Kohtulahend

Määrata K.G järelevalve alla.

kriminaalhooldusele Viru Vangla kolmanda üksuse

Vabastada K.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.G kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 11.12.2012 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõisteti karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. K.G tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi liideti karistusele 16.02.2012 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa üks (1) aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Seega liitkaristuseks mõisteti kolm (3) aastat ja 27 päeva vangistust. K.G karistusaja algust arvatakse alates 11.04.2012.a. K.G on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning vanglas viibib ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, millele hiljem on lisandunud vägivald. Enne vangistust oli isik määratud kriminaalhooldusele, kuid sooritas katseajal uued kuriteod. Väärteokorras on isikut karistatud 14-l korral, sealhulgas on teda 6-l korral karistatud AS § 71 alusel ja 3-l korral NPALS § 151 alusel. Individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav vangistuses olles omandanud põhihariduse, jätkates õpinguid kutseharidussüsteemis, omandamaks puidupingitöölise eriala. Hetkel õpib isik Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassis. 09.07.2013 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening,

hetkel on pooleli sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Kinnipeetaval on toimunud vestlused psühholoogiga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav elas enne vangistust õe ja emaga aadressil xxxx. Vabanemisel plaanib isik elama minna ema juurde aadressile xxxx. Tegemist on 5-korruselise paneelmaja 1. korrusel asetseva 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, milles ema elab alates 12. jaanuarist 2015. Korteri omanikuks on kinnipeetava ema M L. Korteris on teostatud euroremont ja see on sisustatud kaasaegse mööbliga. Ema M L andis nõusoleku K.G enda juurde elama võtmiseks. Kinnipeetaval jäi vabaduses 9. klass pooleli. Vangistusele eelnenud aastal käis isik Paide Ühisgümnaasiumis, kuid koolikohustust praktiliselt ei täitnud. Kinnipeetav on motiveeritud õpinguid jätkama ning vabaduses tööle asuma. K.G on ema poolt ülalpeetav, isiklikku sissetulekuallikat ta ei oma. Pere sissetulekuallikaks on hetkel sotsiaaltoetused ning õe poiss-sõbra K. M töötasu. K.G isa pole peret materiaalselt toetanud. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 52155,74 euro suuruses summas. Teadaolevalt läks kinnipeetaval saadud raha alkoholi tarvitamisele. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne kinnipidamisasutusse sattumist suhtles kinnipeetav tihti kriminaalkorras karistatud isikutega, mis oli üheks algpõhjuseks ka tema probleemkäitumisele. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud ka K.G vend ja õe praegune poiss-sõber, kes on viibinud vanglas. Vangistuses olles suhtleb isik õe ja emaga. Kinnipeetaval on probleeme alkoholiga, sest alkoholi mõju all muutub ta vägivaldseks. Varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav teadvustab endale sõltuvusainete kuritarvitamisega seonduvaid probleeme. K.G tarvitas vabaduses olles igapäevaselt kanepit ning pani toime ühe isikuvastase kuriteo kanepiuimas. Käitumishäirete tõttu on isik väidetavalt käinud psühhiaatri vastuvõtul Tartus. K.G tegi vangistuses olles vanglaga manipuleerimiseks suitsiidikatse, kuna soovis talle meelepärast paigutust. Kinnipeetav tegutseb hetke emotsioonide ajendil ega mõtle tagajärgedele. Kinnipeetava suhtlemisstiil ametiisikutega ja kaaskodanikega ei ole korrektne. Kinnipeetav pani katseaja teisel kuul toime uued kuriteod. Kinnipeetaval esineb agressiivne, provotseeriv ja ennast õigustav käitumine, hulkuv eluviis, grupi mõju ning alkoholi kuritarvitamine. Samuti puudus varasemalt vanemate poolne järelevalve K.G tegevuste üle. Käesoleval hetkel on kinnipeetava käitumine vangistuses eeskujulik. Isik on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning rikkunud avaliku korra reegleid. Kui isik on tarvitanud sõltuvusaineid ning tema majanduslik olukord on halb, on oht inimestel langeda varguse või röövimise ohvriks. Samuti mõjutab isiku käitumist tema sõprusringkond. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on samuti 68%. Lähtudes eeltoodust ei toeta Viru Vangla K.G vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral teeb Viru Vangla ettepaneku määrata K.G-le KarS § 75 lg 2 p 2,7 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et K.G perekonda kuuluvad ema M, õde E ning vend O. Isa L, keda on kriminaalkorras karistatud, elab kusagil xxxx. Kinnipeetava vanemate abielu on lahutatud. M Li sõnul elas kinnipeetav lahutust raskelt üle. Õde suhtleb kinnipeetavaga praktiliselt iga päev telefoni teel. Ema on poega kogu vangistuse vältel oma võimaluste piires toetanud, saates vanglasse raha. Ema ja õde on hetkel töötud, otsides aktiivselt tööd. Oma tulevikuplaanide kohta on kinnipeetav väitnud, et sooviks õpinguid jätkata ning asuda ka samas kooli kõrvalt tööle. Nii ema kui ka õde loodavad, et

