Kohtulahend

EE401700017002872300 (Nordea Pank). Viitenumber on 99915700011819. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja kohtunumber 1-14-5347, süüdimõistetu nimi ja makse nimetus (menetluskulud). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Vabastada aresti alt XXXkuuluv vara : 1) sõiduauto Jaguar, VIN kood XXX, reg. nr. XXX, omanik XXX alates 13.12.2013.a. 2) sõiduauto Volkswagen Passat, VIN kood XXX, reg.nr. XXX, omanik XXX alates 28.01.2014.a. 3) tahvelarvuti Adus Padfone koos mobiiltelefoniga. Kars § 83-2 lg 1 alusel konfiskeerida Arseni Jakovlevi alljärgnev vara: 1) Arseni Jakovlevi kinnipidamisel ära võetud 117,00 € ja raha summas 465 eurot; 2) kolm (3) raadiosaatjat KENWOOD seerianumbritega: XXX ja XXXkoos kordusjuhtija RADIO-TONE ja tugijaamaga ning sinna juurde kuuluvate lisadega: neli (4) laadijat ja ühed (1) kõrvaklapid kaks (2) akut KENWOOD ja üks (1) ühendusjuhe ühes arvutikotis (CTBRAND) ; 3) televiisor PHILIPS mudel: XXX (seerianumber XXX) ; 4) Airsoft relv sihikuga. Airsoft relva parempoolsel küljel korpuse peal märgistus

XXX ,

5) jalgratas BOTTECCHIA FX520 (raaminumber XXX), 6) jalgratas CUBE Reaction (nr XXX) ; 7) sülearvuti DELL Latitude E6420, seerianumber XXX; 8) sülearvuti SAMSUNG NP300E5A, seerianumber XXX ; 9) sülearvuti HP Pavilion dv6500, seerianumber XXX ;

Asitõendid: Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (Tallinn Tervise 30) jäetud esemed: 1) narkootilist ainet amfetamiini ja kokaiini sisaldavad pulbrid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 2) automaat (Kalašnikovi automaat AKM kaliiber 7,62 mm number XXX), automaadi pära, kaks padrunisalve, üks kruvi ja 350 padrunit anda üle EKEI-le relvakogu täiendamiseks kohtuotsuse jõustumisel;

Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas (Tallinn Rahumäe tee 6) asuvad esemed : 1) kannatanu XXXseljas olnud riideesemed: jope, püksid, kampsun, spordijalatsid, aluspüksid, püksirihm, sokid, nahast sõrmkinnas ja polo – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 2) XXX (ik XXX) sõrmejäljed ühel laiba sõrmejälgede kaardil (koopia) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 3) sündmuskoha vaatlusega 25.12.2013 ära võetud esemed: mobiiltelefon Nokia 2730 classic IMEI: XXX, milles Zen kõnekaart, müts, nahast sõrmkinnas ja võti – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 4) kahtlustatavale XXX kuuluvad riided: meeste poolmantel, teksapüksid – tagastada kohtuotsuse jõustumisel XXX; 5) asitõendi vaatlusega XXXriietelt võetud proovid: puuteproovid neljas pakendis, mikroosad kahel kleeplindil ühes pitseeritud ümbrikus – hävitada kohtuotsuse jõustumisel 6) kahtlustatavale Arseni Jakovlevile kuuluvad esemed: jalatsid (CARNABY), jope (RESERVED) – tagastada A.Jakovlevile kohtuotsuse jõustumisel; 7) asitõendi vaatlusega Arseni Jakovlev jalatsitelt võetud puuteproovid kahes pakendis – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 8) kasteet ja teleskoopnuiad – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 9) spordikott, digitaalkaal, pakendid, tühi mingripp kilekottm fooliumvoldik (läbiotsimisel 30.01.2014 aadressil Tallinn XXX ära võetud esemed) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 10) optiline sihik nr 2A120, kaks padrunikesta, kolm kruvi ja kohverning padrun (läbiotsimisel 30.01.2014 aadressil Tallinn XXX ära võetud esemed) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja juures olevas ümbrikus olevad sõidukite võtmed ja dokumendid anda vastava vara juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa

Pikema aja – 23.12.2013 ajavahemikul kell 20.15-20.50 – jooksul, tekitades kannatanule rohkeid vigastusi keha, pea ja jäsemete ulatuses olukorras, kus kannatanu pidi taluma rohket valu ja hirmu, pani A. Jakovlev toime tapmise piinaval ja julmal viisil. XXX surma põhjuseks on aju-kolju kinnine tömptrauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, peaajupõrutuse ning näokolju murdudega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Selline Arseni Jakovlevi tegevus on süüdistusaktis kvalifitseeritud mõrvana, teise inimese tapmisena piinaval ja julmal viisil, omakasu motiivil, s.o KarS § 114 p 1 ja 5 järgi. Arseni Jakovlevi süüdistati algselt ka selles, et tema isikuna, kes eelnevalt on toime pannud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, omandas ajavahemikul 2012 kuni 30.01.2014 korduvalt ehaseaduslikult suure varalise kasu saamise eesmärgil tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja tuvastamata koguses narkootilist ainet kokaiini, mida, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos XXX, hoidsid nende ühises elukohas aadressil Tallinn XXX, korteri juurde kuuluvas keldriboksis ning vedasid sõidukites Volkswagen Touareg reg nr XXX, Volkswagen Passat reg nr XXX ja Jaguar XJ8 reg nr XXX Tallinna linna ja Harju maakonna piires, samuti pakendas omandatud narkootilise aine oma elukohas aadressil Tallinn XXX edasimüügiks väiksematesse pakenditesse ja andis ajavahemikul 2012 kuni 30.01.2014 korduvalt Tallinnas, XXX maja juures, XXX korteris ja teistel tuvastamata aadressidel tuvastatud ja tuvastamata isikutele edasi. Nii andis ta 2013. aasta suvel Tallinnas, XXX korteris ebaseaduslikult XXX edasimüügiks edasi 100 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 10 eurot gramm. Nii andis ta 2013 sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXX maja välisukse juures ebaseaduslikult XXX edasimüügiks edasi 50 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm. Nii andis ta 2013.a sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXX korteris ebaseaduslikult XXX edasimüügiks edasi 100 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm. Nii andis ta 2013.a sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXX korteris ebaseaduslikult XXX edasimüügiks edasi 50 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm. Nii andis ta 2013.a sügisel (november-detsember) Tallinnas, XXX maja välisukse juures ebaseaduslikult XXX edasimüügiks edasi 100 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga 5 eurot gramm. Läbiotsimistel (30.01.2014 ja 12.02.2014) leiti ja võeti ära Arseni Jakovlevi ja XXX poolt ühiselt hoitud uimasteid, aadressil Tallinn XXX korterist

