Kriminaalasi nr 1-14-8086
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2015. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-8086 (13260101929)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Alla Lašmanova
Kriminaalasi
U.A kriminaalasi KarS § 266 lg 1; § 201 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Prokuröri abi Liane Peets
Süüdistatav
U.A Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: Pronto Transport AS - autojuht; Kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei oma; Väärteokorras 2 kehtivat karistust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.02.2014. a
Süüdi tunnistada U.A KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Süüdi tunnistada U.A KarS § 201 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, so 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista U.A-le liitkaristuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot.
KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata, et U.A tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda ositi 11 (üheteistkümne) kuu jooksul. U.A on kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 60 (kuuskümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on 99915400002238. Selgitusse tuleb märkida „1-14-8086, rahaline karistus, U.A“. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel U.A-lt välja mõista riigitulu desse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 60 (kuuskümmend) eurot. Jätta riigi õigusabi tasu ja kulu summas 220 (kakssada kakskümmend) eurot 32 senti U.A-lt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et U.A on õigus menetluskulud kogusummas 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. U.A on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 54 (viiskümmend neli) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700012575. Selgitusse tuleb märkida „1-14-8086, menetluskulud, U.A“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu U.A-le on esitatud süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi selles, et tema 04.06.2013. a ajavahemikul kell 11:00 kuni 17:00 Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tungis ebaseaduslikult maja omaniku xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tahte vastaselt uksehaagi ja ukseriivi avamise teel majja, rikkudes valdaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust kodu puutumatusele ning maja, varastas köögis külmkapist 0,5 kg juustu väärtusega 5 eurot, paki viilutatud juustu väärtusega 2 eurot, 200 grammi sinki väärtusega 2 eurot ja 1 paki Eesti võid (250 grammi) väärtusega 2 eurot, kokku toiduaineid 11 euro väärtuses. U.A-le on esitatud KarS § 201 lg 1 järgi süüdistus selles, et tema 12.09.2013. a kella 10:20 paiku Kohtla-Järve linnas Lõuna tn 10 pumpas tööalaselt tema kasutuses olevast Baltic Cargo Service OÜ-le kuuluvast veoautost välja 668 liitrit diiselkütust, mis oli autosse tangitud Venemaal, väärtusega 480 eurot ning müüs selle uurimisel tuvastamata isikule. KarS § 266 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, üks päevamäär on 3,20 eurot, s . o 320 eurot. KarS § 201 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, üks päevamäär on 3,20 eurot, s . o 480 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s . o 640 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi, s.o igakuiselt vähemalt 60 eurot (viimane makse 40 eurot)
lg 1 ja § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahalise karistuse. Mõlemad kuriteod on karistatavad ka käesoleval ajal. KarS § 266 lg-s 1 sätestatud kuritegu on karistatav käesoleval ajal KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. KarS § 201 lg 1 järgi toimepandud kuritegu on samuti karistatav käesoleval ajal, kuna omastamisega on U.A tekitanud kahju rohkem kui 200 eurot (alates 01.01.2015. a KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 järgi karistatav väärteona, kui omastatu väärtus ei ületa 200 eurot). KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuni 31.12.2014. a kehtinud KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 3,20 eurot. Alates 01.01.2015. a kehtiva KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mille suuruseks on 10 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et U.A keskmiseks päevasissetulekuks kriminaalmenetlusele eelnenud aastal, s.o aastal 2012 oli 0 eurot (tl 77). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär. Kohus leiab, et kuigi käesolevaks ajaks on seadusest tulenev miinimumpäevamäär muutunud, tuleb U.A suhtes kohaldada KarS § 5 lg-st 2 tulenevast põhimõttest lähtudes miinimumpäevamäära suurust 3,20 eurot. Nimelt tuleneb KarS § 5 lg-st 1, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. KarS § 5 lg 3 järgi ei ole tagasiulatuvat jõudu seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda. Kohus leiab, et käesoleval ajal kehtiva miinimumpäevamäära rakendamine raskendab isiku olukorda ja seetõttu ei ole selle tagasiulatuv kohaldamine põhjendatud. Seega on U.A puhul miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot ja sellest lähtuvalt tuleb välja arvestada rahalise karistuse rahaline suurus. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 280,32 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 865,32 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.
U.A taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus menetluskulude vähendamisega osas, mis puudutavad kaitsja sõidukulusid ja sõidule kulunud ajatasu. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Kohus on seisukohal, et U.A-lt tuleb jätta välja mõistmata kaitsja tasu ja kulu, mis on tekkinud 26.09.2014. a. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on U.A-le 17.09.2014. a edastatud kutse prokuratuuri ilmumiseks 26.09.2014. a kell 11.00 (tl 82). Selle kohta, et U.A oleks kutse kätte saanud, andmed puuduvad. Kohtu hinnangul on põhjendatud seetõttu jätta menetluskulud summas 140,16 eurot riigi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulusid vähendada ka kaitsja sõidukulude ja tasu ulatuses. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav U.A on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Matti Reinsalu, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Paide, Keskväljak 10. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja eest ja hüvitatud sõidukulud. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (PaideJõgeva-Paide) ja tasu sõidule (Paide-Jõgeva-Paide) kulunud aja eest 29.09.2014. a kogusummas 80,16 eurot. Eeltoodut arvestades jätab kohus U.A-lt välja mõistmata menetluskulud summas 220,32 eurot. Väljamõistetavad menetluskulud tuleb kohtu hinnangul määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Siinjuures arvestab kohus, et U.A töötab ja omab seega regulaarset sissetulekut. Samas arvestab kohus, et käesoleva kohtuotsusega tuleb U.A hakata tasuma rahalist karistust. Võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja U.A sissetulekuid, leiab kohus, et U.A-le on ilmselgelt ülejõukäiv menetluskulude ühe korraga tasumine. Sellest tulenevalt määrab kohus menetluskulud tasumisele 1 aasta jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.