Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

E.F on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema koos K.S-iga pani toime kelmuse varalise kasu saamise eesmärgil, mis väljendus järgmises: 2013.a. kevadel E.F eelneval kokkuleppel K.S-iga pani müüki aadressil XXX asuva maja. 2013.a. juuni jooksul näitas E.F maja korduvalt potentsiaalsetele ostjatele – abikaasade XXX ja XXX, väites, et maja on hea ja ilma puudusteta. 2006. a. ehitatud maja nägi välja puhas ja korralik, tubades oli värskelt tehtud remont, mis andis XXX ja XXX alust arvata, et majal ei ole tõesti olulisi puudusi. 03.07.2013 sõlmisid müüja – maja omanik K.S ja ostjad – abikaasad XXXja XXX– notariaalse ostu-müügi tehingu aadressil XXX asuva kinnistu suhtes maksumusega 125 000 eurot. Tehingu sõlmimise juures oli lisaks maja omanikule K.S-ile ka E.F. Ei pidevalt majas elanud E.F ega maja omanik K.S ei teatanud tehingu sõlmimisel mingitest maja puudustest ja kinnitasid, et tehingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, milledest pole müüja ostjale teatanud ja mida ostjal ei olnud võimalik ülevaatamisel avastada. 25.07.2013 andis E.F maja üle XXX ja XXX faktiliseks valdamiseks. 2014. a. jaanuaris tuvastasid XXX ja XXX, et majas ei tööta küttesüsteem, põrand on alla vajunud, samuti leidus hulgaliselt teisi ehitustehnilisi puudusi. Tegelikult on aadressil XXX asuval majal rida olulisi ehitustehnilisi puudusi ja defekte, mis on suuremal jaol varjatud ja mida on raske või võimatu likvideerida. Ajavahemikul 2008. kuni 2010. a. osalesid Dmitri ja E.F kohtuskäimises eelmise majaomanikuga maja ebakvaliteetsuse küsimuses. Tuvastati, et ehitis ei vasta projektile, ehitusel on eiratud ehitusnorme ja kasutatud projektile mittevastavaid materjale, rida ehitustöid on lõpule viimata, ebakvaliteetselt on ehitatud vundament ja kommunikatsioonid, puuduvad ventilatsiooni-, kütte- ja hüdroisolatsioonisüsteem, samuti esineb puudusi kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemis. Ehitustehniliste ekspertiisidega tuvastati järgmised olulised ehitise ehitustehnilised puudused: vundamendi madal rajamissügavus, vundamendi killustikust taldmiku puudumine, terrassi vundamendi puudumine, betoonist põrandaplaadi alune vale täitepinnas, vundamendi müüride vähene paksus ning fiboplokkide osaline betooniga täitmata jätmine, deformatsioonilindi puudumine, katusekate on paigaldatud defektidega, puudub selle piisav kinnitus, puudub drenaaž, horisontaalküte ja projektikohane ventilatsioonisüsteem, täiesti puudub hüdroisolatsioon,