65,48 g 42% amfetamiisulfaati sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini puhtal kujul 20,2 g) ja 0,96 g 89% kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit (milles kokaiini puhtal kujul 0,76 g) ning korteri juurde kuuluvast keldriboksist kogukaaluga 7180,64 g 37-43%-st amfetamiin-sulfaati sisaldavat pulbrit (milles amfetamiini puhtal kujul 2153 g). Korterist leitud uimastite kogus, 20,2 g amfetamiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 155-le isikule, 0,76 g kokaiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 11-le isikule, korteri juurde kuuluvast keldrist leitud 2153 g amfetamiin puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 16560-le isikule ja võimalik suur varaline kasu jaemüügis puhul on 40060 € ja hulgimüügi puhul 10675 €. Selline Arseni Jakovlevi tegevus oli kvalifitseeritud KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ehk teda süüdistati selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud KarS 12. pt. esimeses jaos sätestatud kuriteo, pani toime suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise ning isikute grupis valdamise ja veo. Samuti tema, omandas enne 30.01.2014 ebaseaduslikult, selleks mitteõigustatud isikuna tuvastamata ajal, kohas ja isikult tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva - Kalašnikov AKM kaliiber 7,62 mm number XXX ja tsiviilkäibes keelatud laskemoona – 15 trasseerkuuliga automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, mida hoidis kuni 30.01.2014 aadressil Tallinn XXX korteris, mil andis need läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja. Vastavalt tulirelva ekspertiisiaktile nr 14E-TB0009 (14.03.2014) on Kalašnikov AKM kaliiber 7,62 mm numbriga XXX laskekõlbulik tulirelv, 15 trasseerkuuliga automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm kuuluvad laskemoona hulka ja laskekõlbulikud. Eeltoodud tegevusega rikkus Arseni Jakovlev Relvaseaduse järgnevaid sätteid § 19. Piiratud tsiviilkäibega relvad ja laskemoon (1) Piiratud tsiviilkäibega relvad on: 5) tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad. (2) Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse § -s 32 sätestatud soetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele. (3) Piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse § -des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. § 32. Relvasoetamisluba (1) Käesoleva seaduse § -s 19 nimetatud relvade ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud § -des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, on vajalik relvasoetamisluba (edaspidi soetamisluba).

(2) Soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 näidatud koguses. (3) Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule tema elu- või asukoha järgne politseiprefektuur, käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud juhul aga Politseiamet. § 33. Relva registreerimine (1) Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris. § 34. Relvaluba (1) Relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või valdajale relvaloa. Relvaloa väljastamise aluseks on politseiprefektuuri juhi otsus. (2) Füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 näidatud kogust. § 35. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt (1) Füüsilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks vaatab läbi elukohajärgne politseiprefektuur, käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud juhul aga Politseiamet, hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast. § 45. Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded (1) Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. (2) Relva ja laskemoona tuleb hoida tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. § 50. Relva ja laskemoona kandmise üldine kord (1) Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Vastavalt Relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 loetakse tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks automaattulirelva, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Vastavalt Siseministri 27.04.2007.a määruse Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu § 2 lg 6 on trasseeriva kuuliga padrun eriohtlikkusega laskemoon.

Seega pani Arseni Jakovlev toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omamise ja hoidmise, s.o KarS § 418-1 lg 1 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. Samuti tema, omandas enne 30.01.2014 ebaseaduslikult relvaseaduses ettenähtud luba omamata tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses laskemoona, neist: 261 automaadipadrunit kaliibriga 5,45x39 mm, 124 automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 1 püstolipadruni kaliibriga 7,62 mm Tokarev, kaks ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm, mida hoidis kuni 30.01.2014 aadressil Tallinn XXX korteris, mil andis need läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja. Vastavalt tulirelva ekspertiisiaktile nr 14ETB0009 (14.03.2014) kuuluvad ekspertiisiks esitatud 388 padrunit tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud. Eeltoodud tegevusega rikkus Arseni Jakovlev Relvaseaduse järgnevaid sätteid: § 19. Piiratud tsiviilkäibega relvad ja laskemoon (1) Piiratud tsiviilkäibega relvad on: 5) tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad. (2) Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse § -s 32 sätestatud soetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele. (3) Piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse § -des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. § 32. Relvasoetamisluba (1) Käesoleva seaduse § -s 19 nimetatud relvade ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud § -des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, on vajalik relvasoetamisluba (edaspidi soetamisluba). (2) Soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 näidatud koguses. (3) Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule tema elu- või asukoha järgne politseiprefektuur, käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud juhul aga Politseiamet. § 33. Relva registreerimine (1) Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris. § 34. Relvaluba

(1) Relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või valdajale relvaloa. Relvaloa väljastamise aluseks on politseiprefektuuri juhi otsus. (2) Füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 näidatud kogust. § 35. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt (1) Füüsilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks vaatab läbi elukohajärgne politseiprefektuur, käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud juhul aga Politseiamet, hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast. § 45. Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded (1) Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. (2) Relva ja laskemoona tuleb hoida tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. § 50. Relva ja laskemoona kandmise üldine kord (1) Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Sellega rikkus A.Jakovlev Relvaseaduse § 34 lg 1, 2 tulenevaid nõudeid, s.t. omandas ja hoidis ebaseaduslikult suures koguses laskemoona, omamata selleks vastavat luba. Seega pani Arseni Jakovlev toime suures koguses laskemoona ebaseadusliku omandamise ja hoidmise, s.o KarS § 418 lg 2 p 2 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Menetluse käik Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid:

kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-11-22-10, 26.05.2010.a.).

ekspertiisiakt, milles on analüüsitud A.Jakovlevi korterist läbiotsimise käigus ära võetud pulbrilisi aineid; vastus päringule, mille kohaselt 2013. aastal oli tänavakaubanduses amfetamiini 1 g hind 10-20 eurot ja kokaiini 1 g hind 80-120 eurot, hulgikaubanduses oli amfetamiini 1 grammi hinnaks 3,5-5 eurot ja kokaiinil 40-60 eurot; 12.02.2014 läbiotsimise protokoll Arseni Jakovlevi elukohas; narkootilise aine ekspertiisiakt, mis on määratud eelneva läbiotsimise käigus ära võetud pulbrilise ainele; DNA ekspertiisiakt, mis määrati digitaalsele kaalule, mis leiti Arseni Jakovlevi korterist ja spordikotile, kust leiti narkootilisi ained; DNA ekspertiisiakt tuvastamaks, kellele kuulus fooliumvoldik diivanipadja alt; Arseni Jakovlevi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; Harju Maakohtu määrus 05.02.2014, millega kohus arestis kahtlustatavate XXX ja A.Jakovlevi vara, kinnipidamisel ära võetud 117 eurot, ja vara arestimise protokoll (kõnealuse tõendi avaldamisele ja kriminaalasja materjalidele lisamisele vaidles kaitsja vastu); Kohtu poolt määratud täiendava ekspertiisi aktid: 1) 15E-GE0125 (kd I, tl 101-105) ja 2) 15E-GE0124 (kd I, tl 106-111); tunnistaja XXX ütlused (kd I, tl 21-29), mis avaldati KrMS § 291 lg 1 p 1 (tunnistaja on surnud, kd I, tl 20) alusel. Poolte seisukohad

Prokurör leidis, et Arseni Jakovlevi süüdistus selles, et ta käitles narkootilisi aineid koos XXX, ei ole käesolevas kriminaalasjas tõendatud. Kohtuotsus, millega XXX süüdi tunnistati, ei ole piisav tõendamaks A.Jakovlevi süüd, teised tõendid puuduvad. Samuti leidis prokurör, et ei ole tõendatud narkootilise aine käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil, ainuüksi narkootiliste ainete kogus ei tõenda kasu saamise eesmärki. Korterist leitud uimastite kogus – 20,2 g amfetamiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 155-le isikule, 0,76 g kokaiini puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 11-le isikule, korteri juurde kuuluvast keldrist leitud 2153 g amfetamiin puhtal kujul võimaldab suure kogusena narkojoovet 16560-le isikule ja võimalik suur varaline kasu jaemüügis puhul on 40060 € ja hulgimüügi puhul 10675 €. Prokurör leidis, et Arseni Jakovlev pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör loobus süüdistusest KarS § 114 p 1 ja 5 järgi, s.o. mõrvas ja leidis, et ei ole tõendamist leidnud tapmine raskendavatel asjaoludel, s.o. omakasu ajendil ning eriti piinaval ja jumal viisil. Prokurör leidis, et A.Jakovlevi poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida KarS § 113 järgi. Muus osas jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ja taotles Arseni Jakovlevi karistamist alljärgnevalt: KarS § 184 lg 2 p 2 – 10 aastat vangistust, KarS §113 – 9 aastat vangistust, KarS § 4181 lg 1 – 2 aastat vangistust, KarS § 418 lg 2 p 2 – 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristuse suurendamise teel 13 aastat vangistust, KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades karistust Harju Maakohtu 04.07.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 aasta, 9 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 16 aastat, 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda 30.01.2014.

