Kriminaalasi nr. 1-15-789
19.veebruaril 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Natalia Duškina osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja M.K Ik XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, lapsehoolduspuhkusel, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud ühel korral - 17.04.2014.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 1 kuu 28 päeva, KarS § 73 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga kuni 16.04.2017.a. tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvas tas M.K-st (M.K) süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 20.10.2014 kella 16.36 ajal Tallinnas Pirita teel Lillepi bussipeatuse juures mootorsõidukit Škoda Octavia r/nr XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr. 2763T kohaselt uuritaval on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,94 miligrammi, laidmääramatus +/-0,06 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani M.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokuröri abi Natalia Duškina, süüdistatav M.K ja tema kaitsja Mart Sikut käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et M.K-le taotleb prokurör kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 1 (üks) aasta.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 17.04.2014a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks lugeda 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 418 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Määrata M.K üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on M.K kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: - Elama kohtu määratud alalises elukohas; - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg2 p2 alusel kohustada M.K-st (M.K) käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg p 8 alusel kohustada M.K-st (M.K) käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 11-ks kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub M.K temale KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad M.K-lt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot. Samuti tuleb M.K-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulu, s.o 38 eurot. Kohtu hinnangul ei esine M.K erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise naisterahvaga, kes omab ka momendil kindlat sissetulekut. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 65 lg 2, § 69 lg 1,2,3,4, § 50 lg 1 p 1 kohus: otsustas
Süüdi tunnistada M.K KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 17.04.2014a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg1,2,3 ja 4 asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, kandmisele kuulub 418 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata M.K üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on M.K kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: - Elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada M.K-st (M.K) käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg p 8 alusel kohustada M.K-st (M.K) käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada M.K-le (M.K) lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 11-ks kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on M.K kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista M.K-lt 585 eurot sundraha ja joobe ekspertiisitasu 38 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.