg oli kinni seotud. Dmitri ütles, et A jooksis mööda korterit, väänas jala välja ning tema ise sidus A jala ümber sideme. See jutt oli A juuresolekul, tema kuulis seda. A ei olnud midagi Dmitri sõnade vastu. Jala esmasel läbivaatusel, arsti küsimusele, kuidas A sai vigastuse, tütar ütles: «Dima võttis jala ja lasi alla». Dmitri suhtus A hästi, nagu tütresse. A ei kaevanud Dima peale mitte kunagi. Ainult üks kord, koju tulles nägi A, kes seisis nurgas. Tütre sõnul selgus, et Dima pani teda nurka seisma, sest A ei tahtnud aabitsa järgi õppida. Tookord A ei kaevanud samuti, et Dima kasutaks tema suhtes jõudu. Dima üritas A kõike seletada üksnes heaga, ainult sõnadel, kuid tütar ei armastanud Dimat niikuinii, tütar oli ema peale Dima pärast armukade. V K ei usu, et Dima võis murda tütrele jalaluu. • Tunnistaja T T ülekuulamise protokoll (k 1, tl 37-42) - andis ütlusi, et alaealine A K sattus 22.08.2014.a. Narva Haigla vastuvõtu osakonda. Laps nuttis kõvasti ja kaebles valu jalas. Doktor selgitas välja, et laps sai vigastuse 3 päeva tagasi, lapsele tekitas vigastusi lapse ema elukaaslane, neiud ei saanud varem traumapunkti pöörduda, sest neid ähvardati ning tõenäoliselt ei lastud korterist välja. Selgus, et tüdrukul on vasaku sääre luumurd ja näol olid hematoomid. • Kahtlustatava T.J kinnipidamise protokoll (k 1, tl 43-38) – kinnipidamine algas 25.08.2014.a. • Kahtlustatava T.J ülekuulamise protokoll (k 1, tl 52-55, k 2 tl 26-29) – ei tunnista oma süüd. A võib teda laimata, sest ta ei armasta teda. A oli ema peale tema pärast armukade. • Tunnistaja K L ülekuulamise protokoll (k 1, tl 92-96) - andis ütlusi, et ta on ammu V K sõbralikes suhetes ja ei märganud kunagi, et Dmitri käituks agressivselt A suhtes. A jutustas talle, et Dima lõi teda ja karjus tema peale selle eest, et A ronis külmiku peale. A rääkis K L, et ta ei armasta Dimat, sest Dima magab tema emaga. Tunnistaja arvab, et laps on ema peale meesterahva, kes ei ole tema isa, pärast armukade. • Tunnistaja M K ülekuulamise protokoll (k 1, tl 97-101) - andis ütlusi, et suvel 2014 a. A K kehal oli nähtavad kehavigastused. A ei rääkinud, et Dmitri solvab teda. M K ei tulnud kunagi näha, et Dmitri käituks agressiivselt või kasutaks vägivalda A suhtes. Dmitri ei kasutanud kunagi A suhtes absoluutselt mingit füüsilist vägivalda, näiteks ei andnud isegi võmmu kuklasse. • Isiku ekspertiisiakt (k 1, tl 114-121) – A K tuvastati hulgalised otsmiku, põskede, lõuatsi, parema reie, sääre ümara kujuga hematoomid ja vasaku sääreluu kinnine spiraalmurd, mis tekkis sääre sissemise rotatsiooni toimel, võimalik, et iseeneslikust püstiasendist kukkumisest ja maandumisest vasakule säärele. Ekspertiisile on lisatud ka skeem-joonis, mis näitab viisi, kuidas laps saab käesoleva trauma saada. •