Kaitsja leidis, et Arseni Jakovlev tuleb õigeks mõista KarS § 113 järgi, kuna pole tõendatud, et tapmisteo pani toime Arseni Jakovlev. Muus osas palus kaitsja karistada A.Jakovlevi leebemalt.

Süüdistatav A.Jakovlev tunnistas oma süüd osaliselt, tunnistades end süüdi relva hoidmises ja narkootiliste ainete hoidmises osaliselt.

Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist:

Kohtulikul arutamisel uuritud kirjalike tõenditega: • Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos sinna juurde kuuluva fototabeliga, millest tõenduslikku tähtsust omab asjaolu, et 25.12.2013.a. kell 12:15 alanud uurimistoimingu (sündmuskoha vaatluse) käigus leiti Tallinn, XXX majade vahelisest pargist (täpsemalt – 28 meetri kaugusel XXX majast, jalgraja kõrvalt) leiti tumedat värvi metallist kasteet ning sõiduautode parkla kõrval asuvate samblaga kaetud

maakivide kõrvalt leiti musta värvi müts ning must parema käe nahkkinnas (kd II, tl 1-23); Seega – sündmuskohalt leiti kasteet, millelt hiljem XXX ja A.Jakovlevi bioloogilist materjali, sellest kasteedist on rääkinud ka XXX. XXX poolt nimetatud Grossi pood (Tammsaare 93) asub sündmuskohast vaid mõnesaja meetri, aga kindlasti vähem kui poole kilomeetri kaugusel, seega tuleb A.Jakovlevi ja tema kaitsja väited selle kohta , et XXX ei saanud vähem kui poole tunniga poes ära käia, arvestamata jätta;

• 08.05.2014.a asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga, kus on vaadeldud mustaks värvitud kasteeti, mütsi ja parema käe sõrmkinnast. Kasteedilt, samuti mütsilt ja kindalt kuriteojälgede leidmiseks on teostatud on teostatud ekspertiis, (aktid 13E-PõS0079/680 ja 14E-GE0122 ,kd II, tl 24-25); • 12.05.2014.a. asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus on vaadeldud kahte teleskoopnuia (kd II, tl 26-33). Tõenduslikku tähtsust omab asjaolu, et just need nuiad võeti ära 30.01.2014.a. toimunud läbiotsimisel A.Jakovlevilt. Ühega neist nuiadest peksis A.Jakovlev kannatanut. Seda võib kindlalt väita eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjal vigastuste tekkemehhanismi kohta, samuti nähtub videosalvestiselt, et A.Jakovlev ajab kannatanut taga ja tal on käes nui, sellelt nuialt on leitud A.Jakovlevi bioloogilist materjali. Seda, et A.Jakovlev nuiaga kannatanut lõi, on kinnitanud ka XXX ja temalt vahetult kuuldu põhjal kinnitas seda ka XXX; • Surnu (XXX) ekspertiisiakt nr. 13E-PõS0079/680 koos fototabeliga (kd II, tl 34-61), mis tõendab järgmist: 1) XXXon diagnoositud järgmised tervisekahjustused: aju-kolju kinnine tömptrauma: parempoolne kõvakelmealune verevalum, peaajupõrutus – koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid paremal pool otsmiku-oimusagara pinnal, põrutuskolle paremas oimusagaras, difuusne ämblikvõrkkesta alune verevalum kogu suuraju parema poolkera pinnal; verevalumid vasakul pool kõõlustanul otsmiku-oimu piirkonnas; põrutushaavaga ninaluude murrud, pindmised põrutushaavad vasakul pool kiirupiirkonnas juustega kaetud peanahal (2 haava) ja otsmikul (2 haava) ning põrutusrebimishaavad vasakul kõrvalestal, põrutus-rebimishaav suuesikus alahuule limaskestal vasakul; parema ülalõualuuurke eesseina

sisserõhutusmurd; nahaalused verevalumid; marrastused ja kriimustused näol: ala- ja ülajäsemete kinnine tömptrauma: põrutushaav vasaku ja parema sääre eespinnal keskmises kolmandikus, nahaalused verevalumid vasaku reie sisekülje keskmises kolmandikus, parema reie välisküljel ja tagapinnal keskmises kolmandikus, vasaku põlveliigese sirutuspinnal, parema õlavarre alumises kolmandikus sirutuspinnal, parema küünarvarre tagapinnal, parema labakäe seljal, vasaku labakäe seljal II-V kämblaluu alumise otsa kohal ning IV sõrmel, vasakus peopesas pöidlapäka ja V kämblaluu kohal, vasaku küünarvarre välisküljel ning tagapinnal; nahamarrastused paremal õla- ja mõlemal küünarvarrel ning paremal põlveliigesel. 2) peapiirkonna vigastused põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, 3) pea piirkonna vigastused, põrutushaavad mõlemal säärel, nahaalused verevalumid rindkerel ning seljal, vasaku reie siseküljel ja labakätel on tekitatud löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemetega, ülejäänud nahaalused verevalumid ning nahamarrastused ala-ülajäsemetel võivad olla tekkinud nii löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega kui kukkumisel vastu kõva tömpi pinda või eset; 4) XXX surma põhjuseks on aju-kolju kinnine tömptrauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, peaajupõrutuse ning näokolju murdudega, mille tüsistusena tekkis ajuturse; 5) on alust arvata et kannatanu ei olnud peale pea piirkonna vigastuse tekitamist võimeline liikuma või vastupanu osutama; 6) kannatanu surnukeha vere etanooli sisaldus on 0,66 mg/g, mis on tekkinud surmajärgselt roiskumisprotsesside tagajärjel; kannatanu surnukeha veres oli fentanüüli, amfetamiini, metüleendioksümetaamfetamiini. 7) kannatanu peapiirkonna põrutushaavad ja näokolju murrud võivad olla tekitatud löökidest 25.12.2013 sündmuskoha vaatlusega ära võetud kasteedi ning põrutushaavad säärtel ja nahaalused verevalumid seljal võivad olla tekitatud löökidest 30.01.2014 A. Jakovlevi poolt vabatahtlikult välja antud teleskoopnuiaga; 8) teadvushäire süvenemise kiirus koomani ei ole käesoleval juhul täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav minutitega; 9) XXX oli kiirabibrigaadi saabumisel sündmuskohale koomas ega saanud tunda teadvustatud valu või hirmu; Seega on tõendatud, et XXX oli muuhulgas pekstud ka elutähtsate organite piirkonda, teda on löödud korduvalt ja lööke on olnud palju. Nende löökidega tekitati muuhulgas ka eluohtlikke tervisekahjustusi.

