Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26.02.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 05.02.2015.a.
Kohtuasja number
1-10-2288
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Vadim Tšernjajev’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Vadim Tšernjajev, isikukood 38106152217, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.10.2009 ja lõpp 15.10.2015
Jätta Vadim Tšernjajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vadim Tšernjajev’ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 22.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Tšernjajev’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 31.03.2010 kohtuotsusega tunnistati Vadim Tšernjajev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati tema karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning tema karistuse kandmise aja alguseks loeti 15.10.2009.
Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 10 korda. Reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud üldjoontes samaks, peamiselt on tegemist varavastaste kuritegudega. Viimane karistus on mõistetud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. On vangistuses olles omandanud kutsehariduse, lõpetas keevitaja ning abikoka eriala. Kinnipeetav osales õppetöös, mis hõivetegevuses on võrdsustatud töötamisega. Samuti on ta omandatud riigikeele B1 ja B2 taseme. Osales sõltuvusprobleemide lahendamisele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mõistab alkoholi ja narkootikumide mõju käitumisele. On motiveeritud elama alkoholi- ja narkootikumide vaba eluviisi. Isikul on olemas motivatsioon probleemiga tegelemiseks, kuid puuduvad oskused. Oli grupis väga avatud. Osales Sotsiaalsete oskuste treeningus, mis on suunatud esilekerkivate probleemide analüüsivõime tõstmisele ning erinevate lahendusvõimaluste leidmisele. Läbinud suitsetamisest loobumise nõustamise programmi. Kinnipeetaval on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava vabanemise korral asub ta elama vanemate juurde aadressil xxxx (kehtivad paralleelselt), kinnipeetaval on olemas oma tuba kahekordses majas. Töökogemus on saadud xxxx tehases keevitaja õpilasena ja haakijana. Enne vanglasse sattumist töötas autotöökojas keevitajana. Murru Vanglas töötas samuti keevitajana. Pärast vabanemist kindlat töökohta ei olnud, oli arvel Töötukassas. Viru vanglas keeldub majandustöödest, kuna peab seda enda jaoks alandavaks. Majandusliku toimetulekuoskused on puudulikud, kuna viimased 10 aastat on vangistuste vahel olnud lühikestel perioodel vabaduses ning kasutanud peamiselt ebaseaduslikke elatusallikaid. Ebakorrapärased sissetulekud olid soodusteguriks kuriteo toimepanemisel ja sõltuvuse olemasolul. Vajab abi eelarve planeerimise õppimisel, Kraha andmetel on tasumata võlanõudeid 3242,20 euro ulatuses. Vabanemisfondi hoiustatud 305,79 eurot. Esialgselt toetavad vanemad materiaalselt kuni isik saab ise tööle. Isiku lähivõrgustiku moodustavad vanemad ja vanem õde. Suhted vanematega ja õega on olnud keerulised tänu sõltuvusainete tarvitamisele, kuid praeguseks ajaks on suhted normaliseerunud. Vanemad on käinud pikaajalistel kokkusaamistel. Ema sõnul on kinnipeetav talle kinnitanud, et vanast sõpruskonnast pole enam kedagi elus. Kuna isik on korduvalt karistatud, siis ei saa välistada suhteid kriminaalkorras karistatud inimestega. Väidab, et alkoholi tarvitas väga harva ning ei tunne selle vastu huvi. Mõlemad vägivallaga seotud kuriteod pani toime alkoholijoobes. Samuti on teda karistatud Alkoholiseaduse alusel. Ei tunnista võimalikku probleemi. Osalenud sõltlaste tugigrupis Convictus ja läbinud sõltuvusainete tarvitamise muutmisele suunatud programmi Eluviisitreening. Diagnoositud narkosõltuvus. Algasid probleemid sõltuvusainetega peale kümnendat klassi kui perekond elas xxxx. Tunnistab sõltuvust ning väidetavalt ravis end 2009 teisel poolel Wismari Haiglas, peale mida sõltuvust enam enda sõnul ei olnud. On tarvitanud vähemalt alates 2000, alustades kanepist, hiljem süstinud heroiini, fentanüüli ja amfetamiini. Tunnistab olukorra ohtlikkust ning on huvitatud vastavate võõrutus- ja toetusprogrammide läbimisest. Enda sõnul probleeme narkootikumidega enam ei ole. Väärteokorras korduvalt karistatud NAPAS alusel 16 korda. Narkootikumide taastarvitamise alustamine ei ole tema puhul lõplikult välistatud.
