Kriminaalasi nr 1-14-10098
26.02.2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul ringkonnaprokurör Natalia Lebed kaitsjad Jugans Grossmann ja Juho – Enn Aule osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja M.R Ik XXX, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – vahistamine süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7, § 215 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 9 järgi S.M Ik XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral viimati - Harju Maakohtu 27.01.2014 otsusega nr 1-13-1164 KarS § 199 lg 1, § 200 lg 1 järgi ning § 64 lg 1 alusel liitkaristusega vangistusega 4 aastat. Vähendati 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat ja 8 kuud. KrMS § 202 lg 6 järgi arvatud maha 12 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust. 2 aastat 1 kuu ja 24 päeva jätta tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul. KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõuded. väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi Karistus Kohus, kuulanud ära süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M.R ́i ja S.M-i süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et M.R ́i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,9, § 215 lg 2 p 2 järgi ja S.M-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi. Seadusandja on ette näinud KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 215 lg 2 p 2 järgi rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve.
M.R on karistusregistri andmete kohaselt kriminaalkorras varem karistamata isikuks. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda mitmetes varavastastes kuriteo episoodides ja ka asja omavolilise ajutise kasutamise eest grupis. Kuna seadusandja on ette näinud antud kuritegude puhul ka rahalise karistuse, siis peab kohus vajalikuks põhjendada, miks M.R ́ile ei ole mõistlik rahalist karistust määrata. Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine raskendaks M.R ́i majanduslikku seisu. Ta ei oma sissetulekut, antud kriminaalasjas tuleb tal tasuda tsiviilhagid ja menetluskulud ning talle varasemalt väärteokorras mõistetud rahatrahvid on tasumata. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus. Kohus leiab, et M.R ́ile tuleb mõista vangistus. M.R ́i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud 5 episoodi ning tekitati kannatanutele kahju. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavast asjaolust (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavast asjaolust (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada M.R ́it KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega ja KarS § 215 lg 2 p 2 järgi 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista M.R ́ile 1 aasta vangistust. Antud vangistusest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on M.R ́ile mõistetavaks karistuseks jääb 10 kuud vangistust., millise võib M.R-i suhtes jätta täitmisele pööramata, allutades ta käitumiskontrollile. S.M on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varguse episoodis. Viimati karistati S.M 27.01.2014.a. vangistusega 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva, millest KarS § 74 lg 1,3 kohaselt tuli koheselt ära kanda 6 kuud vangistust ja 2 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust jäeti tingimisele täitmiselt pööramata 3 aastase pikkuse katseaja jooksul. Kohus leiab, et rahalist karistust ei saa ka isikule mõista, kuna isikul puudub kindel sissetulek ning tal tuleb antud kriminaalasja raames tasuda menetluskulud ja tsiviilhagi. Varasemalt mõistetud rahatrahvid väärteokorras on isikul samuti tasumata. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus ning raskendad tema majandusliku seisu veel, kuna eelnevad võlgnevused on tasumata, seega leiab kohus S.M-i tuleb karistada vangistusega. S.M-i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud üks varguse episood, milles on tekitatud ka kahju. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavast asjaolust (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavast asjaolust (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada S.M KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi vangistusega 5 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on S.M-ile mõistetavaks karistuseks vangistust 3 kuud ja 10 päeva. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 tuleb S.M-ile mõista liitkaristus. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on kannatanu XXX esitanud tsiviilhagi summas 100 eurot. Antud kahju on tekitanud M.R, kes pani toime 19.08.2013.a. jalgratta varguse aadressilt Endla 4, Tallinn. Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi summas 500 eurot. Antud kahju on tekitanud M.R ja S.M, kes panid toime 10.08.2013.a. kuldesemete varguse. Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi summas 3000 eurot. Antud kahju on tekitanud M.R , kes pani toime 14.09.2013.a. sõiduki omavolilise ajutise kasutamise.
Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud kahjud on tekitanud süüdistatavad. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb süüdistatavatelt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargustega ja asja omavolilise kasutamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävitamisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodud sätete alusel leiab kohus, et süüdistatavad on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamistes süüdi, sest nad tegutses tahtlikult VÕS mõttes, esitatud nõue kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad M.R ́ilt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot ning samuti kuuluvad M.R ́ilt ja S.M-ilt riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohus leiab, et A.jansonilt sundraha välja mõistmisele ei kuulu, kuivõrd tema poolt toimepandud varguse episood on toimepandud enne 27.01.2014.a. kohtuotsust. Kohtu hinnangul ei esine M.R ́il ja S.M erandlikke asjaolusid, mis tingiks nendelt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimeliste meesterahvastega, kes on võimelised vabaduses viibides, kui ka vanglas olles tööd tegema. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja. Asitõend: 2 CD plaat turvakaamera videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 5,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada M.R KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega , KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista M.R ́ile 1 aastat ja 3 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 10 kuud.
KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2014.a. kuni 26.02.2015.a. s.o. 2 kuud 12 päeva lugeda karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 7 kuud ja 18 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M.R ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX, Tallinn); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – vahistamine tühistada ja vabastada M.R vahi alt kohtusaalist. Süüdi tunnistada S.M KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja karistada vangistusega 5 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 3 kuud ja 10 päeva. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus vangistus 3 kuud ja 10 päeva kui kergem karistus lugeda kaetuks Harju Maakohtu 27.01.2014.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega vangistusega 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva, millest vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kuulus koheselt kandmisele vangistus 6 kuud, vangistus 2 aastat 1 kuu ja 24 päeva jäeti täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Tsiviilhagid: Välja mõista M.R ́ilt tsiviilhagi summas 100 eurot XXXkasuks (a/a
Välja mõista M.R ́ilt tsiviilhagi summas 3000 eurot XXX kasuks; Välja mõista solidaarselt M.R ́ilt ja S.M-ilt tsiviilhagi summas 500 eurot XXX kasuks. Menetluskulud: Välja mõista M.R ́ilt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 547.20 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista S.M-ilt kaitsjatasu summas 168 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavatele eposti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend:
2 CD plaat turvakaamera videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.