• ekspertiisiakt nr. 14E–GR0112 (kd II, tl 62-75), mis tõendab järgmist: 1) XXX küünte alt võetud proovid ei ole seostatavad XXX DNAprofiiliga; 2) XXX riideesemetelt võetud proovid ei ole seostatavad XXX DNAprofiiliga; 3) sündmuskoha vaatluse käigus leitud kasteedilt võetud proov on kokkulangev XXX DNA-profiiliga, mitte XXX DNA-profiiliga; 4) samalt kasteedilt võetud teise proovi puhul ei saa välistada XXXDNA-profiili, XXX DNA-profiil ei ole seostatav; 5) XXX küünte alt võetud proovid ei ole seostatavad XXX DNAprofiiliga; Seega nähtub esitatud tõendist, et XXX on meelevaldne seostada XXX peksmisega kasteediga, tema bioloogilist materjali kasteedil ei ole • DNA ekspertiisiakt nr. 14E-GE0279 (kd II, tl 76-87), mis tõendab järgmist: 1) sündmuskohalt leitud kasteedilt võetud kaheksandast proovist saadud täisprofiil on kokkulangev XXX DNA-profiiliga; 2) samalt kasteedilt võetud kuuendas proovis ei saa välistada XXX ja Arseni Jakovlevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (vt allpool ka täiendava ekspertiisi tulemused). Kogumis teiste tõenditega kinnitab see tõend, et just kõnealuse kasteediga tekitati XXX surma põhjustanud kehavigastused ning et kõnealusel kasteedil oli lisaks XXX bioloogilisele materjalile ja A.Jakovlevi, aga mitte XXX bioloogilist materjali ehk siis seostada XXX kannatanu kasteediga peksmises on meelevaldne, küll on põhjust väita, et just A.Jakovlev oli see, kes kasteediga XXX peksis. • DNA ekspertiisiakt nr. 14E-GE0193 (kd II, tl 88-96), mis tõendab järgmist: 1) I teleskoopnuialt võetud teisest proovist saadi täisprofiil, milles on olemas kõik Arseni Jakovlevil esinevad alleelid; 2) I teleskoopnuialt võetud neljandast proovist saadi segaprofiil, kus on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Arseni Jakovlevi DNA-profiiliga; 3) I teleskoopnuialt võetud viiendast proovist saadi segaprofiil, kus on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Arseni Jakovlevi DNA-profiiliga;

4) II teleskoopnuialt võetud neljanda proovi puhul ei saa välistada Arseni Jakovlevi ja XXX bioloogilise materjali esinemist selles segaproovis; 5) II teleskoopnuialt võetud esimese proovi puhul ei saa välistada Arseni Jakovlevilt pärineva bioloogilise materjali esinemist selles segaprofiilis. Üheltki teleskoopnuiadelt võetud proovidest ei leitud XXX seostatavat DNA-profiili. Seega on meelevaldne väita, et XXX oli see, kes peksis nuiaga kannatanut. • Asitõendi (Tallinnas XXX turvakaamera videosalvestise) vaatlusprotokoll ja fotod (kd II, tl 97-112), mis tõendab, et 23.12.2013.a. ajavahemikus 20:08 kuni 20:17 viibisid kolm meest, kes (lähtudes teistest tõenditest) on XXX, Arseni Jakovlev ja XXX, Tallinn, XXX maja hoovis ja/või hoovi viival teel ning ajavahemikus 20:16 kuni 20:17 ajavad Arseni Jakovlev ja XXX XXX taga. Salvestisest ja fotodelt nähtub, et A.Jakovlev hoiab tagaajamise ajal käes nuia, on paljakäsi ja ilma mütsita. XXX kannab mütsi ja kindaid; • Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd II, tl 113-114), mis tõendab, et 23.12.2013.a. helistas XXX XXX kell 20:01 ja 20:08, XXX helistas XXX kell 20:05 ja 20:10 ehk lähtudes turvakaamera videosalvestisest/fotodest vahetult enne tagaajamise algust; XXX helistab XXX kell 20:28; XXX helistab XXX kell 20:20, korduvalt ajavahemikus 20:36 kuni 20:58, XXX helistab XXX kell 21:39, 21:44 ja korduvalt peale kella 23, XXX helistab Areni Jakovlevile kell 21:33 ja 21:37, samuti 22:40, lisaks on XXX saatnud A.Jakovlevile kaks SMSi. Kokkuvõttes tõendab antud tõend XXX sõnu (vt allpool), et XXX läks kohtumisele inimestega, kes varustasid teda narkootikumidega XXX palvel; XXX sõnu (vt allpool), et XXX võttis temaga ühendust ja tegi ettepaneku kohtuda; XXX sõnu (vt allpool) selle kohta, et nad lahkusid sündmuskohalt (XXX juurest) ära erineval ajal. Tõend lisab usutavust XXX sõnadele (vt allpool), et ta käis mingil ajaperioodil poes (s.o. eraldus XX X ja A.Jakovlevist) ja oli eemal, kui A.Jakovlev XXX lõi, sest ajavahemikus 20:36 kuni 20:58 on XXX XXX helistanud kokku kuus korda ja igal kõnel on vähemalt mõne-sekundiline kestus, mis tähendab, et XXX oli võimalus kõnele vastata. Sellist võimalust ei oleks XXX saanud olla, kui ta oleks ise XXX peksnud, nagu väidab A.Jakovlev (vt allpool);

• asitõendi vaatlusprotokoll ja fotod (kd II, tl 115-147), kus vaadeldakse XXX poolt antud riideid ja mis tõendab, et XXX poolmantli esiosal ja tagaosal, samuti pükste esiosal ja tagaosal, sh säärte allosas, samuti jalatsitel olid veremäärdumised; verepiisad XXX riietel näevad fotodel välja otse ülalt alla tilkunutena, mitte sellise määrdumisena (näiteks horisontaalsete v diagonaalsete jälgedena) nagu võiks tekkida võitluses, sh nt inimest kasteediga lüües, mis kinnitab XXX sõnu, et ta toetas istuvat/lamavat XXX – verepiisad langesid XXX riietele liikumatu XXX peast/näolt.

• ekspertiisi akt nr 14E-GE0188 (kd II, tl 148-156), mis tõendab, et XXX poolmantlilt ja teksapükstelt võetud proovides sisaldub XXX bioloogilist materjali; jalatsitelt võetud proovid ei sisalda XXX bioloogilist materjali või pole seda võimalik kindlaks teha; See tõend kinnitab samuti XXX ütlusi selle kohta, et ta hoidis pikali vajuvat XXX enda süles ja toetas tema keha. • läbiotsimisprotokoll (kd II, tl 157-190), mis kajastab 30.01.2014.a. Arseni Jakovlevi elukohas ja keldris läbi viidud menetlustoimingut ja mis tõendab muuhulgas (mis on esmatähtis), et läbiotsimisel andis A.Jakovlev vabatahtlikult üle koridoris riidekapis asuva teleskoopnuia, teine teleskoopnui leiti elutoast diivani alt; Seega kuulus nui A.Jakovlevile, ta võttis selle nuia esmalt kaasa sündmuskohale, sealt lahkudes võttis endaga kaasa ja hoidis seda enda elukohas. • asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 199-215), kus vaadeldakse XXX seljas olnud riideid ja mis tõendab, et XXX 23.12.2013.a. seljas olnud jope oli katki rebitud, verine ja porine, püksid katki rebitud ja verised, sokid porised, XXX juurest leiti 440 eurot. Viimane asjaolu kinnitab XXX ja XXX ütlusi aspektist, et XXX võis tulla XXX kohtuma nimelt selleks, et osta narkootilist ainet. Määrdunud ja katkised riided viitavad üheselt sellele, et XXX tungiti kallale ja teda peksti; • täiendava ekspertiisi akt 15E-GE0124 (kd I, tl 106-111), mille käigus täpsustati hüpoteeside vahelist tõepära suhet ekspertiisi aktis nr 14E-GE0279, mis tõendab järgmist: hüpotees, et kasteedilt võetud proovis X140017 leiduv bioloogiline materjal

pärineb XXX ja A.Jakovlevilt, on 8,6·1014 korda tõenäolisem kui hüpotees, et samas proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb XXX ja ühelt tundmatult (hüpoteetiliselt) isikult (ekspertiisiakti lisas on selgitatud tõepära suhte arvutamise metoodikat, seda selgitas ekspert ka kohtuistungil); • täiendava ekspertiisi akt 15E-GE0125 (kd I, tl 101-105), mille käigus täpsustati hüpoteeside vahelist tõepära suhet ekspertiisi aktis nr 14E-GE0193 ja mis tõendab järgmist: hüpotees, et teleskoopnuialt võetud proovis A140670 leiduv bioloogiline materjal pärineb XXX ja A.Jakovlevilt, on 1,8·1016 korda tõenäolisem kui hüpotees, et samas proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A.Jakovlevilt ja tundmatult (hüpoteetiliselt) isikult (ekspertiisiakti lisas on selgitatud tõepära suhte arvutamise metoodikat, seda selgitas ekspert ka kohtuistungil)

