Kohtulahend

Tsiviilhagi: VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista Maksims Skrinnikovs ́ilt kannatanu Hummuli Agro OÜ kasuks tsiviilhagi summas 100 000 (ükssada tuhat) eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda Hummuli Agro OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX, SEB Pank. Vara arest: 21.01.2014.a Harju Maakohtu määrusega arestitud Maksims Skrinnikovs vara 5000 (viis tuhat) eurot Tallinna Äripanga kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXX – jätta aresti alla ning kasutada Hummuli Agro OÜ poolt esitatud tsiviilhagi hüvitamiseks. Välja mõista Maksims Skrinnikovs `ilt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 825 (kaheksasada kakskümmend viis) eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

Maksims SKRINNIKOVS on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema kohtueelses menetluses kindlakstegemata ajal ja kohas peale 26.06.2012 kuupäeva edastas enda Tallinna Äripanga konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ja AS SEB Pank konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX andmed seni kindlakstegemata isikule,

tugevdades sellega antud isiku tahtlust kavandatava arvutikelmuse toimepanemiseks ja süvendades veendumust selle toimepanemise võimalikkusesse, milliste mõjutuste tulemusena 10.12.2012 tuvastamata isik sisenes pahavara kasutades ebaseaduslikult internetipanga kaudu Hummuli Agro OÜ pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank, kus varalise kasu saamiseks sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ja teostas Hummuli Agro OÜ pangakontolt ebaseadusliku rahaülekande summas 100 000 EUR Adelaila OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Viimati nimetatud pangakontolt tehti seejärel edasised ülekanded teisele Adelaila OÜ AS SEB Pank kontole, aga ka Starlyster OÜ, Maksim Skrinnikovs, XXX ja XXX pangakontodele. Seega Maksims Skrinnikovs aitas kaasa arvutikelmuse, s.o KarS § 213 lg. 1 - § 22 lg. 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, toimepanemisele. Samuti Maksims Skrinnikovs ́i süüdistatakse rahapesule kaasaaitamises, mis seisnes selle, et tema kohtueelses menetluses kindlakstegemata ajal ja kohas peale 26.06.2012 kuupäeva edastas enda Tallinna Äripanga konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ja AS SEB Pank konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX andmed ning kontode kasutamist võimaldavad paroolid seni kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule. Seejärel kohtueelses menetluses kindlakstegemata isiku poolt 10.12.2012 Hummuli Agro OÜ pangakontolt arvutikelmuse toimepanemise tulemusena kanti 100 000 EUR Adelaila OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Sellest summast 10.12.2012 kell 14.59 kanti omakorda 7000 EUR Maksims Skrinnikovs kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, kust see 6950 euro ulatuses võeti sularahaautomaadi kaudu välja alljärgnevalt: 10.12.2012 kell 15.35 võeti välja sularahaautomaadist ATM00002 Tallinnas Lootsi tn 7 1000 EUR; 10.12.2012 kell 15.36 võeti välja sularahaautomaadist ATM00002 Tallinnas Lootsi tn 7 1000 EUR; 10.12.2012 kell 15.37 võeti välja sularahaautomaadist ATM00002 Tallinnas Lootsi tn 7 1000 EUR; 10.12.2012 kell 15.37 võeti välja sularahaautomaadist ATM00002 Tallinnas Lootsi tn 7 500 EUR; 10.12.2012 kell 15.39 võeti välja sularahaautomaadist ATM00002 Tallinnas Lootsi tn 7 1000 EUR; 10.12.2012 kell 15.39 võeti välja sularahaautomaadist ATM00002 Tallinnas Lootsi tn 7 1000 EUR; 10.12.2012 kell 15.40 võeti välja sularahaautomaadist ATM00002 Tallinnas Lootsi tn 7 1000 EUR; 10.12.2012 kell 15.41 võeti välja sularahaautomaadist ATM00002 Tallinnas Lootsi tn 7 450 EUR. Lisaks teostati Adelaila OÜ kontolt XXXXXXXXXXXXXXXXX 30 000 EUR ülekanne Adelaila OÜ teisele AS SEB Pank kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, millelt omakorda kanti 5000 EUR Maksims Skrinnikovs Tallinna Äripanga kontole XXXXXXXXXXXXXXXXX, kus raha panga poolt blokeeriti. Maksims Skrinnikovs poolt oma pangakontode andmete ja nende kasutamist võimaldavate paroolide edastamine seni kohtueelses menetluses tuvastamata isikule võimaldas sellel isikul arvutikelmuse toimepanemise järel teostada toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga Maksims Skrinnikovs pangakontode vahendusel, mille eesmärk oli varjati vara kuritegelikku päritolu, selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, võimaldamaks neil hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Seega Maksims Skrinnikovs aitas kaasa rahapesu, s.o KarS § 394 lg. 1 - § 22 lg. 