Kohtulahend

Kuritegude raskusaste on varieeruv. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud peamiselt materiaalse kasusaamise soov. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetav täitnud individuaalset täitmiskava, sh töötanud majandustöödel koristajana; toimus vestlus agressiivse käitumise ning agressiivsusega toimetuleku samuti riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetaval puudub kindel eluase. Riigikeelt ei valda. Suurema osa elust kandnud karistust vanglas. Töökogemus vabaduses minimaalne. Elamiseks vajaliku sissetuleku on hankinud kriminaalsel teel. Iseseisvat toimetulekut mõjutavad puudulikud toimetuleku oskused ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine. Vabanedes kindel töökoht puudub, samas sõnades on motiveeritud võimalikul vabanemisel ametlikku töökohta otsima. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid summas 6856,62 eurot ning vabanemisfondis 122,60 eurot. Suhtlusringkond on väike ning koosneb nii kriminaalkorras karistatud isikutest kui ka õiguskuulekatest. Kuriteod peegeldavad isiku varasemat hoolimatut ning teisi ära kasutavat elustiili. Varasemalt on pannud toime vägivallakuriteo alkoholijoobes. Tulenevalt toimepandud kuriteost oli narkootikumide vahendamine kinnipeetavale raha teenimise võimaluseks. Tarvitanud on nii amfetamiini kui ka kanepit. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvus amfetamiinist. Pakutud sõltuvusravi, mille tingimustega kinnipeetav nõus ei olnud, kuna sõltuvust ei tunnista. On harjunud kasutama agressiivset käitumist nii kaitsevahendina kui enese maksmapanekuks. Elanud ja kasvanud kriminogeenses keskkonnas, väärtushinnangud lähtuvad vastavast mõtteviisist. Ühel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Käesolevalt puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et kontrollitud keskkonnas suudab reegleid järgida. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 47%, vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on 49% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41-62%. Tuginedes seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise protsendile, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Igor Struk’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 04.02.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur oli kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14-l korral. Reaalset vangistust kannab ta 10ndat korda. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad käitumiskontrolli nõuded ning KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud muud lisakohustused. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Arvestades toimepandud kuritegude arvukust ja laadi, samuti probleeme sõltuvusainetega (diagnoositud sõltuvus amfetamiinist), kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine eelnimetatud kinnipeetaval puudumine ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ning riske uute kuritegude toimepanemisel. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks kehtivate distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et antud asjaolu iseenesest omab olulist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 47% ja 49%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 5 aasta jooksul on 41-62%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Isik on ohtlik avalikkusele. I. Struki vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega – hoida ära uute kuritegude toimepanemisest . Olukorras, kus kinnipeetav, ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Maakohtu istung. 05.02.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et on juba avavanglas. Ta ei ole kunagi alkoholi tarvitanud. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. On kohtu poolt karistatud 14 korda. Esimene oli tapmine aga edasi olid vargused ja narkootikumid. Kui ta vabastatakse, siis on nõus järgima kõiki nõudeid. Ta on juba piisavalt vana, väsinud ega taha enam vanglas olla. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et isik suudab kontrollitud keskkonnas reegleid järgida, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 14-l korral, sh tapmise eest. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus ning kuna isik on keeldunud sõltuvusravist ega tunnista sõltuvuse olemasolu, on kohtu hinnangul tõenäoline, et isik vabanedes paneb narkootikumide mõjul toime uusi kuritegusid. Isikul ei ole vabaduses töökohta, samuti puudub elukoht. Kohus leiab, et kuna need kaks tingimust pole täidetud, ei ole võimalik kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada.

Kohus märgib, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 41-62%, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt isiku allutamine kriminaalhooldusele ei vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski ega suunaks teda õiguskuulekalt käituma. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Igor Struki puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Igor Struki vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.