Kohtuistungil vahetult üle kuulatud kannatanute, tunnistajate ja eksperdi ütlustega:

Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja kinnitavad muuhulgas tunnistaja XXX (vt allpool) ütlusi selle kohta, kelle initsiatiivil ja mis põhjusel XXX, XXX ja A.Jakovlev 23.12.2013.a. õhtul kohtusid. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et XXX suhtles XXX 23.12.2013.a. õhtul, mis omakorda kinnitab, et XXX läks kohtumisele XXX palvel.

Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja kinnitavad ka tunnistaja XXX ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja ütlused on kooskõlas XXX ütlustega.

tumedad teksad ja müts, A.Jakovlevil tume jope ja tumedad püksid. XXX tuli kohtumisele üksi. Kohe kohtumise alguses lõi A.Jakovlev XXX taskust või põuest võetud nuiaga. XXX pistis jooksu ning A.Jakovlev ja tunnistaja jooksid järele (see jooksmine ongi fikseeritud videosalvestisel). Tunnistaja jooksis kaasa, et teada saada, mis toimub. Tema XXX lüüa ei kavatsenud ega teinudki seda. XXX jäi seisma ja tegi ettepaneku rahulikult rääkida, kuid A.Jakovlev lõi teda uuesti nuiaga kehapiirkonda. Mis edasi sai, seda tunnistaja ei tea, sest konflikt ei puutunud temasse ja ta läks poodi. Poest naastes nägi ta eemalt, et A.Jakovlev ja XXX kaklesid, kuigi XXX A.Jakovlevi ei löönud. Tunnistaja ei julgenud sekkuda, sh põhjusel, et oli kunagi varem A.Jakovlevi käest peksa saanud, jälgis toimuvat eemalt ja jõi õlut. Kui tunnistaja lõpuks lähenes, nägi ta, et XXX istub maas, Jakovlev on XXX juures ja nad räägivad omavahel. Jakovlev küsis, kas sa töötad politsei heaks ja XXX vastas eitavalt. Tunnistaja tegi ettepaneku kiirabi kutsuda ja Jakovlev teatas, et läheb ära. Tunnistaja hoidis „imelikult hingeldavat“ XXX süles kuni kiirabi saabumiseni. Jakovlev andis tunnistajale korraks „nukirauad“ (kasteedi), tunnistaja hoidis neid natuke enda käes ja andis tagasi. Miks kasteet tema kätte anti, ta ei tea, oletab, et A.Jakovlevil võis olla telefonikõne. Siis saabus sündmuskohale tunnistajale tundmatu mees, kelle telefonilt helistati kiirabisse. Jakovlev lahkus. Koju jõudes läks tunnistaja naisega tülli ja lahkus kodust. Kohtus väljas (Kännukuke bussipeatuses) uuesti A.Jakovleviga ja ütles, et XXX viidi kiirabiga ära. Seejärel helistas tunnistaja politseisse, et koju sisse saada, mispeale politsei pidas ta kinni, sest tunnistaja oli tagaotsitav. Tunnistajal olid kinnipidamise hetkel seljas samad riided, millega ta pargis oli. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tõenditega (sh tunnistajate XXX ja XXX ütlused, asitõendite vaatluse ja ekspertiisidega kogutud tõendid). Kohtu hinnangul on tunnistaja XXX ütlused, sh need, mida kaitsekõnes on nimetatud absurdseteks, eluliselt usutavad. XXX ütluste kohaselt tellis ta narkootikume XXX, mis viitab sellele, et XXX ütlused selle kohta, et XXX võttis temaga ühendust sooviga saada tema kaudu A.Jakovlevilt narkootikume, vastavad tõele. Kuigi XXX sõnu selle kohta, et ta läks poodi pärast seda, kui A.Jakovlev XXX nuiaga lõi, ei kinnita ükski teine tõend, ei tähenda see, et need ütlused ei oleks usaldusväärsed. Ükski tõend (peale A.Jakovlevi ütluste, mida kohus analüüsib allpool) ei viita sellele, et XXX olnuks motiiv XXX lüüa, ammugi tappa ning seejärel süü A.Jakovlevile veeretada. Kuigi kohus möönab, et XXX ütlused sellest, et A.Jakovlev andis kasteedi vaid korraks tema kätte, samuti tunnistaja selgitus XXX tagaajamise põhjuse kohta (tahtis näha, mis

saab, ent läks siiski poodi), samuti ütlused selle kohta, et ta läks poodi õlut ostma just siis, kui Jakovlev oli XXX kätte saanud, samuti ütlused selle kohta, et ta vahendas narkootikume Jakovlevilt XXX ilma vaheltkasu/töötasu saamata, võivad objektiiv-sel kõrvaltvaatajal tekitada teatavat skepsist, ei ole alust neid ütlusi eluliselt ebausutavateks pidada – puudub alus pidada võimatuks ka teatud mõttes ebaloogilisi otsuseid/tegusid. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et XXX tapmise motiiviks oli A.Jakovlevi jaoks just tunnistaja XXX poolt viidatud kahtlus, et XXX töötab politsei heaks. Seesugune kahtlus on kohtu silmis äärmiselt tõsine, eriti arvestades, millega A.Jakovlev tegeles, s.t. kõiki neid esemeid, mis leiti A.Jakovlevi kodu läbiotsimisel.

Kohtuistungil avaldatud tunnistaja XXX ütlustega (kd I, tl 21-29, surmatõend kd I, tl 20). Tunnistaja sõnul nägi ta 23.detsembri õhtul kella 17 paiku oma korteri rõdult kolme meest. Kaks kõndisid eespool ja sõimlesid, kolmas – mütsi ja kinnastega mees – kõndis tagapool. Ühel hetkel lõi üks meestest (see, kellel oli seljas tume kapuutsita jopp ja tumedad püksid) teist (kellel oli seljas hall puusadeni ulatuv jopp, mille seljal punane horisontaaltriip).

Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed. XXX ei olnud põhjust A.Jakovlevi alusetult süüstada. Tunnistaja ütlused ei haaku teiste tõenditega ajalises mõõtmes (mis on seletatav sellega, et ta andis ütlused ligi kuu aega pärast sündmust, samuti sellega, et sündmused, mida ta kirjeldab, leidsid aset pimedal ajal, mis võis tema ajataju moonutada), ent kohus peab oluliseks, et tunnistaja poolt esitatud kirjeldus kolmest isikust (nende riietusest) kattub tegelikkusega, s.o. A.Jakovlevil, XXX ja XXX sündmuse ajal seljas olnud (menetluse käigus vaadeldud) riietega. Sellest järeldab kohus, et tunnistaja nägi, kuidas A.Jakovlevi ja XXX vahel toimus konflikt, A.Jakovlev lõi XXX ning XXX üritas ära joosta. Tunnistaja ütlused on kooskõlas XXX üt-lustega (et temal ei olnud XXX konflikti, küll aga A.Jakovlevil).