3.Kohtu järeldused süüdistuse osas 3.1 episoodid kannatanu A K alates 01.01.2014.a kuni 20.08.2014.a T.J süüdistatakse selles, et tema alates 01.01.2014.a kuni 20.08.2014.a xxx asuvas korteris, korduvalt kasutas vägivalda alaealise A K suhtes, nimelt lõi teda rihmaga, hüppenööriga ja kätega vastu keha, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi. T.J ütluse kohaselt, ta ei kasutanud füüsilist vägivalda A suhtes. A on väga hüpeaktiivne laps, pidevalt liigub. T.J on näinud, et A olid sinikad ja hematoomid. A lõi end ära erinevatel asjaoludel. Kui A tuli lasteaiast koju, olid tema jalgadel vigastused. A võib teda laimata, sest ta ei armasta teda. A oli ema peale tema pärast armukade. Elukaaslase tütar kadetses ja väljendas seda erineval viisil. A otseselt ütles emale, et „ma ei taha, et Dima elaks koos meiega, sest varsti tuleb minu isa ja hakkab meiega elama“. Samasugused asjad kordusid perioodiliselt. T.J on märganud ka selliseid asju A käitumisel, et ta valetas. Kannatanu esindaja V K ütluste kohaselt, et ta pole kunagi T.J-iga kooselu jooksul näinud, et Dmitri kasutaks lapse suhtes füüsilist vägivalda. Dmitri suhtus A hästi, nagu tütresse. A ei kaevanud Dima peale mitte kunagi. Ainuke asi, mida V K nägi, oli see, kuidas T.J üks kord pani lapse nurka mittekuulekuse eest. Samuti nendes ütlustes V K rääkis, et tema tütrel olid põhjused elukaaslast laimata, just nimelt armukadeduse tõttu, kuna laps ei tahtnud, et see mees elaks koos nendega. Tunnistaja K L andis ütlusi, et ta on ammu V K sõbralikes suhetes ja ei märganud kunagi, et Dmitri käituks agressivselt A suhtes. A jutustas talle, et Dima lõi teda ja karjus tema peale selle eest, et A ronis külmiku peale. A rääkis K L , et ta ei armasta Dimat, sest Dima magab tema emaga. Tunnistaja arvab, et laps on ema peale meesterahva, kes ei ole tema isa, pärast armukade. Tunnistaja M K andis ütlusi, et suvel 2014 a. A K kehal oli nähtavad kehavigastusi. A ei rääkinud, et Dmitri solvab teda. M K ei tulnud kunagi näha, et Dmitri käituks agressiivselt või kasutaks vägivalda A suhtes. Dmitri ei kasutanud kunagi A suhtes absoluutselt mingit füüsilist vägivalda, näiteks ei andnud isegi võmmu kuklasse.

1-15-960 Kohus uuris kannatanu A K ülekuulamise protokoll. Esimesele konkreetsele psühholoogi küsimusele laps vastas, et Dima ei kasutanud tema suhtes vägivalda: «Dima ei lõõnud kunagi» (k 1, tl 9, 24), «ta ei ole tige » (k 1, tl 6, 11, 21, 28). See oli esimene reaktsioon küsimustele. Mõne korra psühholoog püüdis saada lapselt positiivsed vastused, et Dmitri lõi käega, kuid laps eitas seda korduvalt ja kategooriliselt (k 1, tl 9-10, 24-25). Edaspidi hakkas laps psühholoogi etteütluse järgi ütlema, et Dima karistas rihmaga. Kannatanu A K ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks, kuna need ütlused on segased ja vasturääkivad ning ülalnimetatud tõenditega vastuolus. Tema ütluste analüüsimisel on otseselt näha, et lapsel on kalduvud fantaseerida ja alluda täiskasvanute poolsele survele. Kohus jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Tunnistajate ütlustest ja asja materjalidest ei nähtu, et T.J pani füüsilise vägivalla toime nimelt alates 01.01.2014.a. Asjas on tuvastatud, et T.J ja V K elavad koos alates 2013.a suvest. Kohus loeb selle vasturääkivuseks. Kuupäev 01.01.2014.a ei ole asja materjalidega tuvastatud. Süüdistuse formuleering ei ole konkreetne. Süüdistuse sisu on laialivalguv ja ulatuslik, ilma fakte ja episoode näitamata, mis on pandud süüdistuse aluseks. Süüdistuse formuleeringus on märgitud, et T.J peksis last käega, kuid isegi laps eitas seda korduvalt ja kategooriliselt. Kohus ei näe vastuolusid T.J и V K ütluste vahel. Mõlemad kinnitavad, et A olid põhjused elukaaslast laimata, nimelt armukadeduse tõttu, kuna laps ei tahtnud, et T.J elaks koos nendega. Kohus usaldab T.J и V K ütlusi. Kohus võtab arvesse tunnistajate K L ja M K ütlused. Nad on ammu V K sõbralikes suhetes ja ei märganud kunagi, et Dmitri käituks agressivselt A suhtes. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuna need on loogilised, järjepidevad, kooskõlas teiste tõenditega ja omavahel vastavuses. Kohtuliku uurimise käigus ei ole leitud tõendeid T.J poolt kasutamise vägivalda alaealise A K suhtes alates 01.01.2014.a kuni 20.08.2014.a. Süüdistusaktis toodud väide on paljasõnaline. 3.2 episood kannatanu A K alates 20.08.2014.a kuni 22.08.2014.a Samuti T.J süüdistatakse selles, et tema ajavahemikult alates 20.08.2014.a kuni 22.08.2014.a xxx asuvas korteris taas kasutas vägivalda alaealise A K suhtes, nimelt haaras teda vasakust jalast ja tõmbas enda peale, tekitades talle sääreluumurru ja hematoome kehal. T.J andis ütlusi, et 21.08.2014.a kui ta ärkas, siis A istus lastetoas põrandal ja nuttis. A a ütles, et tal valutab jalg. T.J võttis teda jalast kinni, et vaadata, mis seal on. Kui ta puudutas jalakedri, siis A ütles, et tal on valus. T.J arvas, et A lihtsalt jalg on vigastatud. Ta võttis elastset sidet ja pani sideme jala peale. Kui V tuli töölt koju tagasi, T.J selgitas, et lapsel valutab jalg ja tundub, et jalg on vigastatud. V K ütles, et 2014.a augustis kella 18.00 paiku ta tuli töölt koju. Kodus viibisid tema alaealine tütar A ja tema elukaaslane T.J. Tütre jalg oli kinni seotud. Dmitri ütles,

1-15-960 et A jooksis mööda korterit, väänas jala välja ning tema ise sidus A jala ümber. See jutt oli A juuresolekul, tema kuulis seda. A ei olnud midagi Dmitri sõnade vastu. Jala esmasel läbivaatusel, arsti küsimusele, kuidas A sai vigastuse, tütar ütles: «Dima võttis jala ja lasi alla». Tunnistaja K L andis ütlusi, et ta on ammu V K sõbralikes suhetes ja ei märganud kunagi, et Dmitri käituks agressivselt A suhtes. A jutustas talle, et Dima lõi teda ja karjus tema peale selle eest, et A ronis külmiku peale. A rääkis K L , et ta ei armasta Dimat, sest Dima magab tema emaga. Tunnistaja arvab, et laps on ema peale meesterahva, kes ei ole tema isa, pärast armukade. Tunnistaja M K andis ütlusi, et suvel 2014 a. A K kehal oli nähtavad kehavigastusi. A ei rääkinud, et Dmitri solvab teda. M K ei tulnud kunagi näha, et Dmitri käituks agressiivselt või kasutaks vägivalda A suhtes. Dmitri ei kasutanud kunagi A suhtes absoluutselt mingit füüsilist vägivalda, näiteks ei andnud isegi võmmu kuklasse. Kannatanu A K ülekuulamise protokolli kohaselt, tema kasuisa T.J ei teinud talle liiga, ei löönud kunagi, ei karistanud rihmaga, kui vallatlesid, siis lõi rihmaga ja hüppenööriga pepu peale, haaras käest, surus rannet, Kui ta lamas põrandal kapi juures, siis Dima tõstis ühe käega tema jala üles ja lasi jalal kukkuda, oli valus. Kannatanu A K ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks, kuna need ütlused on segased, vasturääkivad, uurimisele tähtsatele vastustele laps ei soovinud vastata, nagu näiteks kuidas A osutus põrandal lamavaks kapi juures /tunnistas K L , et ta ronis külmkapi peale ja selle eest Dima riidles teda ja lõi/. A ütluste analüüsimisel on