Sõltuvusravile minema ei ole nõus, kuna arvab, et kontrollitud keskkond on aidanud probleemi lahendada. Kinnipeetav peab end pigem ohvriks ning süüdistab oma ebaõnnestumistes ühiskonda, eriti õiguskaitsesüsteemi. Otseselt vaenulikke hoiakuid ei väljenda, ütleb end mõistvat ametnike ülesandeid. Uue kuriteo pani toime kriminaalhooldusel olles. Tunnustab Eluviistreeningus saadud kogemust ja uusi teadmisi. Mõistab seniste väärtuste ja tegude ekslikkust ja loodab, et antud vangistus jääb viimaseks. Ohtlikkus avalikkusele seisneb sõltuvusainete tarvitamisest tuleneva vajaduse rahuldamiseks majandusliku kahju tekitamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru vangla Vadim Tšernjajev’i vabastamist vanglast tingimisi ennetähtaega. Prokuratuuri seisukoht. 04.02.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei poolda kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on seisukohal, et V. Tšernjajev’i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on kümnel korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuses viibib ta kuuendat korda. Harju Maakohtu 23.03.2010 kohtuotsusest nr 1-10-2288 nähtub, et käesoleva vangistuse aluseks olevad narkokuriteod pani V. Tšernjajev toime hiljemalt 15.10.2009, st vahetult pärast eelneva (16.05.2009) kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabanemist (13.07.2009). V. Tšernjajev kannab karistust narkokuriteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud ajal, mil tema suhtes olid jõus veel mitmed narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistused. Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kümme kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus V. Tšernjajev ei suuda ka vangistuses olles käitumisreegleid järgida ning on toime pannud korduvaid distsiplinaarrikkumisi, on prokuratuuri hinnangul põhjendatud oht, et vabaduses võib ta samuti õiguskorda suhtuda ükskõikselt ning jätkata kuritegude toimepanemist.
Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud narkosõltuvus, kriminaalkorras KarS § 424 alusel karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.02.2009 kohtuotsusega, väärteomenetluse korras Alkoholiseaduse alusel karistatud korduvalt), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 32% ja 33%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 15.10.2015 suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusele allutamisega ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Prokurör peab vajalikuks märkida veel, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo toimepannud isikut vabastada. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Vadim Tšernjajev’i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 05.02.2015 toimunud videokohtuistungil teatas süüdimõistetu, et tal ei ole midagi öelda, kõik on niigi selge, kuna iseloomustus on negatiivne. Samuti on vanglale teada, miks ta keeldus tööst ja milliseid on ta suhted vanematega. Leiab, et kuna on olnud üle 5 aasta vangis, siis ei saa tal enam sõltuvusprobleeme olla. Vangis omandas kaks eriala, keevitaja ja abikoka. Arvab, et nende erialadega leiab tööd ja suudab maksta ära oma rahalised nõuded. Ei ole nõus sellega, et vangla alandab ja sunnib teda õiguskuulekale teele. Nooruses, kui ta narkootikume tarvitas, siis olid tal vanematega halvad suhted, aga nüüd on suhted head. Leiab, et inimesed vangis istudes muutuvad. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu
isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ning ta on erinevate sotsiaalprogrammide läbimisega motiveeritud seaduskuulekale eluviisile, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud käesoleval juhul kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vangistust kannab kuuendat korda, peamiselt varavastaste kuritegude eest. Viimase kuriteo pani toime katseajal olles. Eeltoodust nähtub, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Isikul puudub vabaduses kindel töökoht. On väljendanud seisukohta, et omandatud erialadel on võimalik tööd leida, kuid seda ei saa pidada usutavaks, kuna varasemalt vangistuste vahel vabaduses viibides on isik kasutanud ebaseaduslikke elatusvahendeid ning just ebakorrapärased sissetulekud on olnud soodusteguriks kuritegude toimepanemisel. Kuna isikul puuduvad majanduslikud toimetulekuoskused ja tal on tasumata võlanõuded, ei saa kindlalt välistada, et majanduslike raskuste ilmnemisel või vanemate rahalise toe kaotamisel isik jälle varavastaseid kuritegusid toime panema ei hakka. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Vadim Tšernjajev’il on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda ning kehtestatud nõudeid järgida. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Ta on küll vangistuses viibides läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning isiku enda sõnul on ta sõltuvusest vabanenud just pika vangistuses viibimise aja jooksul. Kohus ei saa seda tõsikindlalt uskuda, kuna ka varasemalt vangistuses viibides on isik läbinud erinevaid sotsiaalprogramme sõltuvustest vabanemiseks ja eluviisi muutmiseks, kuid nendest pole siiani abi olnud, kuna isik on jätkuvalt sooritanud kuritegusid. Samuti on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus suhteliselt kõrge – 32 ja 33%, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, eelkõige seetõttu, et kinnipeetav on viimase kuriteo toime pannud just katseajal olles. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vadim Tšernjajev’i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Vadim Tšernjajev’i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.