Ekspert Merlyn XXX selgitas, et asjaolu, et mingilt esemelt leitakse kellegi bioloogilist materjali, ei tähenda tingimata, et see isik oleks seda eset käes hoidnud. Samas on võimalik, et isik võtab midagi kätte, aga tema DNA-d sellelt esemelt ei leita – see oleneb eseme materjalist, aga ka sellest, kui palju see isik DNAd „jagab“ – s.o. individuaalne.

Kohtu hinnangul on eksperdi ütlused usaldusväärsed – puudub igasugune alus arvata, et ta sooviks A.Jakovlevi alusetult süüstada, tema süüd vähendada või oleks muul moel ebaobjektiivne.

Süüdistatav Arseni Jakovlev eitas XXX tapmist. Süüdistatav rääkis, et tema suhted XXX olid varem normaalsed, aga viimasel ajal püüdis XXX teda ära kasutada. Mõni nädal enne 2013.aasta lõppu tuli XXX lagedale äriplaaniga: tegi ettepaneku hankida suurem kogus narkootikume, sest temal (XXX ) olid juba potentsiaalsed ostjad olemas. XXX tutvus ta 2007.aastal vanglas, kuid rahalisi suhteid, sh võlgu nende vahel ei olnud. 23.12.2013.a. tuli XXX temale külla. Õhtul helistas XXX XXX, pärast kõnet ütles XXX temale, et XXX oli saanud kellegi käest narkootikumide ostmiseks raha, aga XXX ja XXX olid selle raha ära raisanud ning nüüd on probleem. XXX tahtis XXX kohtuda ja XXX palus temal kohtumisele kaasa minna, sest kartis, et XXX ei tule kohtumisele üksi ja siis on tal probleemid. Tema ise XXX ei rääkinud. Ta nõustus kaasa minema, sest tundis XXX ja arvas, et kui ta on kaasas, siis peksmist ei toimu. Kodust ta midagi kaasa ei võtnud, sh ei võtnud ta kaasa algselt sektsioonikapis olnud, kuid remondi tegemise käigus koridori viidud teleskoopnuiasid. Kohtumisele jõudes hakkasid XXX ja XXX riidlema ja XXX lõi XXX. Alguses käega, hiljem nuiaga. Tema astus vahele ja võttis nuia enda kätte. XXX ja XXX riidlesid edasi, XXX peksis XXX ja XXX hakkas eest ära jooksma. Tema (süüdistatav) nuia ei kasutanud. Pärast hetke, mis kajastub fotol nr 27, jõudis XXX XXX järele ja hakkas teda käte ja jalgadega peksma. Tema oli sel hetkel 1015 meetri kaugusel, jõudis kohale, lahutas nad ja tassis XXX eemale, karjudes, et XXX maha rahuneks. XXX kusagil, sh poes, ei käinud. Kui kaklus lõppes, üritas tema XXX elustada ja palus XXX kiirabi kutsuda. XXX oli teadvusetu. Kuna XXX ei saanud kiirabi kutsuda, sest tema telefon helises pidevalt, siis palus ta kiirabi kutsuda sinna 10-15 minutit hiljem jõudnud mehel. Tema hakkas oma mütsi ja kindaid otsima ja lahkus, sest need ei olnud tema klaarimised. Nuia võttis ta kaasa, kasteedist ei tea midagi. Ta läks koju, kuhu kella 22 paiku tuli sõber XXX. Maja juurde tuli ka XXX. Tema küsis XXX käest, miks nii palju verd oli ja XXX vastas, et sellepärast, et ta lõi XXX kasteediga, misjärel mindi koos parki kasteeti otsima. XXX kuulis pealt, kuidas XXX kasteediga löömist tunnistas.

Kohtu hinnangul on A.Jakovlevi ütlused ennastõigustavad, vastuolulised ja ebausaldusväärsed osas, mis puudutavad XXX kohtumise asjaolusid, sh seda, kes ja miks tegi ettepaneku kohtumiseks ning mis kokkusaamise käigus ja pärast kohtumist toimus. Kohus loetleb siinkohal, missugused A.Jakovlevi ütlused ning mis põhjusel loeb kohus teiste tõenditega vastuolus olevaks ja/või eluliselt ebausutavaks: 1) A.Jakovlevi selgitused selle kohta, miks ta XXX taga ajas, ei ole kohtu silmis eluliselt usutavad – A.Jakovlev kinnitas, et ta läks kohtumisele üksnes

selleks, et XXX julgustada (ära hoida võimalik füüsiline kallaletung XXX). Ta rääkis, et võttis XXX nuia ära ja keelas/püüdis takistada XXX korduvalt XXX peksmast. Ometi nähtub A.Jakovlevi enda ütlustest, et ta ei XXX väidetavat kallaletungi peatada, vaid vaatamata tema korduvale keelamisele suutis XXX XXX koguni surnuks peksta. Videosalvestisest nähtub, et Jakovlev jookseb XXX järele, s.o. ajab XXX taga, hoides nuia käes. Salvestiselt ei nähtu aga, et Jakovlev teeks mingeidki pingutusi, et väidetavalt agressiivset XXX peatada, kinni hoida, rahustada vms, kuigi vähemalt ühes kaadris jookseb A.Jakovlev XXX eespool ja võiks seega XXX jälitamise asemel keskenduda XXX rahustamisele. Arvestades, et A.Jakovlev väidetavalt ei soovinud, et XXX XXX lööks, pealegi oli nui A.Jakovlevi käes ja ainuüksi seeläbi tagatud tema füüsiline üleolek XXX , oli tal arvestataval hulgal võimalusi XXX peatamiseks ja XXX füüsilise julgeoleku tagamiseks – seega leiab kohus, et A.Jakovlevi ütlused selle kohta, kuidas ta XXX keelas, XXX eemale tiris jms ei ole usaldusväärsed; 2) A.Jakovlevi ütlused selle kohta, et tema sõber, tunnistaja XXXkuulis pealt, kuidas XXX XXXkasteediga löömise omaks võttis, on ümber lükatud eeskätt tunnistaja XXX ütlustega, kes pole midagi niisugust maininud. Kohus hindab ülimalt ebatõenäoliseks, et tunnistaja XXX – Jakovlevi sõber – oleks kohtus ütlusi andes jätnud niisuguse, tapmissüüdistuse saanud sõbra huve silmas pidades üliolulise info avaldamata jätnud. Kohus peab võimalikuks, et kuna XXX on vahistatud, ei osutunud võimalikuks temaga niisuguste ütluste andmist kooskõlastada ja just seepärast rääkiski XXX kohtus, et ei ole XXX kunagi näinud ega kinnitanud kaitsja küsimustele vastates Jakovlevi versiooni mingilgi viisil; 3) A.Jakovlevi väited selle kohta, et temal ei olnud XXX „probleeme“, on ümber lükatud tunnistaja XXXütlustega, millistest nähtub, et just A.Jakovlevi (riietuse) kirjeldusele vastav mees lõi XXX(riietuse) kirjeldusele vastavat meest ja XXX(riietuse) kirjeldusele vastav mees oli eemal; 4) A.Jakovlevi väited selle kohta, et XXX lõi XXX , on ümber lükatud asitõendite vaatluse ja DNA-ekspertiisidega, millega tehti kindlaks, et esemetel, millega XXX löödi, s.o. teleskoopnuial ja kasteedil ei ole XXX bioloogilist materjali – küll aga leiti kasteedilt (ehk esemelt, millega tõenäoliselt põhjustati surmavad vigastused) lisaks XXX bioloogilisele materjalile ka A.Jakovlevi oma. Seega ei kinnita ükski teine tõend A.Jakovlevi juttu, nagu oleks kannatanut nuia (ja võib-olla veel millegagi) löönud XXX. Ekspert Merlyn XXX poolt kinnitatud võimalust, et kasteedile, millega XXX löödi, võis A.Jakovlevi DNA üle kanduda ka ilma, et Jakovlev kasteeti üldse puutunud oleks, tuleb kahtlemata suhtuda tõsiselt, ent kohtu jaoks ei ole kõnealune tõusetunud kahtlus piisav, et Jakovlev tapmises õigeks mõista –