näha lapse kalduvud fantaseerida ja alluvus vanemate inimeste survele. Selles episoodis jätab kohus samuti need ütlused tõendite kogumist välja. Tunnistaja T T andis ütlusi, et alaealine A K sattus 22.08.2014.a. Narva Haigla vastuvõtuosakonda. Laps nuttis kõvasti ja kaebles valu jalas. Doktor selgitas välja, et laps sai vigastuse 3 päeva tagasi. Lapsele tekitas vigastusi lapse ema elukaaslane, neiud ei saanud varem traumapunkti pöörduda, sest neid ähvardati ning tõenäoliselt ei lastud korterist välja. Selgus, et tüdrukul oli vasaku sääreluumurd ja näol olid hematoomid. Tunnistaja T T kasutab sündmuste kirjeldamsiel selliseid sõnu nagu „tõenäoline“, „võibolla”, „tõenäoliselt ei lastud korterist välja“, mis annavad tunnistust tema isiklikust arvamusest kuriteo asjaolude kohta. Kohtupraktika lubab jätta isiku ütlused osaliselt välja, st mingil määral lugeda need usaldusväärseteks, mingis osas mitte. T T ütlusi, et lapsele tekitas vigastusi lapse ema elukaaslane, neiud ei saanud varem traumapunkti pöörduda, neid ähvardati ning tõenäoliselt ei lastud korterist välja, tuleb lugeda mitteusaldusväärseteks, sest need on vastupidised sellele, mis on tõendatud toimiku materiaalidega. Aga ülejäänud osas, kus tüdrukul oli vasaku sääreluumurd ja näol olid hematoomid ning laps sai vigastuse 3 päeva tagasi, ühtivad teiste asja materjalidega. Mis puudutab kinnise spiraalse vasaku sääreluu murru mehhanismi, siis V K teab tütre sõnul, et «Dima võttis jala ja lasi alla». Jala esmasel läbivaatusel, arsti küsimusele, kuidas A sai vigastuse, tütar seletas, et lamas põrandal, Dima võttis ta jalast kinni, nagu tõstaks üles ja laskis alla. A arvamusel murdis tema jala Dima. Need ütlused selles osas, mis puudutab kehalisi vigastusi, on ümber lükatud kohtumeditsiinilise ekspertiisi järeldustega alaealise

1-15-960 suhtes. Vastavalt eksperdi otsusele kannatanul A K oli vasaku sääreluu kinnine spiraalmurd, mis tekkis sääre sissemise rotatsiooni toimel, võimalik, et iseeneslikust püstiasendist kukkumisest ja maandumisest vasakule säärele. Ekspertiisile on lisatud ka skeem-joonis, mis näitab viisi, kuidas laps saab käesoleva trauma saada. Kohus arvab, et kinnine spiraalne vasaku sääreluu murd võib tekkida sääre sisemisel nihkumisel siis, kui laps ise kukkub maha vasakule säärele. Nimelt see murd on väga omanäoline, see on spiraalmurd. Aga asja materjalides ei ole andmeid, et süüdistatav keeras lapse jalga või tõmbas teda jalast /nagu on näidatud süüdistuskokkuvõttes. Asja materjalides on andmed, et T.J tõstis ühe käega jala ja lasi alla. V K kuulis nii tütrelt kui elukaaslaselt, et Dima ainult tõstis jala üles ja laskis alla. T.J ütles kohtuistungil, et A istus lastetoas põrandal ja nuttis. Dmitri küsis, mis juhtus. A ütles, et tal valutab jalg. Dmitri võttis A jalast kinni, et vaadata, mis seal on. Kui ta puudutas jalakedri, siis A ütles, et tal on valus. Need ütlused ei ole ümber lükatud. Nendest ütlustest nähtub, et süüdistatav vaatas juba lapse vigastatud jalga, laps kaebas valu ka enne, kui T.J jalga puudutas. Ei ole välistatud, et A hüppas alla kapilt, vigastas jalga, kuidas ta muidu osutus kapi juures maas lamavaks. Kohus pööras tähelepanu V K ütlustele selles osas, kus ta märgib, et A naeratas, kui