Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Savtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Savtšenko tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.03.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistati 4 aasta 6 kuulise vangistusega, millest kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa (4 aastat vangistust) mõisteti tingimisi ühes allutamisega käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 04.10.2012 määrusega kandmata karistuse osa 4 aastat vangistust pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 27.07.2012 ja lõpp 27.07.2016. Kinnipidamisasutuses Andrei Savtšenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama xxx Kinnipeetaval on põhiharidus ning ehitaja eriala omandamine jäi pooleli. 3.01.2013 läbi viidud riigikeele testimine. Omandatud A1 tase, soovitav kursust korrata. Viimane ametlik töökoht on aastast 2009; enamasti on töötanud juhutöödel. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt juhul, kui Andrei Savtšenko läheb xxx, ta on kohustatud osalema talutöödes ja muudes ettenähtud tegevustes. Karistusregistri andmetel toime pannud 8 väärtegu Alkoholiseaduse alusel. Kaks karistust sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. On kahel korral toime pannud alkoholijoobes vägivallaga seotud kuritegu. Viimati Alkoholiseaduse järgi karistatud 11.03.12 ja 29.03.12 ( s.o katseajal peale viimast vabanemist). Individuaalprogrammi "Õige Hetk" vabaduses jäi pooleli, kuna tingimisi karistus pöörati täitmisele. 2012.aasta aprillis kriminaalhooldusalusena läks rehabilitatsioonikeskusesse (xxx), kust 2,5 kuu kestel lahkus omavoliliselt 3 korda; 2008.aastal laskis ennast alkoholi vastu kodeerida. Isikul ei ole diagnoositud narkosõltuvust. Alates 16.-17.eluaastast suitsetab kanepit; osales OÜ-s Corrigo metadooni asendus-võõrutusravil kuni 29.07.2010, kuna tahtis teada, mis mõju on metadoonil - seega ravile asus uue kogemuse saamiseks, mitte sõltuvusest vabanemiseks; ravi ei meeldinud, mistõttu katkestas ravi; väärteokorras 1 kord karistatud NPALS § 15(1) järgi rahatrahviga; 2012.aastal Aseri vallas Kivi talus olevasse rehabilitatsioonikeskusesse asudes varjas narkoprobleemi enesel - seega teadlikult eksitas isikuid, kes püüdsid teda aidata. Viru vangla meditsiiniosakonna andmetel töövõimetus 100% seoses traumaga. 2009-2011 oli xxx Alates 01.09.11 määrati xxx 08.04.2013-20.05.2013, osales Eluviisitreeningus. Kinnipeetav ise ei näe probleeme, seoses alkoholi tarvitamisega. Isik on kriminaalkorras karistatud 10 korda; absoluutses enamuses (7 korda) on karistatud varguste toimepanemise eest; 2 kuriteo toimepanemisel on kasutanud vägivalda, kus ühel juhul tekitas raske kehavigastuse ja teisel juhul avaliku varguse toimepanemisel kasutas vägivalda, mis ei olnud ohtlik elule - seega oma tahtmise saamiseks on võimalik vägivaldse käitumise kordumine; viimane kuritegu seisneb narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 41%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Viru Vangla toetab Andrei Savtšenko tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral kinnipeetava ema on valmis pojale osutama mõningast materiaalset abi toidu näol ning on valmis leidma pojale üürikorteri, mille eest Andrei Savtšenko siiski ise peab tasuma. Emale teada olevalt Andrei Savtšenko, tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, asub elama rehabilitatsioonikeskusesse xxx. Rehabilitatsioonikeskusesse teostatud kodukülastuse käigus toimunud vestluses xx xx ilmnes, et praeguse vangistuse eelsel ajal lahkus Andrei Savtšenko keskusest korduvalt omavoliliselt, kuid