puuduvad nimelt vähimadki tõendid, mis viitaks sellele, et XXX(või veel kellelgi sündmuskohal olnud või sinna sattuda võinud inimesel) oleks olnud motiiv XXX tappa või et XXXoleks XXX nuia või kasteediga löönud. Usaldusväärsetest tõenditest nähtub seega, et 23.12.2013.a. kella 20.15-20.50 vahelisel ajal tungis A.Jakovlev XXX Tallinnas Vilde tee pargis kallale, lõi teda teleskoopnuiaga jalgade ja keha piirkonda ning kasteediga näkku ja pähe, põhjustades kannatanule muuhulgas aju-kolju kinnise tömptrauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, peaajupõrutuse ning näokolju murdudega, mille tüsistusena tekkis ajuturse. Saadud vigastuste tagajärjel suri kannatanu 24.12.2013.a. kell 12:02 Mustamäe haiglas. Kohtu hinnangul tegutses A.Jakovlev, lüües kannatanut kasteediga pähe ja näkku ehk iseäranis elutähtsatesse piirkondadesse, vähemalt kaudse tahtlusega kannatanu tappa, pidades võimalikuks ja mööndes, et tema tegevuse tagajärjel (elutähtsate organite pihta löömine kasteedi, s.o. spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud esemega, mis on relvaseaduse kohaselt tsiviilkäibes keelatud külmrelv) võib saabuda mistahes tagajärg, sh kannatanu surm. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvaidluste käigus on prokuröri poolt antud süüdistatava tegevusele õige juriidiline hinnang, s.t. A.Jakovlev on toime pannud KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.Jakovlevi süüd tõendab kaudselt ka tema käitumine peale XXXpeksmist. Väärib tähelepanu, et kui A.Jakovlev sai aru, et XXXon tõsised tervisekahjustused peksmise tagajärjel, ei jäänud Arseni Jakovlev koos XXX sündmuskohale kiirabi ootama vaid lahkus sündmuskohalt. On ilmne, et ta oli kindel selles, et XXX nö ei reeda ja tema viibimisest sündmuskohal ei kiirbaile ega politseile ei kõnele (välistada ei saa, et ta vastava korralduse XXX ka enne sündmuskohalt lahkumist andis). A.Jakovlev teadis ka seda, et tõenäoliselt kardab XXX teda niivõrd, et ei julge tema seotusest sündmusega rääkida (oli ta ju kunagi varasemalt XXX peksnud nagu XXX kinnitas ja xxx peksmine pidi kindlasti seda hirmu ka süvendama. Igal juhul suhtus A.Jakovlev täiesti ükskõikselt sellesse, mis kannatanust edasi saab või kas ta üldse ellu jääb.

Kohtulikul arutamisel uuritud kirjalikud tõendid: • läbiotsimise protokoll (kd II, tl 157-190), mis kajastab 30.01.2014.a. Arseni Jakovlevi elukohas ja keldris läbi viidud menetlustoimingut ja mis tõendab muuhulgas (mis on

esmatähtis), et läbiotsimisel leiti A.Jakovlevi keldriboksist nr 17 (s.o. XXX-17 ehk A. Jakovlevi elukoha aadressile vastav keldriboks) musta värvi spordikott, milles hulgaliselt minigrip kilekotte valget värvi pulbrilise ainega (fotod tl 188, 189); • vaatlusprotokoll (kd III, tl 109-119) koos fototabeliga, kus on vaadeldud musta värvi spordikotti, milles hulgaliselt minigrip kilekotte valget värvi pulbrilise ainega, mis võeti ära läbiotsimise käigus Arseni Jakovlevi korterist, ja mis tõendab, et narkootilise aine kahtlusega aine, mille koostist ja kaalu hiljem ekspertiisi käigus täpsustati, asus A.Jakovlevile kuuluvas keldriboksis asunud spordikotis; • asitõendi vaatlusprotokoll (kd III, tl 120-121), kus vaadeldakse elektroonilist kaalu, mis läbiotsimine käigus Arseni Jakovlevi korterist ära võeti, ja mis tõendab kogumis ekspertiisiaktides nr 14E-GE0162 ja nr 14E-AN0113 tehtud järeldustega, et A.Jakovlev käitles narkootilisi aineid; • ekspertiisiakt nr 14E-AN0113 (kd III, tl 1-4), mis tõendab, et läbiotsimisel 30.01.2014.a. A.Jakovlevi keldriboksist leitud spordikotis asuvates kilekottides oli kokku 7180,64 g amfetamiinsulfaati, milles amfetamiini puhtal kujul kokku 2153 g; et läbiotsimisel ära võetud digitaalkaalul oli amfetamiini ja metamfetamiini jälgi; • läbiotsimise protokoll (kd III, tl 126-159), mis kajastab 12.02.2014.a. Arseni Jakovlevi elukohas läbi viidud menetlustoimingut ja mis tõendab muuhulgas (ja mis on esmatähtis), et läbiotsimisel leiti toast (diivanilt, diivanipadja tagant) fooliumpaberist pakend valget värvi pulbrilise ainega, mis ekspertiisi järelduste kohaselt (vt allpool) osutus kokaiiniks; • ekspertiisiakt nr 14E-AN0152 (kd III, tl 160-161), mis tõendab, et Arseni Jakovlevile kuuluvast korterist diivanipadja tagant leitud fooliumpakendis olev narkootiline aine oli 0,96 g kokaiinhüdrokloriidi (89%), sh 0,76 g kokaiini, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja; • DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE0215 (kd III, tl 173-179), mis tõendab, et fooliumvoldikult võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaproovis on eristatav peamine DNA profiil, mis on

kokkulangev Arseni Jakovlevi esinemissagedus on 6,2·10-18;

DNA

profiiliga,

mille

• vastus päringule (kd III, tl 122), mis tõendab, et 2013. aastal oli tänavakaubanduses amfetamiini 1 g hind 10-20 eurot ja kokaiini 1 g hind 80-120 eurot, hulgikaubanduses oli amfetamiini 1 grammi hinnaks 3,5-5 eurot ja kokaiinil 40-60 eurot ja seeläbi tõendab A.Jakovlevi süü suurust; • DNA ekspertiisi akt nr 14E-GE0162 (kd III, tl 162-172), mis tõendab, et läbiotsimisel XXX, keldriboksist nr 17 leitud mustalt spordikotilt (ühelt sangalt), milles olid minigrip kilekotid) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmelt isikult – ei saa välistada A.Jakovlevilt pärineva bioloogilise materjali esinemist selles segaproovis; minigrip kilekotilt, milles oli aine, saadi DNA analüüsil osaline profiil. Kõik selles DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad A.Jakovlevi DNA profiilis; digitaalkaalult võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev A.Jakov-levi DNA profiiliga, mille esinemissagedus on 6,2·10-18; proovilt minigrip kilekotilt, milles oli aine ja teiselt proovilt spordikotilt, milles oldi minigrip kilekotid, saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. On eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A.Jakovlevi DNA profiiliga. Kokkuvõtvalt tõendab antud tõend, et läbiotsimisel leitud spordikott, milles olid narkootilisi aineid sisaldavad kilekotid, samuti need kilekotid ise olid Arseni Jakovleviga kokku puutunud. • Harju Maakohtu 28.08.2014.a. otsus kriminaalasjas nr 1-145447, millega XXX ja XXX tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, sh tunnistati XXX süüdi narkootilise aine ühises käitlemises (valdamises) A.Jakovleviga, XXX narkootilise aine korduvas omandamises A.Jakovlevilt 2013.a. suvel ja sügisel – 50 kuni 100 grammi kaupa.

