Kohtulahend

Süüdi tunnistada V.K KarS § 201 lg. 1 järgi ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud. Kohaldades KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid määrata, et mõistetud karistust, s.o 4 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: • elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 1 alusel kohustada V.K `i käitumiskontrolli ajal heastama kannatanule Invest In OÜ-le kuriteoga tekitatud kahju summas 1760 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 20.02.2015.a. V.K määrata katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava V.K `i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista V.K ́ilt kannatanu Invest In OÜ kasuks tsiviilhagi summas 1760 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend ) eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda Invest In OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXX.

Asitõendid: • Sõiduauto Chrysler Sebring reg. nr. XXX VIN – kood XXX , mis asub aadressil: Tallinn, XXX aiaga ümbritsetud ja tõkkepuuga suletavas parklas - tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule omanikule XXX . Välja mõista Allan V.K ́ilt KrMS § 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2, § 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 372 eurot ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 957 (üheksasada viiskümmend seitse) eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista V.K ́ilt KrMS § 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; § 179 lg. 1 p. 2, § 180 lg. 1, 3 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1 (üks) euro, määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 814 (kaheksasada neliteist) eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

Allan V.K on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse KarS § 202 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema omandas ja turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara ja nimelt: 13.03.2014.a sõlmis V.K Invest In OÜ-u esindaja XXX sõiduauto Chrysler Sebring reg. nr XXX väärtusega 1200 eurot järelmaksuga müügilepingu nr XXX , vastavalt lepingu p-le 8 sõiduki omandiõigus kuulub müüjale kuni lepingu täieliku tasumiseni ostja poolt, viimane osamakse pidi toimuma 13.11.2014.a. V.K täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 26.04.2014.a pööras sõiduki kolmanda isiku kasuks, s.o. andis sõiduki üle Allan V.K-le, kes kasutades V.K poolt täidetud müügilepingu 26.04.2014.a kella 10.00 paiku Pärnu linnas Riia mnt 131 juures müüs ülalpool nimetatud sõiduki 1400 euro eest XXX ja jättis sõiduki müügist saadud raha endale. V.K on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse KarS § 201 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema pööras kolmanda isiku kasuks oma valduses oleva võõra vallasasja ja nimelt: 13.03.2014.a tema sõlmis Invest In OÜ-u esindaja XXX sõiduauto Chrysler Sebring reg. nr XXX väärtusega 1200 eurot järelmaksuga müügilepingu nr XXX . Vastavalt lepingu p-le 8 sõiduki omandiõigus kuulub müüjale kuni lepingu täieliku tasumiseni ostja poolt. Vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule viimane osamakse pidi toimuma 13.11.2014.a. V.K täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 26.04.2014.a andis sõiduki üle Allan V.K-le, kes 26.04.2014.a Pärnu linnas Riia mnt 131 juures müüs sõiduki 1400 euro eest XXX .

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 22.01.2015.a süüdistatav Allan V.K, kaitsja Liis Toomsalu ning prokuröri abi Natalia Duškina sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 202 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Allan V.K-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg. 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 245 alusel 22.01.2015.a süüdistatav V.K , kaitsja Jugans Grossmann ning Natalia Duškina sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 201 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.K-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg. 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg. 2 p. 1 alusel kohustada V.K käitumiskontrolli ajal heastama kannatanule (Invest In OÜ) kuriteoga tekitatud kahju summas 1760 €. Süüdistatav Allan V.K tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 202 lg. 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav Allan V.K selgitas, et 22.01.2015.a. sõlmisid prokuröri abi Natalia Duškina, tema (Allan V.K) ja tema kaitsja Liis Toomsalu kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude tasumisega. Prokuröri abi Natalia Duškina ning süüdistatava Allan V.K kaitsja Liis Toomsalu selgitasid samuti, et nad jäävad 22.01.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Allan V.K `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

Süüdistatav V.K tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 201 lg. 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav V.K selgitas, et 22.01.2015.a. sõlmisid prokuröri abi Natalia Duškina, tema (V.K) ja tema kaitsja Jugans Grossmann kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude tasumisega ning tsiviilhagi hüvitamisega kannatanule. Prokuröri abi Natalia Duškina selgitas samuti, et ta jääb 22.01.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde V.K `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatavad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava Allan V.K poolt KarS § 202 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava V.K `i poolt KarS § 201 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Samuti leiab kohus, et süüdistatava Allan V.K käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 202 lg. 1 järgi ning süüdistatava V.K käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg. 1 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate Allan V.K ja V.K `i selgitused ja prokuröri abi ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad Allan V.K ja V.K on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Allan V.K temale esitatud süüdistuses KarS § 202 lg. 1 järgi ning V.K süüdistuses KarS § 201 lg. 1 järgi süüdi mõista ja neile karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasud Allan V.K puhul kokku summas 372 eurot ja V.K `i puhul kokku summas 228 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud süüdistatava V.K puhul on summas 1 euro ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha mõlema süüdistatava puhul on 585 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7).

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Allan V.Kl ja V.K esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine nendele ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavatelt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud nende õigusvastase käitumisega. Kohus märgib, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et ka sundraha tuleb Allan V.K `ilt ja V.K `ilt seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatavate õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata Allan V.K `ilt ja V.K `ilt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Vastavasisulise taotluse esitasid ka süüdistavad kohtuistungil. Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi Invest In OÜ summas 1760 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel kuulub V.K `ilt väljamõistmisele tsiviilhagi summas 1760 eurot Invest In OÜ kasuks. Asitõend: Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks sõiduauto Chrysler Sebring reg. nr. XXX VIN – kood XXX , mis asub aadressil: Tallinn, XXX aiaga ümbritsetud ja tõkkepuuga suletavas parklas. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg. 3 p. 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et sõiduauto Chrysler Sebring reg. nr. XXX VIN – kood XXX , mis asub aadressil: Tallinn, XXX aiaga ümbritsetud ja tõkkepuuga suletavas parklas, kuulub tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule omanikule XXX .

Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 1, 2; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 310; 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.