1-15-1437
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2015.a. Pärnu Kuninga tänava kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-1437 (15750000011)
Kohtukoosseis
Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula
Eriasjade prokurör
Küllike Kask
Kriminaalasi
A.Z kokkuleppemenetluses KarS § 298 lg 1 järgi
Süüdistatav
Nimi A.Z; isikukood XXX; XXXXX.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada A.Z KarS § 298 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus (150) sada viiskümmend päevamäära (päevamäär 3,20 €), s.o (480) nelisada kaheksakümmend eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel A.Z-ilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas (364,80) kolmsada kuuskümmend neli eurot ja 80 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsja Anu Vilt osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (585) viissada kaheksakümmend viis eurot, kokku (949,80) üheksasada nelikümmend üheksa eurot ja 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada A.Z tasuda menetluskulud 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700012892. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti
1-15-1437 filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915400002283. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samuti võivad süüdistatav või kaitsja esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud A.Z süüdistatakse KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et A.Z andis altkäemaksuna vara, s o raha selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et Akategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. C-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-ne minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama
1-15-1437 õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 kohaselt ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2012 a maksis A.Z A. K. sularahas 700 eurot. A.Z-i ja A. K. vahelise kokkuleppe kohaselt pidi A. K. talle antud sularaha eest tagama, et A.Z läbib igal juhul positiivselt B-kategooria teooria-ja sõidueksami. A. K. kandis A.Z-i poolt antud sularahast 550 eurot J. P., kes vahendas eksamite sooritamist ja altkäemaksu andmist, võttes vahendamise eest 150 eurot tasu. J.P. saatis 05.09.2012 a Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo X R. J. SMS-i A.Z-i initsiaalidega „GP“ ning andis üle R. J. altkäemaksuna B-kategooria teooria-ja sõidueksami eest 400 eurot. Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti X R. J., kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. Sõidueksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb selle eksamite käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima sõidueksami kaardile eksami tulemuseks „mittesooritatud“, loeb Maanteeameti eksamineerija R. J. eksami „sooritatuks“. A.Z taotles sularaha maksmisega A . K. seda, et ametiisik, kes võtab vastu eksameid, paneks toime seadusega mittelubatud teo. 28.08.2012 kandis A. K. enda Swedbank AS arvelduskontolt nr X M. I. SEB Pank AS arvelduskontole X 550 eurot, mille J. P., saades M. I. PIN-koodid, võttis samal päeval AS SEB Pank „Kastani kauplus“ (Kuuse 28, Haapsalu) pangaautomaadist välja. J. P. teavitas Maanteeameti eksamineerijat R. J. A.Z-i eksami aegadest. Saadud rahast võttis J . P. 150 eurot endale ja 400 eurot andis altkäemaksuna Maanteeameti eksaminaatorile R. J.. 05.09.2012 kell 12.00 toimus A.Z Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos Tallinna mnt 70, Uuemõisa alevik, Ridala vald, Läänemaa B-kategooria teooriaeksam, mille A.Z sooritas positiivselt ja 07.09.2012 kell 13.39 toimus A.Z Haapsalu linnas B-kategooria sõidueksam, mille A.Z sooritas samuti positiivselt.
1-15-1437 Seega A.Z, altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.Z-ile kohaldatavaks karistuseks KarS § 298 lg 1 järgi rahaline karistus karistuse 150 päevamäära ulatuses (1 päevamäär on 3.20 €), s o 480 eurot. A.Z tunnistas kohtuistungil end süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi täielikult süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav A.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi. Tõkendit kohaldatud ei ole. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistetult A.Z-ilt seoses teise astme kuriteo toimepanemisega välja mõista riigi tuludesse menetluskuludena 585 eurot sundraha ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 364,80 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Anu Vilt osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses. Vastavalt süüdistatava taotlusele tuleb talle võimaldada KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulude tasumist 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Teet Olvik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.