1-15-1047/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Aleksei Potašenko ́t süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 09.12.2013 kell 04.44 ajal Harjumaal Tallinnas Kärberi 18 maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E300 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove). Aleksei Potašenko rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) (alates 01.07.2014 sätestatud liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2) nõudeid. Aleksei Potašenko pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 06.02.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav Aleksei Potašenko ja tema kaitsja Leelo Viili vahel järgnev kokkulepe: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 2 /kaks/ aastat mis asendada vastavalt KarS § 69 lg 1 üldkasuliku tööga 730 /seitsesada kolmkümmend/ tundi, mille tegemisajaks määrata 2 /kaks/ aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, p 21, p 8 märgitud kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, p 21, p 8 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) osalema sotsiaalprogrammis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 /kolmeks/ aastaks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-dest 424; § 50 lg 1 p 1, §-st 69 ja § 75 asub kohus seisukohale, et Aleksei Potašenko kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, joobeseisundi tuvastamise kulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Aleksei Potašenko on täisealine isik, kes on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses kinnitanud enesel püsiva töökoha puudumist. Kuivõrd süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, eeldab kohus süüdistatava tööle asumist ja elatise teenimist õiguskuulekal viisil. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Süüdistatava puhul on tegemist varem korduvalt kohtu poolt karistatud isikuga, kes on oma varasema kogemuse pinnalt teadlik, et menetluskulud jäävad süüdimõistetu kanda. Süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomust saab üheselt järeldada, et tegemist oli kavatsetult toime pandud süüteoga, mis tähendab, et süüteo toimepanemine oli süüdistatava teadlik ja vaba valik ning ta on teadlik ka süüteoga kaasnevatest tagajärgedest nii võimaliku karistuse kui ka menetluskulu osas. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Väljamõistetavate menetluskulude mahu osas peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaalasi on kohtusse saadetud teist korda ning esimesel korral maksti määratud kaitsjale menetlusest osavõtu eest 144 eurot. Kuivõrd kohus saatis kriminaaltoimiku prokuratuurile tagasi, siis ei sõltunud selle menetluskulu tekkimine süüdistatava käitumisest, mistõttu ei ole põhjendatud seda kulu välja mõista süüdistatavalt. Küll tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu, mis on makstud kaitsjale kriminaalasja teistkordselt kohtusse saatmisel ja seda kulu peab kohus põhjendatud menetluskuluks. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena. Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.