Kohtulahend

alusel kahtlustatavana kinnipeetud

06.07.2014.a, vabastatud 06.07.2014.a. Alates 06.07.2014.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 06.07.2015.a Kaitsja

Kaitsjat kohtusse ei soovinud Juhindudes KrMS § 175; 179, 180 lg 3, 247; 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319, KarS § 83, VÕS § 1043, 1045, TsMS § 440 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Tunnistada V.E KarS § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 30.08.2013.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 1 kuu ja 29 päeva vangistuse - võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.07.2014.a, s.o 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuulub vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 69 sätete ja KarS § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus (238 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tundi üldkasuliku tööd - seega 238 tundi üldkasuliku tööd.

1-15-712 Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6, 7 alusel allutada V.E üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et V.E üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1–6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna

Vangla

Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna

juhataja

määratud

kriminaalhooldaja järelevalve all: -

elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

-

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

V.E suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend elukohast lahkumise keeld tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Asitõendid Metallist kang, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui kuriteo toimepanemise vahendid. Tsiviilhagid

1-15-712 VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista V.E-lt XXX kasuks tsiviilhagi summas 200,00 eurot (kakssada eurot). Tsiviilhagi tasuda XXXOÜ arveldusarvele.

Menetluskulud V.E-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 120,00 eurot (ükssada kakskümmend eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 58,75 eurot.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15

1-15-712 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS

V.E süüdistatakse selles, et tema 06.07.2014.a kella 01.30 ja 03.30 vahelisel ajal Tallinnas, Viru tänava ja Valli tänava vahelisel alal tungis kallale XXX, lüües kannatanut korduvalt raudkangiga keha piirkonda, põhjustades kannatanule oma tegevusega füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vastavalt isiku läbivaatuse protokollile paremal küünarvarrel marrastused ja hematoomid. Seega V.E, teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 2 p 3 - Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt). 29.01.2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Kabel, süüdistatav V.E ja tema kaitsja Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatavale V.E-le KarS § 121 (alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 2 p 3) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüditunnistamist ning karistamist 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 30.08.2013.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 1 kuu ja 29 päevase vangistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha V.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.07.2014.a, so 1 päev, mõistes lõplikuks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

1-15-712 Vastavalt KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega kokku 238 tundi ((7*30)+28=238). Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 1 aasta, mille jooksul V.E peab vastavalt KarS § 69 lg 4 järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 p 1-6 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama

kriminaalhooldusametnikult

eelneva

loa

elukohast

lahkumiseks

Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

25.02.2015.a toimunud kohtuistungil V.E kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumist palus maksimaalselt ajatada. Tsiviilhagi on nõus hüvitama. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav V.E kaitsjat kohtusse ei soovinud. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides

on

süüdistatav

väljendanud

oma

tõelist

tahet,

kokkulepe

on

sõlmitud

kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides.

1-15-712 Seega tuleb V.E temale esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

TSIVIILHAGI

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX (XXXOÜ) on kahju põhjustanud V.E oma tegevusega. 25.02.2015.a toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav Rene

1-15-712 V.E, et on kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi nõud hüvitama. Seega on V.E hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub tsiviilhagi täies mahus süüdistatavalt V.E-lt väljamõistmisele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks metallist kang. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt võidakse väärtusetu kaup, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitada või seaduses sätestatud juhtudel ümber töödelda. KarS § 83 lg 1 lubab kohtul konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Antud seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 29. mai 2013.a otsuses nr 3-1-1-51-13, p 10. Antud seisukohast tulenevalt kuriteo toimepanemise vahend metallist kang tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja peale kohtuotsuse jõustumist, kui kuriteo toimepanemise vahend, hävitada.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 120,00 eurot (ükssada kakskümmend eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Arvestades V.E varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 58,75 eurot.

1-15-712

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.