veevarustussüsteem ei ole isoleeritud ning kaitstud külma eest, sadevete juhtimissüsteem on ehitatud puudustega, pole tagatud sadevete eemalejuhtimine ehitisekonstruktsioonidest, pole tagatud heitvete kanalisatsiooni ärajuhtimine, elektriinstallatsioon on tehtud puudustega, juhtmed kinnitamata. Vundamendi ja põrandaplaatide pidev vajumine tekitab põranda all olevate ja vundamendist läbi viidud vee- ja kanalisatsioonitorude rikkeid. Ehitustehniliste puuduste tõttu majja pääsev niiskus kahjustab konstruktsioone ja tekitab hallitust. Ehitustehniliste puuduste kõrvaldamiseks on vajalik ehitise lammutamine vundamendini ja elamu ehitamine vastavalt kinnitatud projektile ja ehitusnormidele. 30.12.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-58989 määrati, et olulised ehitustehnilised puudused on tervisele ohtlikud ning ei vasta uutele elamutele esitatavatele keskmistele kvaliteedinõuetele. Pidevalt majas elanud E.F ja maja omanik K.S olid kõikidest ülalnimetatud puudustest ja kahjustuste iseloomust teadlikud, kuid varjasid seda asjaolu ja kohtuskäimise fakti ostjate – abikaasade XXX ja XXX eest, omades algset kavatsust saada pettuse teel varalist kasu maja müümisest. Ostu-müügi tehingu sõlmimise ja maja faktiliseks valdamiseks uutele omanikele üleandmise hetkeks polnud olulised ehitustehnilised puudused kõrvaldatud. Maja oli korrastatud, s.t. talle oli antud kaubanduslik välimus, ja nimelt on tehtud nn. toreduslikke töid ning varjatud silmnähtavaid defekte, kuid elamu konstruktsioonid ja tehnovarustus jäid korrastamata. Seega tekitas E.F XXX ja XXX ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, s.t. sellest, et nende poolt ostetaval majal pole mingeid varjatud puudusi ja see on elamiskõlbulik. Eksiarvamusele viidud XXX ja XXX omandasid aadressil XXX asuva kinnisvara 125 000 euroga Kirjeldatud tegevusega tekitasid E.F ja K.S XXX ja XXX varalist kahju summas 30 000 eurot. Seega sai E.F varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis, s.t. pani toime KarS § 209 lg. 2 p. 3 järgi (KarS § 209 lg. 2 p.4 seisuga 01.01.2015.a) kvalifitseeritava kuriteo. K.S on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema koos E.F-iga pani toime kelmuse varalise kasu saamise eesmärgil, mis väljendus järgmises: 2013.a. kevadel pani K.S eelneval kokkuleppel E.F-iga müüki temale kuuluva aadressil XXX asuva maja, mille omanik ta oli. 2013.a. juuni jooksul näitas E.F maja korduvalt potentsiaalsetele ostjatele – abikaasadele XXX ja XXX, väites, et maja on hea ja ilma puudusteta. 2006.a. ehitatud maja nägi välja puhas ja korralik, tubades oli värskelt tehtud remont, mis andis XXX ja XXX alust arvata, et majal ei ole tõesti olulisi puudusi. 03.07.2013.a. sõlmisid müüja – maja omanik K.S ja ostjad – abikaasad XXX ja XXX– notariaalse ostu-müügi tehingu aadressil XXX asuva kinnistu suhtes maksumusega 125 000 eurot. Tehingu sõlmimise juures oli ka E.F . Ei maja omanik K.S ega pidevalt majas elanud E.F ei teatanud tehingu sõlmimisel mingitest maja puudustest ja kinnitasid, et tehingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, milledest pole müüja ostjale teatanud ja mida ostjal ei olnud võimalik ülevaatamisel avastada. 25.07.2013 andis E.F maja üle XXX ja XXX faktiliseks valdamiseks. 2014. a. jaanuaris tuvastasid XXX ja XXX , et majas ei tööta küttesüsteem, põrand on alla vajunud, samuti leidub hulgaliselt teisi ehitustehnilisi puudusi. Tegelikult on aadressil XXX asuval majal rida olulisi ehitustehnilisi puudusi ja defekte, mis on suuremal jaol varjatud ja mida on raske või võimatu likvideerida. Ajavahemikul 2008. kuni 2010. a. osalesid Dmitri ja E.F eelmise majaomanikuga kohtuskäimises maja ebakvaliteetsuse küsimuses. Tuvastati, et ehitis ei vasta projektile, ehitusel on eiratud ehitusnorme ja kasutatud projektile mittevastavaid materjale, rida ehitustöid on lõpule viimata, ebakvaliteetselt

on ehitatud vundament ja kommunikatsioonid, puuduvad ventilatsiooni-, kütte- ja hüdroisolatsioonisüsteem, samuti esineb puudusi kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemis. Ehitustehniliste ekspertiisidega tuvastati järgmised olulised ehitise ehitustehnilised puudused: vundamendi madal rajamissügavus, vundamendi killustikust taldmiku puudumine, terrassi vundamendi puudumine, betoonist põrandaplaadi alune vale täitepinnas, vundamendi müüride vähene paksus ning fiboplokkide osaline betooniga täitmata jätmine, deformatsioonilindi puudumine, katusekate on paigaldatud defektidega, sellel puudub piisav kinnitus, puudub drenaaž, horisontaalküte ja projektikohane ventilatsioonisüsteem, täiesti puudub hüdroisolatsioon, veevarustussüsteem ei ole isoleeritud ning kaitstud külma eest, sadevete juhtimissüsteem on ehitatud puudustega, pole tagatud sadevete eemalejuhtimine ehitisekonstruktsioonidest, pole tagatud heitvete kanalisatsiooni ärajuhtimine, elektriinstallatsioon on tehtud puudustega, juhtmed kinnitamata. Vundamendi ja põrandaplaatide pidev vajumine rikub põranda all olevaid ja vundamendist läbi viidud vee- ja kanalisatsioonitorusid. Ehitustehniliste puuduste tõttu majja pääsev niiskus kahjustab konstruktsioone ja tekitab hallitust. Ehitustehniliste puuduste kõrvaldamiseks on vajalik ehitise lammutamine vundamendini ja maja ehitamine vastavalt kinnitatud projektile ja ehitusnormidele. 30.12.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-58989 määrati, et olulised ehitustehnilised puudused on tervisele ohtlikud ning ei vasta uutele elamutele esitatavatele keskmistele kvaliteedinõuetele. Maja omanik K.S ja pidevalt majas elanud E.F olid kõikidest ülalnimetatud puudustest ja kahjustuste iseloomust teadlikud, kuid varjasid seda asjaolu ning kohtuskäimise fakti ostjate – abikaasade XXX ja XXX eest, omades algset kavatsust saada pettuse teel varalist kasu maja müümisest. Ostu-müügi tehingu sõlmimise ja maja faktiliseks valdamiseks uutele omanikele üleandmise hetkeks polnud olulised ehitustehnilised puudused kõrvaldatud. Maja on korrastatud, s.t. talle oli antud kaubanduslik välimus, ja nimelt on tehtud nn. toreduslikke töid ning varjatud silmnähtavaid defekte, kuid elamu konstruktsioonid ja tehnovarustus on korrastamata. Seega tekitas K.S XXX ja XXX ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, s.t. sellest, et nende poolt ostetaval majal pole mingeid varjatud puudusi ja see on elamiskõlbulik. Eksiarvamusele viidud XXX ja XXX omandasid aadressil XXXasuva kinnisvara 125 000 euroga. Kirjeldatud tegevusega tekitasid K.S ja E.F XXX ja XXX varalist kahju summas 30 000 eurot. Seega sai K.S varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis, s.t. pani toime KarS § 209 lg. 2 p. 3 järgi (KarS § 209 lg. 2 p. 4 seisuga 01.01.2015.a) kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 10.02.2015.a süüdistatav E.F , kaitsja Olga Losseva ning ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 209 lg. 2 p. 3 (KarS § 209 lg. 2 p. 4) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus 1 aasta vangistust. KarS § 73 sätete alusel taotleb prokurör määrata, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kaheaastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu ja kvalifikatsiooniga, kuritegudega tekitatud kahju laadi ja suurusega ning võtsid esitatud tsiviilhagi õigeks ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KrMS § 245 alusel 10.02.2015.a süüdistatav K.S , kaitsja Olga Losseva ning ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 209 lg. 2 p. 3 (KarS § 209 lg. 2 p. 4) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus 1 aasta vangistust. KarS § 73 sätete alusel taotleb prokurör määrata, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kaheaastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu ja kvalifikatsiooniga, kuritegudega tekitatud kahju laadi ja suurusega ning võtsid esitatud tsiviilhagi õigeks ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav E.F tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 209 lg. 2 p. 3 järgi (vastab alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg. 2 p. 4 sätetele) inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav E.F selgitas, et 10.02.2015.a. sõlmisid ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar, tema (E.F ) ja tema kaitsja Olga Losseva kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude tasumisega ja tsiviilhagi hüvitamisega. Ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar selgitas samuti, et ta jääb 10.02.2015.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde E.F `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Süüdistatav K.S tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 209 lg. 2 p. 3 järgi (vastab alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg. 2 p. 4 sätetele) inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav K.S selgitas, et 10.02.2015.a. sõlmisid ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar, tema (K.S) ja tema kaitsja Olga Losseva kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude tasumisega ja tsiviilhagi hüvitamisega. Ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar selgitas samuti, et ta jääb 10.02.2015.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde K.S `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatavad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava E.F `i poolt KarS § 209 lg. 2 p. 3 järgi (vastab alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg. 2 p. 4 sätetele) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava K.S-i poolt KarS § 209 lg. 2 p. 3 järgi (vastab alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg. 2 p. 4 sätetele) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Samuti leiab kohus, et süüdistatava E.F `i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg. 2 p. 3 järgi ning süüdistatava K.S-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg. 2 p. 3 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate E.F `i ja K.S-i selgitused ning ringkonnaprokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad E.F ja K.S on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb E.F temale esitatud süüdistuses KarS § 209 lg. 2 p. 3 järgi (vastab alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg. 2 p. 4 sätetele)

ning K.S süüdistuses KarS § 209 lg. 2 p. 3 järgi (vastab alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg. 2 p. 4 sätetele) süüdi mõista ja neile karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 5 ja 9 kohaselt on kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks mõlema süüdistatava puhul kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,50 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et E.F `il ja K.S `il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatavatelt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud nende õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb E.F `ilt ja K.S `ilt samuti seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatavate õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata E.F `ilt ja K.S `ilt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Vastavsisulise taotluse esitasid ka süüdistatavad kohtuistungil. Lisaks arvestab kohus asjaoluga, et neil tuleb hüvitada ka tsiviilhagi.

Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanud XXX ja XXX summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel kuulub E.F ́ilt ja K.S `ilt solidaarselt välja mõistmisele kannatanute XXX ja XXX kasuks tsiviilhagi summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 5, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.