Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-15-1345 L.F kahe (2 ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kurit egu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kui KarS § -st 75 lõigetest 4-6 ei tulene teisiti.

Kriminaalasi nr 1-15-1345 Üldkasuliku töö tegemisel peab U.K järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas *** 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus selgitab, et KarS § - s 69 on sätestatud, et: Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratavale kriminaalhooldusametnikule. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

i ja U.K suhtes tõkendit ei ole kohaldatud.

/ makse

Kriminaalasi nr 1-15-1345

Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus L.F-i süüdistatakse selles, et tema 03.10.2014 kell 00.30 paiku Saare maakonnas *** tõukas seljatagant pikali K Veja peksis lamavat kannatanut kokku vähemalt 14 korral käte ja põlvedega pea ja rindkere piirkonda, millega põhjustas K Vele füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi, Ida-Tallinna keskhaigla epikriisist nähtuvalt diagnoositi K Vl 05.10.2014.a pea pindmised hulgivigastused; pindmine rindkere vigastus, rindkere kontusioon; pindmine kõhu-, selja alaosa ja vaagnavigastus, koos selja alaosa ja vaagna kontusioon; pindmine randme- ja käevigastus, randme ja käe muude osade kontusioon. Pikali tõukamise ja peksmise tagajärjel purunesid kannatanu K Ve prillid, rebenes vesti kapuutsitagune osa ja seljas olevad riided määrdusid K Veninast ja kõrvast väljunud verega. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises pani L.F KarS toime§ 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistusseadustiku 01.01.2015. a jõustunud redaktsiooni kohaselt kuulub L.F-i poolt toime pandud kuritegu kvalifseerimisele KarS § 121 lg 1 järgi ja muudetud süüdistuse viimase lause redaktsioon on järgmine. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, pani L.F toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tema koos U.K-ga 03.10.2014 kell 00.30 paiku Saare maakonnas Pöide vallas Levala külas asuvas Levale bussipeatuse juures võttis ilma seadusliku aluseta K Velt vabaduse, mis seisnes K Vekäte, jalgade ja pea tebiga kinni sidumises, kinni seotud K Vetõstmises MV kasutuses olevasse sõiduauto pakiruumi ja pakiruumi lukustamises ning kinni seotud K Ve sõiduautoga sõiduatamises *** juurde asukohaga ***. Seal vabastati K V teibist ja sunniti kaasa minema M J elukoha territooriumile aadressiga ***. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmises, pani L.F toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi nr 1-15-1345 U.K süüdistatakse selles, et tema 03.10.2014 kell 00.30 paiku *** juures koos L.F-iga võttis ilma seadusliku aluseta vabaduse K Velt, mis seisnes K Vekäte, jalgade ja pea tebiga kinni sidumises, K Vetõstmises MV kasutuses olevasse sõiduauto pakiruumi ja pakiruumi lukustamises ning K Ve sõiduautoga sõiduatamises *** juurde asukohaga ***Seal vabastati K V teibist ja sunniti kaasa minema M J elukoha territooriumile aadressiga *** Oma sellise tegevusega, mis seisnes teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmises, pani U.K toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurörikokkuleppes poolt L.F ’ ile nõutud karistus : KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kümme (10) kuud; KarS § 136 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks (2) aastat ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §ga 75 pandud kontrollnõudeid ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4–6 ei tulene teisiti. Prokuröri poolt kokkuleppes U.K-le nõutud karistus : KarS § 136 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust üks (1) aasta. KarS 69 lg 7 ja 65 lg 1 alusel pöörata U.K suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 16.12.2014 otsusega nr 1-14-10161 KarS §199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus vangistus 4 (neli) kuud, millest ärakandmisele kuuluv karistus kolm (3) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva KarS § 69 sätete kohaldamisega asendatud 236 üldkasuliku töö tunniga. 236 üldkasuliku töö tunnist on U.K poolt sooritatud 80 ÜKT tundi, seega tegemata 236-80= 156 tundi. KarS § 69 lg 6, 7 alusel asendada U .K- le mõistetud ÜKT tegemata osa 156 tundi vahekorras 2 tundi võrdub ühe päeva vangistusega, seega 156:2=78 päeva e 2 kuu 18 päeva vangistusega. KarS § 65 lg 1, 64 alusel liita U.K suhtes Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 16.12.2014 otsusega nr 1-14-10161 KarS §199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus vangistus 3 (kolm) kuud 28 päeva ja üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 päeva. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus (80 tundi ÜKT e üks (1) kuu 10 päeva) arvata liitkaristusest maha. Ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta kaks (2) kuud kaheksateist (18) päeva vangistust.

