Kohtulahend

kaheksa) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda osade kaupa, s.o 12 (kaheteist) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis (makseinfo leht) Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus D.P juhtis tahtlikult 18.01.2013 kella 02.11 ajal Harjumaal Harku vallas Vääna - Keila-Joa tee 1.kilomeetril mootorsõidukit Chevrolet Chevy Van 20 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis: alkoholisisaldus tema veres oli 2,36 mg/g. Sellega rikkus D.P liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 4 p 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem (alates 01.07.2014 on nimetatud nõuded sätestatud liiklusseaduse §-s 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse §-s 36 lg 4 p 1). Seega pani D.P toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus D.P süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 05.11.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust algusega 01.02.2015.a. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil D.P tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Menetluskulude tasumist taotles ta ositi, 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ei ole võimalik kohaldada, kuna kuriteo toimepanemise ajal puudus D.P mootorsõiduki juhtimise õigus.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning D.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o kulud seoses ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega (38 eurot), määratud kaitsjale makstud tasu (72 eurot) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 585 eurot. Arvestades D.P varalist olukorda, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.