1-15-1207/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „A.B, 1-15-1207, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.Bele tema kinnipidamiskohta tavapostiga. Menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.Be süüdistatakse selles, et tema kinnipeetavana Harju Maakohtu 27.03.2013 otsusega nr 113-652 mõistetud karistuse kandmise ajal Tallinna Vangla Maardu üksuses kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal ja kohas kuid enne 17.12.2014 kella 20.10 omandas ja tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli. A.Be poolt fentanüüli tarvitamine tuvastati 17.12.2014 kell 20.10 võetud uriiniprooviga Tallinna Vanglas ning samal päeval kell 22.30 võetud uriiniprooviga Wismari Haiglas. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Enda tegevusega A.B kinnipeetavana pani toime narkootilise aine fentanüüli omandamise ja ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 331 alusel. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 03.02.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp, süüdistatava A.B ja tema kaitsja Merike Allikmäe vahel järgnev kokkulepe:

KarS § 331 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 27.03.2013 otsusega nr 1-13-652 mõistetud karistuse, s.o 3 aasta ja 11 päeva võrra, moodustades kokku liitkaristuse 3 (kolm) aastat, 4 (neli) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse alguseks määrata eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algus 07.08.2012. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 331 ja § 65 lg 2, asub kohus seisukohale, et A.B kuulub temale KarS § 331 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses, riiklikul ekspertiisiasutusel ja juriidilisel isikul uuringu tegemisel tekkinud kulud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. A.B on täisealine ja töövõimeline isik. Süüdistatava puhul on tegemist vangistust kandva kinnipeetavaga, kes ei pruugi igapäevaselt olla tööga hõivatud, kuigi kriminaalasja materjalidest nähtuvalt käis ta enne kuriteo toimepanemist tööl väljaspool vangla territooriumi. Vaatamata asjaolule, et süüdistataval ei pruugi olla igapäevast ja regulaarset sissetulekut kinnipidamisasutuses karistuse kandmisel viibimise tõttu leiab kohus, et kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist, ei tuvastatud. Süüdistatava puhul on tegemist varem korduvalt kohtu poolt karistatud isikuga, kes on teadlik sellest, et süüteo menetlemisega kaasnevad menetluskulud, mis jäävad tema kanda. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süüteo asjaolusid saab tulla ühesele järeldusele, et süüdistatav on temale inkrimineeritud süüteo toime pannud kavatsetusega ning süüteo toimepanemine oli tema vaba ja teadlik valik, mistõttu on ta teadlik ka saabuvast tagajärjest, so järjekordsest karistusest ja järjekordsete menetluskulude tasumise kohustusest. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava kinnipidamisasutuses viibimisest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid pikema aja jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.