Kohtuistungil vahetult üle kuulatud tunnistajate ja süüdistatava ütlustega:

kokku 5-6 korda. On neid vahendanud xxx, xxx nimelisele mehele ja XXX(2-3 korda).

ütlustega. Kogused on olnud vahemikus 50-100 grammi.

Kohtulikul arutamisel uuritud kirjalike tõenditega: • läbiotsimise protokoll (kd II, tl 157-190), mis kajastab 30.01.2014.a. Arseni Jakovlevi elukohas ja keldris läbi viidud menetlustoimingut ja mis tõendab muuhulgas (mis on esmatähtis), et läbiotsimisel andis A.Jakovlev vabatahtlikult välja koridori kapis oleva kohvri, milles oli relvataoline ese, optiline sihik, kaks salve ja lahtikäiv kaba ning karp padrunitega. Läbiotsimise käigus leiti magamistoast relv Airsoft ja padrun (fotod tl 163, 164, 175, 186); • asitõendi vaatlusprotokoll (kd III, tl 45-88), kus vaadeldakse A.Jakovlevi korteri läbiotsimise käigus leitud relvataolist eset ja laskemoona ja mis tõendab läbiotsimisel ära võetud pakendites olnud padrunite arvu ja eritunnuseid; samuti relvataolise eseme eritunnuseid; • ekspertiisiakt nr. 14E-TB0009 (kd III, tl 89-97), mis on tehtud tulirelvale ja mis tõendab järgmist: 1) ekspertiisiks esitatud relvataoline ese kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik; 2) ekspertiisiks on esitatud Kalašnikovi automaat AKM, kaliiber 7,62 mm – kuulub automaattulirelvade hulka; 3) ekspertiisiks on esitatud 403 padrunit, neist 261 on automaadipadrunid kaliibriga 5,45x39 mm, 139 automaadipadrunid kaliibriga 7,62x39 mm, sh 15 trasseerkuuliga padrunit, 1 püstolipadrun kaliibriga 7,62 mm ja 2 ääretulepadrunit kaliibriga 5,62 mm. Kõik padrunid kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud; • vastus päringule (kd III, tl 98), mis tõendab, et A. Jakovlevile ei ole relvaluba väljastatud, samuti, et A.Jakovlev ei ole olnud Põhja prefektuuris arvel relvaloa taotlejana; • DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE0166 (kd III, tl 99-108), mis tõendab, et 1) suuremalt relvasalvelt, 2) relva kabalt, 3) tulirelva lukukoja kaaneriivilt, 4) tulirelva eesmiselt käepidemelt, 5) kohvri kinnituskambrilt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes

segaprofiilides on eristatav peamine DNA profiil, mison kokkulangev Arseni Jakovlevi DNA profiiliga. Arseni Jakovlevi DNA profiili esinemissagedus on 6,2·10-18.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu.

Prokurör taotles süüdistatava karistamist reaalse vangistusega: tapmise eest 9-aastase, narkokuriteo eest 11-aastase, tulirelvaga seotud kuriteo

eest 2-aastase ja laskemoonaga seotud kuriteo eest 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ehk kokku 13-aastase vangistusega, millele tuleks KarS § 65 lg 2 alusel liita varasem kandmata karistus.

Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Asjaolu, et A.Jakovlev tunnistab enda süüd narkoainete käitlemises ja relva ning padrunite omandamises, ei tähenda kohtu arvates automaatselt puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu hinnangule ei ole A.Jakovlev avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu pärast.

Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Kohus leiab, et Arseni Jakovlevi on põhjendatud karistada 1) KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistusmääraga, mis jääb sanktsiooni keskmisest allapoole, s.o. 8-aastase vangistusega. Kohus lähtub karistusmäära valikul sellest, et A.Jakovlevi ei ole varem isikuvastase kuriteo eest karistatud, samuti sellest, et ta pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et XXX oli soov osta narkootilisi aineid, tema verest leiti narkootikumide jälgi ehk kannatanu lävis sellise seltskonnaga, kus tema elu ja tervis võisid olla ohus tasumata võlgade või millegi muu tõttu seoses narkoainete käitlemisega. Teisisõnu, kannatanu asetas end oma käitumisega ka ise teatavasse ohtu. Selline asjaolu kergendab kohtu mõistetavat karistusmäära. Karistusmäära valikul arvestab kohus ka A.Jakovlevi käitumist peale kuriteo toimepanemist – ta ei kutsunud kannatanule abi ega tundnud vähimatki huvi, mis kannatanust edasi saab; 2) KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega, s.o. vangistusega 10 aastat. Kohus lähtub karistusmäära valikul sellest, et A.Jakovlevi süü on suur – seda näitab eeskätt tema valdusest leitud narkootilise aine kogus võimaldab narkojoovet rohkem kui 16 000 inimesele. Varasemad leebemad karistused narkokuritegude eest ei ole avaldanud seega A.Jakovlevile eripreventiivset mõju; 3) KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest sanktsiooni keskmisest mõnevõrra allapoole jääva karistusega, s.o. 2-aastase vangistusega, kuivõrd A.Jakovlevi ei ole varem tulirelva ja laskemoonaga seotud kuritegude eest karistatud. 4) KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest sanktsiooni keskmisest allapoole jääva karistusmääraga, s.o. 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, kuivõrd ei ole võimalik kummutada

A.Jakovlevi väidet, et ta soetas automaadi (ja „kauba peale“ saadud trasseerkuulid) tõepoolest kollektsioneerimise eesmärgil, mistõttu tema süü selles kuriteos ei ole suur.

Kuritegude kogumi eest mõistab kohus Arseni Jakovlevile KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeimat suurendades liitkaristuseks 12 aastat vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel liidab mõistetud karistusele Harju Maakohtu 04.07.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 aastat, 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 15 aastat, 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmist tuleb arvestada (KarS § 68 lg 1 alusel) Arseni Jakovlevi kahtlustatavana kinnipidamise päevast, s.o. 30.01.2014.a.

Kohtu seisukoht asitõendite, arestitud vara, konfiskeerimise ja menetluskulude osas

Kasteet ja teleskoopnuiad tuleb hävitada kui tsiviilkäibes keelatud esemed; optiline sihik, padrunikestad, kruvid, kohver ja padrun tuleb hävitada; spordikott, digitaalne kaal, pakendid, sh minigrip kilekotid ja fooliumvoldik tuleb hävitada kui narkokuritegude toimepanemiseks kasutatud esemed. Automaat tuleb üle anda EKEI-le relvakollektsiooni täiendamiseks ; amfetamiini ja kokaiini sisaldavad pulbrid tuleb hävitada.

Kohus juhindus KrMS § 126, § 127, § 130; § 142, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319.

Anne Rebane kohtunik

Malle Missing rahvakohtunik

Silvi Uljas rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.