Kriminaalasi nr 1-15-1345 KarS § 65 lg 3 ja 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta kaks (2) kuud kaheksateist (18) päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, üks (1) aasta kaks (2) kuud kaheksateist (18) päeva vangistust (365+(2x30=60)+18=300) ehk 443 vangistuspäevale vastab 443 (nelisada nelikümmend kolm) tundi üldkasulikku tööd. 443 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüd lane järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdistatav L.F-i ja U.K ands id kohtus ütlusi selles, et nad saavad aru nendega sõlmitud kokkulepetest ja nõustuvad sõlmitud kokkulepetega nii kuritegude kvalifikatsioonide kui kokkulepitud karistuste osas. U.K kinnitas oma nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Kahetsevad toimepandut. Kokkulep ete sõlmimisel on nad väljendanud oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on mõlemale arusaadav. Kannatanu tsiviilhagile vastuväited puuduvad. Prokurör ja kaitsja kinnitasid sõlmitud kokkulepete juurde jäämist. Kohus leiab et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § -s 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. KarS § 56 alusel kohus karistuse mõistmisel võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et L.F ja Janar on U.Koma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, milline asjaolu on karistust kergendav asjaolu. L.F on käinud ja parandanud kuriteo toimepanemise käigus purustatud akna. L.F-i ja Janar U.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad. L.F ja Janar U.K omavad varasemast kriminaalkaristatuse teiseliigiliste kuritegude eest. U.K on käesolevas kriminaalasjas temale süüks arvatud kuriteo toimepannud enne eelmist kohtuotsust. Janar U.K kohta on kriminaalhooldaja andnud positiivse iseloomustuse (tl.122). KarS § 121 lg1 järgi on võimalik isikule mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni üks (1) aasta, KarS § 136 lg1 järgi rahaline karistus või vangistus kuni viis (5) aastat. Kokkulepitud karistused jäävad KarS § d e121 lg1 ja 136 lg1 sanktsioonide piiresse. L.F i puhul esinevad ka seaduslikud alused KarS § -des 74, 75 sätestatu kohaldamiseks ning U .K puhul KarS § -s 69 sätestatu kohaldamiseks. Kokkulepped on sõlmitud süüdistatava L.F ja U.K vabal tahtel ja on nendele arusaadav ad. Kokkulepped on sõlmitud kaitsja juuresolekul. Kannatanu K. Vilbas on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkuleppe kinnitamisel nii kuritegude kvalifikatsiooni puudutavas osas kui karistust puudutavas osas arvestab kohus sellega, et kannatanu pöördus arsti vastuvõtule mitte koheselt Saaremaal, vaid Tallinnas ja seda alles ülejärgmisel päeval, so. 05.10.2014.a. õhtul. Peale esmaste ravi toimingute, lubati patsient kodusele ravile. Eeltoodu annab alust kohtul sõlmitud kokkulepete kinnitamiseks. Tsiviilhagi – Kannatanu K Ve tsiviilhagi on summale 171,56 eurot, mille palub hüvitada enda arveldusarvele *** pangas Swedbank . Süüdistatavatel vastuväited tsiviilhagile puuduvad. Kohus peab Võlaõigusseaduse (VÕS) § -de 1043 ja 1045 alusel põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. Asitõendid- on kohtueelse menetluse käigus kannatanule tagastatud. Tõkend – kummalegi süüdistatavatestkohaldatud ei ole. Menetluskulud:

Kriminaalasi nr 1-15-1345 Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390,00 eurot = 585 eurot. Sundraha summas 585, eurot kuulub riigituludesse väljamõistmisele L.F-ilt . U .K on käeolevas kriminaalasjas temale süüks arvatud kuriteo toimepannud enne eelmist kohtuotsust, millisega on temalt juba riigituludesse sundraha välja mõistetud. Topelt sundraha väljamõistmine U.K -lt ei ole seega põhjendatud. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. L.F-i esindas kohtueelses menetluses ja kohtuistungil kokkuleppel vandeadvokaat Andres Tamm. L.F ’ le i kohtueelses menetluses riigiõigusabi korras määratud kaitsja Kersti Põllu põhjendatud tasuks on arvestatud 72,00 eurot (sisaldab käibemaksu) , milline tasu jääb aga riigi kanda, seoses kokkuleppel kaitsja valimisega. U.K -le riigiõigusabi korras määratud kaitsja põhjendatud tasuks kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses on arvestatud 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot (168,00+24), milline summa kuulub U.K-lt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel määrab kohus L.F-i poolt tasumisele kuuluva sundraha ositi tasumisele ühe aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.