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, toimepanemisele.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 30.01.2015.a süüdistatav Maksims Skrinnikovs, kaitsja Leelo Viil ning prokuröri abi Kaito Puusepp sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 213 lg. 1 - § 22 lg. 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 394 lg. 1 - § 22 lg. 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6-kuulist vangistust. KarS § 63 lg. 1 alusel palub prokurör mõista süüdistatavale karistuseks 6 kuuline vangistus. KarS § 73 sätete alusel taotleb prokurör, et mõistetud karistust ei pöörata süüdimõistetu suhtes täitmisele, kui ta ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt 21.01.2014.a Harju Maakohtu määrusega arestitud Maksims Skrinnikovs vara, 5000 eurot Tallinna Äripanga kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXX – taotleb prokurör jätta aresti alla ning kasutada seda Hummuli Agro OÜ poolt esitatud tsiviilhagi hüvitamiseks. Süüdistatav Maksims Skrinnikovs tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 213 lg. 1 - § 22 lg. 3 ja KarS § 394 lg. 1 - § 22 lg. 3 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav Maksims Skrinnikovs selgitas, et 30.01.2015.a sõlmisid prokuröri abi Kaito Puusepp, tema (Maksims Skrinnikovs) ja tema kaitsja Leelo Viil kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Kaito Puusepp selgitas samuti, et ta jääb 30.01.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Maksims Skrinnikovs `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava Maksims Skrinnikovs ́i poolt KarS § 213 lg.1 - § 22 lg.3 ja KarS § 394 lg.1 - § 22 lg.3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine ning süüdistatava Maksims Skrinnikovs ́i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg.1 - § 22 lg.3 ja KarS § 394 lg.1 - § 22 lg.3 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava Maksims Skrinnikovs ́i selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Maksims Skrinnikovs on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Maksims Skrinnikovs temale esitatud süüdistuses KarS § 213 lg.1 - § 22 lg.3 ja KarS § 394 lg.1 - § 22 lg.3 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Maksims Skrinnikovs ́i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS §

180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 240 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Maksims Skrinnikovs ́il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb Maksims Skrinnikovs ́ilt samuti seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata Maksims Skrinnikovs ́ilt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Vastavasisulise taotluse esitas ka süüdistatav kohtuistungil.

Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi Hummuli Agro OÜ summas 100 000 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohtuistungil oli süüdistatav nõus tsiviilhagi hüvitama. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel kuulub Maksims Skrinnikovs ́ilt väljamõistmisele tsiviilhagi summas 100 000 eurot Hummuli Agro OÜ kasuks. Vara arest: KrMS § 142 lg. 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Lähtudes eeltoodust määrab kohus 21.01.2014.a Harju Maakohtu määrusega arestitud Maksims Skrinnikovs ́i vara 5000 eurot (Tallinna Äripanga kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXX) jätta aresti alla ning kasutada seda Hummuli Agro OÜ poolt esitatud tsiviilhagi hüvitamiseks

Kohus juhindub KrMS §-dest 142; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.