lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6835/107

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-6835/107
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
940
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-6835/82Viru Maakohus Narva kohtumaja16.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6835 Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 16. jaanuari 2015 määrus Jekaterina Stepanovale mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Jekaterina Stepanova, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.10.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6835 tunnistati Jekaterina Stepanova süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 346 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 4 aastat vangistust. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja teda karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti J. Stepanovale liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja teda karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 kohaldades jäi J. Stepanovale lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaeg algas 02.06.2014 ja lõpeb 30.10.2016.
2.08.01.2015 edastas Harku ja Murru Vangla KrMS § 431 lg 3 alusel Viru Maakohtule andmed J. Stepanova karistuse vähendamise või tema vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3.Viru Maakohus 16.01.2015 määrusega jättis J. Stepanovale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.10.2014 otsusega mõistetud karistuse muutmata. Kohus leidis, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada J. Stepanovale kriminaalasjas nr 1-14-6835 mõistetud liitkaristust. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 3.1 J. Stepanova mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2, § 346 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199 sätteid. Nimelt muutus ühtlasi KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Kuivõrd J. Stepanova on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtus tähtsust ei oma, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa temale mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. Paragrahvi karistusmäär jäi samaks. Samuti on J. Stepanova süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 346 järgi, kuid talle siin mõistetud karistused on kehtiva õiguse sanktsiooni piirides, mistõttu ei tule karistust vähendada. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Stepanova, taotledes kohtumääruse tühistamist. Ta leiab, et temale KarS § 199 järgi mõistetud karistust tuleks vähendada seoses 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega, kuivõrd osades episoodides ei ületanud tema poolt varastatu väärtus 200 eurot. Seega on kuritegudena vaadeldavad vaid 3 episoodi. Ta palub kohtul arvestada ka seda, et oma süüd ta tunnistab täielikult, tegusid kahetseb siiralt, ta on üheksandat kuud rase ja tal on veel kaks alaealist last. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh Tartu Maakohtu 16.01.2015 määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et kohtumäärus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Maakohtu määruses on õigesti märgitud, et alates 01.01.2015 loetakse väärteoks selline varavastane süütegu (v.a KarS § 218 lg-s 1 loetletud erandid, muuhulgas süstemaatiline vargus), kus esemete väärtus ei ületa 200 eurot. Asjakohane on kohtu seisukoht selleski, et nimetatud muudatus ei mõjuta J. Stepanova olukorda kuidagi. Nimelt on maakohus tuvastanud, et süüdimõistetut on karistatud KarS § 199 lg 2 p-i 8 kõrval ka p 9 järgi, s.o varguste toimepanemises süstemaatiliselt. Varguste süstemaatilisus tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, kusjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla (vt RKKKo 3-1-1-87-08, p 10). Seega, kuigi Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusest nähtuvalt ei ületanud J. Stepanova poolt varastatu tõepoolest enamasti 200 euro piirmäära, ei oma see tõdemus käesolevalt mingitki tähendust, kuivõrd tema käitumine 16 osateo toimepanemisel on kvalifitseeritud

süstemaatilise vargusena. Lisaks ei saa mööda vaadata asjaolust, et kolmes episoodis ületas tema varastatu ka 200 euro piirmäära. Ainuüksi see, et varguste kogumis oli enamuses episoodides tegemist esemetega, mis jäid alla 200 euro, ei anna alust J. Stepanova karistuse kergendamiseks.

7.J. Stepanova on tema karistuse ülevaatamisel palunud arvestada ka sellega, et oma süüd ta tunnistab, tegusid kahetseb, on üheksandat kuud rase ja tal on veel kaks alaealist last. Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et J. Stepanova karistused vaadatakse käesolevalt kohtumenetluses üle vaid põhjusel, et tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 ning KrMS § 432 lg-test 34 ja 35 vaatavad kohtud läbi vanglate saadetud materjalid nende isikute osas, kelle karistused karistusseadustiku revisjoni käigus tehtud muudatustest sõltuvalt võisid alates 01.01.2015 muutuda kas kergemaks või kelle vabanemine võiks kõne alla tulla põhjusel, et nende tegu ei ole käesoleval ajal enam kuriteona karistatav. Muud isikuga seotud asjaolud siinjuures arvestamisele ei kuulu.
8.Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega on J. Stepanovat karistatud ka § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 346 järgi. Nimetatud sätete osas mingeid muutusi 01.01.2015 seadusemuudatused kaasa ei toonud ning määruskaebuses maakohtu vastavaid järeldusi ka ei vaidlustata.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja J. Stepanova määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.