K.G enam vanglasse tagasi ei sattu. Vangistuses viibides on K.G olnud varasemalt probleeme kontrollile allumisega ning reeglitest kinnipidamisega. Riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna K.G-le KarS § 75 lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused. K.G avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta hakkaks vanglast vabanedes elama emaga kahekesi samas majas, kus ta elas enne vangistust, kuid teises korteris. Kinnipeetav avaldas, et suudab alkoholist ja narkootikumidest hoiduda. Kui on vaja, siis võib ta minna ka sõltuvusravile. Töökohta tal ei ole. Ema helistas täiskasvanute gümnaasiumi ja seal võetakse teda vastu. Praegu käib ta 10. klassis, kuid ta tahab ka 11. ja 12. klassi ära lõpetada. Õhtukooli kõrvalt saab ta ka tööle minna. Kinnipeetav tunnistas, et iseloomustus on koostatud selle põhjal, milline ta vabaduses oli, kuid ta on nüüd muutunud. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa K.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 29.12.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla K.G ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. K.G varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati I astme vägivaldsete varavastaste kuritegude (röövimise ja väljapressimise) toimepanemise eest. Vangistatu eelnevat karistatust ja kuritegude raskusastet arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Prokurör märgib siinjuures, et kuna kinnipeetav kannab KarS § 64 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust (vangistust) mh KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 ja § 214 lg 2 p 4 järgi ettenähtud esimese astme kuritegude toimepanemise eest, ei kohaldata tema puhul KarS §-i 761 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Varasemad tingimuslik karistus ja kohaldatud käitumiskontroll ei ole K.G le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole osanud hinnata temale Pärnu Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes toime vahetult pärast katseaja algust KarS § 78 lg 1 mõttes (enne 10.03.2012 ning 01.04.2012) uusi vägivaldseid varavastaseid kuritegusid. Varasem karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes) ning narkootikumide (kanepi) tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et K.G puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68%. Isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peab arvestama KarS § 76 lg 4 sätestatut, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega omavad tähtsust kõik loetelus sisalduvad punktid. Küll ei ole aga välistatud, et sõltuvalt konkreetse ennetähtaegse vabastamise asjaoludest võivad mõningad asjaolud toodud loendis siiski teistest kaaluandvamateks osutuda. Kuna K.G kannab karistust röövimise eest raskendavatel tehioludel ja väljapressimise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et röövimise ja väljapressimise toimepanemine ei ole

tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Kohtuotsusest nr 1-12-6520 on jälgitav kinnipeetava tegude osakaal. Röövimise episoodis pani K.G „taskunoa kannatanu kaelale, nõudis raha ja hakkas kannatanu taskuid läbi otsima“. K.G tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). K.G kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust, prokuratuur ei toeta K.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K.G võib KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. K.G on 2-l korral kriminaalkorras karistatud, kuid reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kinnipeetavat on väärteokorras 14-l korral karistatud. Kinnipeetav on vanglas olles läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on pooleli sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav vangistuses olles omandanud põhihariduse, jätkates õpinguid kutseharidussüsteemis, omandamaks puidupingitöölise eriala. Hetkel õpib isik Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassis. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabanemisel oma pooleli jäänud haridusteed jätkata, asudes kooli kõrvalt ka tööle. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vaatamata sellele, et Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuna uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 68%, märgib Viru Vangla iseloomustuses seda, et käesoleval hetkel on kinnipeetava käitumine vangistuses eeskujulik. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul see, et kinnipeetav on vangistuses olles siiski astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles muutunud ja edaspidigi motiveeritud muutuma. Kohus leiab, et K.G puhul on reaalselt vangistuses viibitud aeg täitnud oma eesmärgi. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht, moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased. Kinnipeetav on kinnitanud, et suudab vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest loobuda. Kui K.G vabastada ennetähtaegselt ning tema suhtes kohaldada kriminaalhooldust, saab kohtu arvates uue kuriteo toimepanemise riske oluliselt vähendada. Kohtu hinnangul tuleks K.G-le, kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul siiski muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise

ajaks K.G-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,7 sätestatud lisakohustuste panemisega.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761 ; KrMS § 426, 432, 384,

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.