Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus
Viljandi kohtumaja 20. veebruar 2015 nr 1-14-9964 (kohtueelses menetluses nr 14284000085) riik versus J.P kokkuleppemenetlus kohtuistung kohtunik Aivar Hint Erle Kalmus Merike Tikk J.P (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada J.P süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 01.09.2014, s.o 1 (üks) päev mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva; KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev karistus kaetuks Tartu Maakohtu 29.04.2014 otsusega mõistetud karistusega vangistus 1 aasta 2 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja loeti kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva, KarS § 69 alusel asendati J.P-le mõistetud vangistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva üldkasuliku tööga 846 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 30. september 2015; tühistada J.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult K.J tsiviilhagi ning välja mõista J.P-lt 815 (kaheksasada viisteist) eurot K.J.i kasuks; 2.2 välja mõista J.P-lt riigi õigusabi tasu 24 (kakskümmend neli) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 5 (viis) eurot 40 senti riigi kasuks; 2.3 J.P-le riigi õigusabi osutamisega seonduv advokaadi ajatasu ja sõidukulu 106,32 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda.
2.4.J.P-lt ei kuulu väljamõistmisele sundraha, kuna see on juba välja mõistetud Tartu Maakohtu 29. aprilli 2014 kohtuotsusega, lähtudes KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2011 kohtuotsusest nr 3-1-1-24-11. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.6 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka etoimiku süsteemi vahendusel; 3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.8 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.P toime pannud kuriteona varguse e. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, tungis 10.04.2014 kella 12:15 paiku sauna eesruumi akna avamise teel Viljandi maakonnas xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxx-xxxxxxxxx x elamusse, kust varastas K.J.le kuuluvad neli ehetekarpi, milles olid komplekt valget värvi pärlitest kaelakee hõbedast kinnitusega ja kõrvarõngad väärtusega 120 €; komplekt hõbedast kee koos tilgakujulise roosa läikega pärlist ripatsiga koos teemandiga ja kõrvarõngad, millel olid tilgakujulised pärlid ja teemandid väärtusega 1140 €; käekell Anne Klein, millel numbrite asemel teemandist kivid väärtusega 175 €; kullast abielusõrmus, millel sees kiri Oskar väärtusega 100 €; kullast abielusõrmus, millel sees kiri Toshio väärtusega 160 €; kullast sõrmus väikestest kividest lille kujuga väärtusega 375 €; kullast sõrmus kahe valge kiviga väärtusega 150 €; kullast sõrmus punast värvi suure kiviga, mille ümber valget värvi väikesed kivid väärtusega 100 €; kullast sõrmus, millel peal valgest kullast triip kolme kiviga väärtusega 200 €; kullast kõrvarõngad lillega väärtusega 100 €; kõrvarõngad kullast mummuga väärtusega 100 €; kullast kõrvarõngad poolrõnga kujulised kivid peal väärtusega 150 €; kullast kõrvarõngad poolrõnga kujulised, mille keskel valget hõbedat koos kivikestega väärtusega 150 €; kullast kõrvarõngad sinise-valge kivikestega väärtusega 150 € ning K.J.le kuuluva rahakoti väärtusega 20 €. Kokku tekitas vargusega kahju 3190 €.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.09.2014, s.o
1 päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 kuud 29 päeva. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev karistus kaetuks Tartu Maakohtu poolt 29.04.2014 mõistetud karistusega - vangistus 1 aasta 2 kuud, millest KarS 68 lg 1 alusel arvati maha tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, lõplik karistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 846 tundi, tähtajaks 30.09.2015.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.3.Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu K.J on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 815 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista J.P-lt 815 (kaheksasada viisteist) eurot K.J.i kasuks.
4.1.Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
4.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. Lähtudes KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2011 kohtuotsusest nr 3-1-1-24-11 ei kuulu süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, kuna see on juba välja mõistetud Tartu Maakohtu 29. aprilli 2014 kohtuotsusega.
4.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud
kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud sutamisega kaasnevate kulude (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord.
4.1.2.1.Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava J.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 130,32 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus J.P-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 24 eurot. J.P-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu 106,32 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.
4.1.3.Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 eurot.
4.2.Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale J.P arvestuslikult menetluskuludeks kokku: riigi õigusabi tasu 24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 5,40 eurot.
4.3.Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt.
5.Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. J.P on kahtlustatavana kinnipeetud 01.09.2014, seega on J.P viibinud eelvangistuses 1 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (digitaalselt allkirjastatud) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.