sellele vaatamata nad siiski on valmis andma talle võimaluse positiivsete muutuste tegemiseks ja kinnistamiseks rehabilitatsioonikeskuses läbiviidavate tegevuste (sh vaimulike tegevuste) kaasabil. Tingimused elamiseks on head. xx xx märkis, et talle on teada Andrei Savtšenko tõsine terviseprobleem, mida pikka aega on ravitud vangla haiglas, mistõttu on oluline, et Andrei Savtšenko esitab tõendi selle kohta, et tervislikust seisundist tulenevalt ta ei kujuta ohtu keskuse teistele elanikele. xx xx sõnul umbes aasta vältel Andrei Savtšenko korduvalt on talle helistanud, kuid 2-3 nädalat tagasi otse küsis võimaluse kohta keskusesse elama asumiseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. xx x sõnul Andrei Savtšenko ütles talle, et ta on väsinud vanglas olemisest ja senisest elust ning ta tahab muutusi. xx xx sõnade põhjal ilmnes, et praeguse vangistuse eelsel ajal Andrei Savtšenko, olles rehabilitatsioonikeskuses, lahkus sealt korduvalt ja omavoliliselt, kuna talle ei sobinud vaimulik tegevus. Ometi tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral ta soovib samasse rehabilitatsioonikeskusesse tagasi minna vaatamata sellele, et keskuses läbiviidavad rehabiliteerivad tegevused ei ole muutunud. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et Andrei Savtšenko tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna täidab rehabilitatsioonikeskuse kodukorda ega lahku omavoliliselt. Rahvastikuregistri andmetel Andrei Savtšenkol elukoht puudub; viimane elukoht oli märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega (xxx) 09.02.2009 29.01.2013. Prokuröri abi Kristina Erte kirjalikult esitatud seisukohana toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegset vabanemist. Andrei Savtšenko taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamustega, leiab, et Andrei Savtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Savtšenko isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Andrei Savtšenko on kriminaalkorras karistatud 10 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Viimane karistus mõistetud 1. astme narkokuriteo eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimati oli karistatud osaliselt tingimisi vangistusega ning oli allutatud käitumiskontrollile. Kinnipeetav rikkus kontrollnõudeid korduvalt nii alkoholi tarvitamise keeldu kui ka rehabilitatsioonikeskusest korduvalt omavaoliliselt lahkudes, teadmisega, et tingimisi mõistetud karistuse osa, mis on küllaltki pikk s.o 4 aastat pööratakse nimetatud rikkumiste korral täitmisele. Samas soovib A.Savtšenko asuda elama samasse rehabilitatsioonikeskusse, kus elamistingimused ja rehabiliteerivad tegevused ei ole muutunud. Rehabiliteerivatest tegevustest ei sobinud A.Savtšenkole vaimulik tegevus, samuti rehabilitatsioonikeskuses olles katkestas alkoholi võõrutusravi ( 4.10.2012 Viru Maakohtu määrus tlk. 17-20) , milleks oli andnud eelneva nõusoleku. Katseaja kestel peale 6-kuulise vangistuse ärakandmist kuni 1.11.2011 juba 13.04.2012 Viru Maakohtu kohtumäärusega rahuldas kohus esimese erakorralise ettekande alusel kriminaalhooldusametniku taotluse, määrates täiendava kohustuse, allutades ta samas keskuses alkoholivastasele võõrutusravile. 04.10.2012 arutas kohus taas A.Savtšenko kohta koostatud erakorralist ettekannet eelpool mainitud rikkumistega ja tingimisi mõistatud karistus pöörati täitmisele, tõdemusega, et A.Savtšenko on oma käitumisega teadlikult eiranud kohtu poolt määratud kohustuste ja kontrollnõuete täitmist ja on näidanud end isikuna kes ei soovi oma elustiili muuta.

Vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile rikkus kontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele, mis viitab sellele, et ta ei ole oma karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud käitumiskontrolli ajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Andrei Savtšenko puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk (katseajal toimepandud väärteod seoses alkoholi tarvitamisega), mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem Andrei Savtšenkole määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Andrei Savtšenkot uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (rehabilitatsiooni keskuses elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei mõjutanud tema käitumist käitumiskontrolli ajal. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal (ta rikkus kontrollnõudeid) puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Samale järeldusele jõudis kohus ka 4.10.2012 kohtumääruses. Arvestades kuritegude korduvust, käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Savtšenko vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.