rääkis, et Dima murdis tema jala. Ema arvates A soovis ajada ta elukaaslasega riidu, lootes, et oma isa tuleb perekonda tagasi (k 1, tl 105, 107). Tunnistaja K L kuulis isiklikult A, et ta ei armasta Dimat, sest Dima magab tema emaga. Tunnistaja arvab, et laps on ema peale meesterahva, kes ei ole tema isa, pärast armukade (k 1, tl 94, 96). Erinevus ekspertiisi järelduste (kuidas vigastus tekkis), kannatanu ütluste ja V K ütluste vahel ei võimalda teha ühetähenduslikku järeldust T.J süü tõestatusest selles episoodis. Episoodid kannatanu A K ei ole tõendatud. T.J peab olema selles episoodides kannatanu A K suhtes õigeks mõistetud. Kohtul puudub alus mitte usaldada kannatanu esindaja V K, tunnistajate K L ja M K ütlusi, samuti süüdistatava T.J ütlusi, kuna nende ütlused on loogilised, järjepidevad ja omavahel kooskõlas. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus leiab, et kuna süüteokoosseis ei ole täidetud, siis tuleb T.J seetõttu talle esitatud süüdistuses (episoodid kannatanu A K) õigeks mõista. 3.3 episoodid kannatanu D K Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et kohtualune T.J väljendas lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et T.J süü episoodides kannatanu D K on tõendatud.

1-15-960 Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute D K, tunnistaja O V ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Kohtuistungil T.J tunnistas end süüdi episoodides kannatanu D K . Kannatanu D K andis ütlusi, et T.J Viru Vanglas kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda ja seejärel käskis kirjutada vanglavalvuritele kaebuse sellest, et nemad peksid teda ja tekitasid kehavigastusi, mida tekitas talle T.J. 08.09.2014.a. kuni 09.09.2014.a Jõhvi linnas, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas E-hoones E4 osakonnas kambris nr xxx tekkinud tüli käigus T.J peksis teda rusikatega keha erinevatesse piirkondadesse, mille tagajärjel kukkus D K põrandale pikali, peaga vastu seina. Peksmisega tekitas T.J D K füüsilist valu ja kehavigastusi. T.J 23.09.2014.a. Jõhvi linnass, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas E2 osakonnas kambris nr xxx tekkinud tüli käigus lõi käega, mille ümber oli keeratud käterätik, D K vastu nägu ühe korra otsmiku piirkonda, ühe korra lõua piirkonda ja ühe korra riivamisi vastu kaela, mille tulemusel põrkus D K pea vastu seina. Peksmisega tekitas T.J D K füüsilist valu. Tunnistaja O V andis ütlusi, et D K oli tõeliselt konflikt T.J-iga. Asitõendi vaatlusprotokoll (k 2, tl 18-19) – videosalvestus juhtumist, millal vanglavalvurid kasutasid füüsilist jõudu D K suhtes, kuid videosalvestusel ei ole näha, et nad peksavad teda, ega tekitanud talle põhjendamatut valu. Ida-Viru Keskhaigla epikriisi koopia kohaselt D K tuvastati nimelt 7. ja 8. roide tagaharude nihkumise fraktuurid ja vasakpoolse pneumatooraksi, vasakule kudedesse õhkemfüseemi. Antud kuriteo objektiivne külg on teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemine. Objektiivne külg on tõendatud D K ja Oleg Vassiljevi ütlustega. Subjektiivsest küljest süüdistatav T.J tegutses otsese tahtlusega, s.t teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Sel moel T.J pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo.