1-15-729/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustuseks KarS § 75 lg.2 p.2 alusel määrata mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena U.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9-ks kuuks. LS § 127 alusel on U.B kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse U.B-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot. Kohustada U.B tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 56,75 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega U.B-le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule -2-

kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: U.B juhtis tahtlikult 14.11.2014 kella 18:49 ajal Harjumaal, Keila linnas, Piiri 5 asuva Grossi poe parklas suunaga Vasara tänava poole mootorsõidukit Fiat Ducato registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,25 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,12 mg/l kohta, lõplik tulemus 1,13 mg/l kohta), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani U.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga ei ole varalist kahju tekitatud. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.B-le karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust , seega ärakandmata karistuse osa moodustab 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 268 tundi ÜKTd, mille tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Määrata süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

6.Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustusteks KarS § 75 lg.2 p.2 alusel määrata mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi; KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9ks kuuks. Kohtuistungil jäi süüdistatav U.B sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel U.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. U.B-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 585 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik