Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva
Kriminaalasi
Alari Ujok süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 120, § 136 lg 1, § 121 järgi; Kristjan Radinkov süüdistuses KarS § 121, § 136 lg 1, § 199 lg 2-de 4, 5, 7, 8, § 200 lg 1, § 201 lg 2 p 1 järgi; K.A süüdistuses KarS § 120, § 136 lg 1 järgi; D.J süüdistuses KarS § 136 lg 1, § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Alari Ujok isikukood: 39412302734; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXX; töökoht: XXXX; kriminaalkorras varem karistatud kolmel korral; kohaldatud tõkend: vahistamine ajavahemikul 29.01.2014. a 13.06.2014. a, mis alates 13.06.2014. a asendati elukohast lahkumise keeluga
Kaitsja
Vandeadvokaat Valli Murde
Süüdistatav
Kristjan Radinkov isikukood: 38409092764; elukoht: XXXX; viibimiskoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; kriminaalkorras varem karistatud viiel korral, viimati Tartu Maakohtu 20.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-6078 KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmiselt vabanes 01.07.2013. a;
Kaitsja Süüdistatav
Kaitsja
kohaldatud tõkend: vahistamine alates 29.01.2014. (kahtlustatavana kinni peetud 27.01.2014. a) Vandeadvokaat Ann Saar
a
K.A isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht: XXXX; kriminaalkorras karistatud kolmel korral; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 29.01.2014. a ja 27.03.2014. a (kahtlustatavana kinni peetud 27.-29.01.2014. a) Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine
Süüdistatav
D.J isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht: XXXX; kriminaalkorras karistatud neljal korral; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.01.2014. a (kahtlustatavana kinni peetud 27.-28.01.2014. a)
Kaitsja
Vandeadvokaat Anu Vilt
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, § 250 lg-st 1, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 136 lg 1 ja KarS § 120 järgi ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem karistus kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõista Alari Ujokile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alari Ujoki poolt eelvangistuses viibitud aeg 27.01.2014 kuni 13.06.2014, s.o 4 (neli) kuud ja 17 (seitseteist) päeva ja mõista temale lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Alari Ujok ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:
1.elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;
2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.02.2015. a. Määrata Alari Ujok katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistada Alari Ujoki suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
Süüdi tunnistada Kristjan Radinkov KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi (11.09.2011 toime pandud episood, mis on kogumina kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi) ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 20.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-6078 Kristjan Radinkovile mõistetud karistus, s.o 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust ja, suurendades mõistetud karistustest raskemat, mõista Kristjan Radinkovile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus, s.o 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust ja mõista Kristjan Radinkovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Radinkov KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi (02.08.2013 ja 28.10.2013 toime pandud episoodid) ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Radinkov KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Radinkov KarS § 136 lg 1 ja KarS § 121 järgi (27.01.2014 kella 20.00 ja 20.00 kuni 20.30 vahelisel ajal toime pandud vägivalla-episoodid) ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Radinkov KarS § 121 järgi (27.01.2014 kella 20.30 paiku toime pandud episood) ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust, Süüdi tunnistada Kristjan Radinkov KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja kuritegude kogumi eest mõista Kristjan Radinkovile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
KarS § 68 lõike 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakata Kristjan Radinkovi karistusaja algust lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.01.2014. a. Kristjan Radinkovile Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 30.01.2014. a määrusega kohaldatud vahistatu lisapiirangud muutuvad tühiseks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.
Süüdi tunnistada K.A KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada K.A KarS § 120 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõista K.A-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.-29.01.2014. a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista K.A-le lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui K.A ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:
1.elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;
2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.02.2015. a. Määrata K.A katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistada K.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
Süüdi tunnistada D.J KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
Süüdi tunnistada D .J KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõista D .J-ile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.01.2014. a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista D.J -ile lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui D. J ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:
1.elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;
2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.02.2015. a. Määrata D. J katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistada D.J-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg-st 1 tulenevalt tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Kristjan Radinkovilt võlaõigusseaduse § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Kristjan Kolsari ja Peep Krausiga (vt kriminaalasi nr 1-14-5611) M.A. kasuks (isikukood: XXXX; elukoht: XXXX; arvelduskonto nr XXXX) 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 56 (viiskümmend kuus) senti; E.V. kasuks (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX; arvelduskonto nr XXXX) kasuks 1001 (üks tuhat üks) eurot; E.-M.K. kasuks (isikukood: XXXX; elukoht: XXXX; arvelduskonto nr XXXX) 450 (nelisada viiskümmend ) eurot. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista:
Alari Ujokilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 292,50 eurot ja kaitsetasu 720 eurot, s.o kokku 1012 (üks tuhat kaksteist) eurot 50 (viiskümmend) senti; Kristjan Radinkovilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 487,50 eurot, ekspertiiside tegemise kulu 304 eurot, kaitsjale toimiku tegemise kulu 2,45 eurot ja kaitsetasu 552 eurot, s.o kokku 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) eurot ja 95 (üheksakümmend viis) senti; K.A-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ja kaitsetasu 396 eurot, s.o kokku 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; D.J-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 292,50 eurot ja kaitsetasu 693 eurot, s.o kokku 985 (üheksasada kaheksakümmend viis) eurot ja 50 (viiskümmend) senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et süüdistatavatel on õigus tasuda neilt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida: Alari Ujokil 99915700011547, Kristjan Radinkovil 99915700011563, K.A 99915700011576, D.J 99915700011589. Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Riigi kasuks välja mõistetud summade kohtu poolt määratud tähtaegadel vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Süüdistus
1.Alari Ujokit süüdistatakse selles, et tema kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 13.01.2014 – 18.01.2014 kella 23.30 paiku võttis Tartu linnas Võru 55f asuva kaupluse Sõbra Maxima juures seadusliku aluseta vabaduse A.T.. Nimetatud kohas näitas Alari Ujok A.T. töötavat elektrišokirelva-taolist eset, misjärel käskis Alari Ujok A.T. istuda sõiduautosse Cadillac, mida kannatanu ka hirmust vägivalla ees tegi. Sõidukis olles ütles Alari Ujok A.T., et nüüd sõidame XXXX asuva maja juurde, kust sa tood mulle televiisori ja sülearvuti. Lisaks ütles Alari Ujok autos A.T., et kui sa televiisorit ja sülearvutit ei too, saad elektrišokirelvaga sellise suraka, et oled pool tundi maas. Seejärel sõideti Võru 55f asuva Maxima juurest Tartu linnas XXXX asuva maja juurde. XXXX asuva maja läheduses väljusid Alari Ujok ja A.T. autost, misjärel hakati maja poole kõndima. Kõndimise ajal hoidis Alari Ujok töötavat elektrišokirelvataolist eset A.T. kõrval ning ütles: „Kui sa midagi üritad kellelegi rääkida või minema joosta, saan su kätte ning annan sulle suraka“. Seejärel liikusid Alari Ujok ja A.K.A asuvasse majja, kus sealsed elanikud nad majast välja ajasid. Väljas olles ütles Alari Ujok A.T.: „Kuna ma täna neid asju ei saanud, siis tuleme homme uuesti“. Pärast seda istusid Alari Ujok ja A.T. uuesti sõiduautosse Cadillac, millega sõideti tagasi Võru 55f asuva Maxima juurde, kus A.T. kella 00.30 paiku vabastati. Kogu eelkirjeldatud kuriteosündmuse jooksul oli süüdistatava Alari Ujoki tegevuse tulemusena A.T. liikumisvabadus piiratud. A.T. oli allutatud Alari Ujoki tahtele ning tal puudus seetõttu võimalus süüdistatava juurest lahkuda ning vabalt valida oma asukohta. Lisaks süüdistatakse Alari Ujokit selles, et tema koos Kristjan Radinkovi, K.A, A.L. ja D.J-iga võttis 27.01.2014 kella 20.00 paiku Tartus XXXX asuvas korteris seadusliku aluseta vabaduse A.T.. Nimetatud korterisse, kus viibis kannatanu A.T., sisenes eelnimetatud ajal esmalt Alari Ujok, kes käskis A.T. välja tulla. A.T. keeldus aga välja minemast, mille peale sisenesid korterisse lisaks Alari Ujokile veel Kristjan Radinkov, K.A , A.L. ja D.J . Korteris olles haaras Kristjan Radinkov oma parema käega A.T. vasakust õlavarrest, misjärel ütles A.T.: “Lähme räägime väljas”. Seejärel ütlesid ka teised süüdistatavad, kes seisid sel hetkel A.T. vahetus läheduses, A.T., et viimane nendega kaasa läheks. A.T. ei nõustunud süüdistatavatega kaasa minema ning hakkas neile vastu. Ühel hetkel õnnestus Kristjan Radinkovil tõmmata kannatanu korterist välja maja koridori. Koridoris olles vabastas Kristjan Radinkov A.T. oma haardest, misjärel liikus kannatanu Kristjan Radinkovi juhendamisel XXXX asuva maja ees seisnud sõiduauto BMW (reg-nr XXXX) juurde. Korterist väljusid sõiduki juurde koos A.T. ja Kristjan Radinkoviga ka veel Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J. Sõiduauto BMW juures olles tegi Kristjan Radinkov lahti sõiduki pagasiruumi luugi, misjärel käskis A.T. pagasiruumi minna. A.T. keeldus pagasiruumi minemast, mille peale haaras Kristjan Radinkov A.T. vasema käe õlevarrest, pigistas seda ning tõukas sõiduauto BMW lahtise pagasiruumi ees seisnud A.T. nii, et viimane kukkus sõiduki pagasiruumi. Kukkudes lõi A.T. pea vastu pagasiruumi luugi äärt. A.T. jalad jäid aga pagasiruumist välja, mille peale lükkas Kristjan Radinkov oma jalaga A.T. jalad pagasiruumi sisse, misjärel sulges ta ka pagasiruumi luugi, jättes A.T. sõiduauto BMW pagasiruumi. Samal ajal seisid Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J sõiduki vahetus läheduses. Seejärel istusid Kristjan Radinkov, Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J sõiduautosse, misjärel sõideti Tartu linnas Vaba tänavast Kastani tänavale. Sõiduk, mida juhtis A.L., peatati Kastani tänava ja Kase põigu ristumiskoha läheduses olevate garaažide juures. Süüdistatavad väljusid sõiduautost, misjärel avati sõiduki pagasiruumi luuk. Kristjan Radinkov ja Alari Ujok käskisid A.T. pagasiruumist väljuda. Vahetult pärast seda, kui A.T. oli pagasiruumist väljunud, lõi Alari Ujok teda ühel korral parema käe rusikaga vastu alahuult, misjärel võttis Kristjan Radinkov kannatanult ära viimasele kuuluva mobiiltelefoni Samsung Xperia C 1505 ning jättis selle endale. Sel hetkel seisid K.A, A.L. ja D.J kannatanu vahetus läheduses. Seejärel ütles Alari Ujok A.T., et nüüd lähme Tartus XXXX asuvasse majja, kust sa
varastad teleka ja sülearvuti. Samal ajal lubas K.A kannatanul kärbikuga ajud sodiks lasta. Vahetult pärast seda käskis Alari Ujok istuda A.T. sõiduki tagaistmele, mida A.T. ka tegi. Sõidukisse istusid ka Kristjan Radinkov, Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J. Sõiduki juhikohale istus A.L. ning kõrvalistuja kohale Kristjan Radinkov. Kannatanu A.T. istus aga tagaistmel Alari Ujoki, K.A ja D.J-i vahel. Seejärel sõideti Tartus XXXX asuva maja ette. Sõidukis olles rääkis Alari Ujok, et enne A.T. minema ei lase, kui kannatanu on vargil ära käinud. Kella 20.30 paiku lasti XXXX asuva maja ees A.T. autost välja, misjärel suundus ta XXXX asuvasse majja, kust tal õnnestus abi kutsuda. Kogu eelkirjeldatud kuriteosündmuse jooksul oli süüdistatavate tegevuse tulemusena A.T. liikumisvabadus piiratud. A.T. oli allutatud süüdistatavate tahtele ning tal puudus seetõttu võimalus süüdistatavate juurest lahkuda ning vabalt valida oma asukohta. Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega pani Alari Ujok toime KarS § 136 lõikes 1 sätestatud kuriteod. Lisaks süüdistatakse Alari Ujokit selles, et tema kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 13.01.2014 kuni 18.01.2014 kella 23.30 ja 00.30 vahelisel ajal ähvardas Tartu linnas Võru 55f asuva kaupluse Sõbra Maxima läheduses seisund sõiduautos Cadillac A.T. tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes kannatanule: „Kui sa televiisorit ja sülearvutit ei too, saad elektrišokirelvaga sellise suraka, et oled pool tundi maas“. Lisaks ähvardas Alari Ujok eelnimetatud ajavahemikul A.T. tervisekahjustuse tekitamisega ka veel Tartus XXXX asuva maja läheduses, öeldes kannatanule: „Kui sa midagi üritad kellelegi rääkida või minema joosta, saan su kätte ning annan sulle suraka“. Kannatanul oli reaalne alus karta ähvarduste täideviimist, kuna Alari Ujok näitas A.T. korduvalt töötavat elektrišokirelva taolist eset. Samuti kartis kannatanu ähvarduste täideviimist süüdistatava isiku ning teo toimepanemise iseloomu tõttu. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani Alari Ujok toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Alari Ujokit selles, et tema 27.01.2014 kella 20.00 kuni 20.30 vahelisel ajal Tartus Kastani tänava ja Kase põigu ristumiskoha läheduses olevate garaažide juures lõi ühel korral parema käe rusikaga A.T. alahuule piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – üla- ja alahuule turse ning limaskesta marrastuse. Teise inimese tervise kahjustamisega ja löömisega pani Alari Ujok toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Kristjan Radinkovi süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse: 11.09.2011 .a kella 23.00 ja 24.00 vahelisel ajal tungis koos Peep Krausi ja Kristjan Kolsariga akna ning ukse lõhkumise teel sisse Tartumaal XXXX asuvasse M.A. kuuluvasse majja, kust võeti ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Sony muusikakeskuse komplekt väärtusega 679 eurot, veekeetja väärtusega 108 eurot, kohvimasin Siemens väärtusega 220 eurot, dataprojektor Sanyo väärtusega 2172 eurot, akutrell Makita väärtusega 340 eurot, mootorsaag Husqvarna väärtusega 460 eurot, mikrolaineahi Samsung väärtusega 300 eurot, nahkdiivan väärtusega 250 eurot, viis elektriradiaatorit Atlantic koguväärtusega 303.50 eurot ning kõlarid Unique koguväärtusega 460 eurot; 02.08.2013. a kella 07.00 kuni kella 21.30 vahelisel ajal tungis koos kohtueelses menetluses
tuvastamata isikutega uste lõhkumise teel sisse Tartus aadressil XXXX asuvasse majja, kust võeti ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.V. kuuluv televiisor LCD Finlux 42“ (seeria nr 42FLY905U) koos televiisori puldi ja kanduritega koguväärtusega 441 eurot, lintlihvija Skil väärtusega 30 eurot ja põrandalihvija Skil väärtusega 30 eurot ning J.P. kuuluv mobiiltelefon Nokia X3 väärtusega 15 eurot; 28.10.2013. a kella 23.00 paiku Tartus aadressil XXXX asuva maja läheduses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära K.M. kuuluva mobiiltelefoni Samsung S7710 (IMEI 356779054321368) väärtusega 312 eurot ning telefonis olnud rahalise väärtuseta SIM-kaardi. Võõraste vallasasjade äravõtmisega nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt ja sissetungimisega, pani Kristjan Radinkov toime KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Lisaks süüdistatakse Kristjan Radinkovi selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid 2013. a detsembrikuus sai G.J. loal Tartu linnas aadressil XXXX asuvas korteris enda valdusesse E.-M.K. kuuluva sülearvuti Samsung NP300ESA (IMEI-kood: HKMB93FBA00418) väärtusega 450 eurot, mille pidi järgmisel päeval G.J. tagastama. Kristjan Radinkov jättis aga sülearvuti G.J. tagastamata, pöörates seeläbi võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani Kristjan Radinkov toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Kristjan Radinkovi selles, et tema koos Alari Ujoki, K.A, A.L. ja D.J-iga võttis 27.01.2014 kella 20.00 paiku Tartus XXXX asuvas korteris seadusliku aluseta vabaduse A.T.. Nimetatud korterisse, kus viibis kannatanu A.T., sisenes eelnimetatud ajal esmalt Alari Ujok, kes käskis A.T. välja tulla. A.T. keeldus aga välja minemast, mille peale sisenesid korterisse lisaks Alari Ujokile veel Kristjan Radinkov, K.A , A.L. ja D.J . Korteris olles haaras Kristjan Radinkov oma parema käega A.T. vasakust õlavarrest, misjärel ütles A.T.: “Lähme räägime väljas”. Seejärel ütlesid ka teised süüdistatavad, kes seisid sel hetkel A.T. vahetus läheduses, A.T., et viimane nendega kaasa läheks. A.T. ei nõustunud süüdistatavatega kaasa minema ning hakkas neile vastu. Ühel hetkel õnnestus Kristjan Radinkovil tõmmata kannatanu korterist välja maja koridori. Koridoris olles vabastas Kristjan Radinkov A.T. oma haardest, misjärel liikus kannatanu Kristjan Radinkovi juhendamisel XXXX asuva maja ees seisnud sõiduauto BMW (reg-nr XXXX) juurde. Korterist väljusid sõiduki juurde koos A.T. ja Kristjan Radinkoviga ka veel Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J. Sõiduauto BMW juures olles tegi Kristjan Radinkov lahti sõiduki pagasiruumi luugi, misjärel käskis A.T. pagasiruumi minna. A.T. keeldus pagasiruumi minemast, mille peale haaras Kristjan Radinkov A.T. vasema käe õlevarrest, pigistas seda ning tõukas sõiduauto BMW lahtise pagasiruumi ees seisnud A.T. nii, et viimane kukkus sõiduki pagasiruumi. Kukkudes lõi A.T. pea vastu pagasiruumi luugi äärt. A.T. jalad jäid aga pagasiruumist välja, mille peale lükkas Kristjan Radinkov oma jalaga A.T. jalad pagasiruumi sisse, misjärel sulges ta ka pagasiruumi luugi, jättes A.T. sõiduauto BMW pagasiruumi. Samal ajal seisid Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J sõiduki vahetus läheduses. Seejärel istusid Kristjan Radinkov, Alari Ujok, K.A , A.L. ja D.J sõiduautosse, misjärel sõideti Tartu linnas Vaba tänavast Kastani tänavale. Sõiduk, mida juhtis A.L., peatati Kastani tänava ja Kase põigu ristumiskoha läheduses olevate garaažide juures. Süüdistatavad väljusid sõiduautost, misjärel avati sõiduki pagasiruumi luuk. Kristjan Radinkov ja
Alari Ujok käskisid A.T. pagasiruumist väljuda. Vahetult pärast seda, kui A.T. oli pagasiruumist väljunud, lõi Alari Ujok teda ühel korral parema käe rusikaga vastu alahuult, misjärel võttis Kristjan Radinkov kannatanult ära viimasele kuuluva mobiiltelefoni Samsung Xperia C 1505 ning jättis selle endale. Sel hetkel seisid K.A, A.L. ja D.J kannatanu vahetus läheduses. Seejärel ütles Alari Ujok A.T., et nüüd lähme Tartus XXXX asuvasse majja, kust sa varastad teleka ja sülearvuti. Samal ajal lubas K.A kannatanul kärbikuga ajud sodiks lasta. Vahetult pärast seda käskis Alari Ujok istuda A.T. sõiduki tagaistmele, mida A.T. ka tegi. Sõidukisse istusid ka Kristjan Radinkov, Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J. Sõiduki juhikohale istus A.L. ning kõrvalistuja kohale Kristjan Radinkov. Kannatanu A.T. istus aga tagaistmel Alari Ujoki, K.A ja D.J-i vahel. Seejärel sõideti Tartus XXXX asuva maja ette. Sõidukis olles rääkis Alari Ujok, et enne A.T. minema ei lase, kui kannatanu on vargil ära käinud. Kella 20.30 paiku lasti XXXX asuva maja ees A.T. autost välja, misjärel suundus ta XXXX asuvasse majja, kust tal õnnestus abi kutsuda. Kogu eelkirjeldatud kuriteosündmuse jooksul oli süüdistatavate tegevuse tulemusena A.T. liikumisvabadus piiratud. A.T. oli allutatud süüdistatavate tahtele ning tal puudus seetõttu võimalus süüdistatavate juurest lahkuda ning vabalt valida oma asukohta. Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega pani Kristjan Radinkov toime KarS § 136 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Lisaks süüdistatakse Kristjan Radinkovi selles, et tema 27.01.2014 kella 20.00 paiku Tartus XXXX asuvas korteris haaras oma parema käega A.T. vasakust õlavarrest, pigistas seda ning hakkas kannatanut korterist välja tirima. Oma teoga tekitas Kristjan Radinkov A.T. füüsilist valu; 27.01.2014 kella 20.00 kuni 20.30 vahelisel ajal Tartus XXXX asuva kortermaja ees seisnud sõiduauto BMW (reg nr XXXX) vahetus läheduses haaras oma käega A.T. vasakust õlavarrest, pigistas seda, misjärel tõukas sõiduauto BMW lahtise pagasiruumi ees seisnud A.T. nii, et viimane kukkus sõiduki pagasiruumi. Kukkudes lõi A.T. pea vastu pagasiruumi luugi äärt. Oma teoga tekitas Kristjan Radinkov A.T. füüsilist valu; 27.01.2014 kella 20.30 paiku Tartus XXXX asuva maja vahetus läheduses haaras A.T. käest, misjärel pigistas kannatanu kätt ning tiris teda enda poole. Oma teoga tekitas Kristjan Radinkov A.T. füüsilist valu. Teisele inimesele valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani Kristjan Radinkov toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Lisaks süüdistatakse Kristjan Radinkovi selles, et tema 27.01.2014 kella 20.00 kuni 20.30 vahelisel ajal Tartus Kastani tänava ja Kase põigu ristumiskoha läheduses olevate garaažide juures, kasutades ära Alari Ujoki poolt eelnevalt A.T. suhtes kasutatud vägivalla (rusikalöök vastu alahuult) kestust ning tema enda poolt eelnevalt A.T. suhtes kasutatud vägivalla järelmõju, võttis A.T. ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära viimasele kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia C 1505. Kristjan Radinkov esitas A.T. nõude mobiiltelefoni üle anda, mida A.T. ka hirmust jätkuva vägivalla ees tegi. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, pani Kristjan Radinkov toime KarS § 200 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.K.A süüdistatakse selles, et tema koos Alari Ujoki, Kristjan Radinkovi, A.L. ja D.J-iga võttis 27.01.2014 kella 20.00 paiku Tartus XXXX asuvas korteris seadusliku aluseta vabaduse A.T.. Nimetatud korterisse, kus viibis kannatanu A.T., sisenes eelnimetatud ajal esmalt Alari Ujok, kes käskis A.T. välja tulla. A.T. keeldus aga välja minemast, mille peale sisenesid korterisse lisaks Alari Ujokile veel Kristjan Radinkov, K.A , A.L. ja D.J . Korteris olles haaras Kristjan Radinkov oma parema käega A.T. vasakust õlavarrest, misjärel ütles A.T.: “Lähme räägime väljas”. Seejärel ütlesid ka teised süüdistatavad, kes seisid sel hetkel A.T. vahetus läheduses, A.T., et viimane nendega kaasa läheks. A.T. ei nõustunud süüdistatavatega kaasa minema ning hakkas neile vastu. Ühel hetkel õnnestus Kristjan Radinkovil tõmmata kannatanu korterist välja maja koridori. Koridoris olles vabastas Kristjan Radinkov A.T. oma haardest, misjärel liikus kannatanu Kristjan Radinkovi juhendamisel XXXX asuva maja ees seisnud sõiduauto BMW (reg-nr XXXX) juurde. Korterist väljusid sõiduki juurde koos A.T. ja Kristjan Radinkoviga ka veel Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J. Sõiduauto BMW juures olles tegi Kristjan Radinkov lahti sõiduki pagasiruumi luugi, misjärel käskis A.T. pagasiruumi minna. A.T. keeldus pagasiruumi minemast, mille peale haaras Kristjan Radinkov A.T. vasema käe õlevarrest, pigistas seda ning tõukas sõiduauto BMW lahtise pagasiruumi ees seisnud A.T. nii, et viimane kukkus sõiduki pagasiruumi. Kukkudes lõi A.T. pea vastu pagasiruumi luugi äärt. A.T. jalad jäid aga pagasiruumist välja, mille peale lükkas Kristjan Radinkov oma jalaga A.T. jalad pagasiruumi sisse, misjärel sulges ta ka pagasiruumi luugi, jättes A.T. sõiduauto BMW pagasiruumi. Samal ajal seisid Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J sõiduki vahetus läheduses. Seejärel istusid Kristjan Radinkov, Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J sõiduautosse, misjärel sõideti Tartu linnas Vaba tänavast Kastani tänavale. Sõiduk, mida juhtis A.L., peatati Kastani tänava ja Kase põigu ristumiskoha läheduses olevate garaažide juures. Süüdistatavad väljusid sõiduautost, misjärel avati sõiduki pagasiruumi luuk. Kristjan Radinkov ja Alari Ujok käskisid A.T. pagasiruumist väljuda. Vahetult pärast seda, kui A.T. oli pagasiruumist väljunud, lõi Alari Ujok teda ühel korral parema käe rusikaga vastu alahuult, misjärel võttis Kristjan Radinkov kannatanult ära viimasele kuuluva mobiiltelefoni Samsung Xperia C 1505 ning jättis selle endale. Sel hetkel seisid K.A, A.L. ja D.J kannatanu vahetus läheduses. Seejärel ütles Alari Ujok A.T., et nüüd lähme Tartus XXXX asuvasse majja, kust sa varastad teleka ja sülearvuti. Samal ajal lubas K.A kannatanul kärbikuga ajud sodiks lasta. Vahetult pärast seda käskis Alari Ujok istuda A.T. sõiduki tagaistmele, mida A.T. ka tegi. Sõidukisse istusid ka Kristjan Radinkov, Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J. Sõiduki juhikohale istus A.L. ning kõrvalistuja kohale Kristjan Radinkov. Kannatanu A.T. istus aga tagaistmel Alari Ujoki, K.A ja D.J-i vahel. Seejärel sõideti Tartus XXXX asuva maja ette. Sõidukis olles rääkis Alari Ujok, et enne A.T. minema ei lase, kui kannatanu on vargil ära käinud. Kella 20.30 paiku lasti XXXX asuva maja ees A.T. autost välja, misjärel suundus ta XXXX asuvasse majja, kust tal õnnestus abi kutsuda. Kogu eelkirjeldatud kuriteosündmuse jooksul oli süüdistatavate tegevuse tulemusena A.T. liikumisvabadus piiratud. A.T. oli allutatud süüdistatavate tahtele ning tal puudus seetõttu võimalus süüdistatavate juurest lahkuda ning vabalt valida oma asukohta. Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega pani K.A toime KarS § 136 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Lisaks süüdistatakse K.A selles, et tema 27.01.2014 kella 20.00 kuni 20.30 vahelisel ajal Tartus Kastani tänava ja Kase põigu ristumiskoha läheduses olevate garaažide juures ähvardas kannatanu A.T. tapmisega, lubades kannatanul kärbikuga ajud sodiks lasta. Kannatanul oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist ähvardamisele eelnenud sündmuste tõttu – ähvardamise hetkeks oli kannatanu suhtes kasutatud füüsilist vägivalda, lisaks oli temalt võetud ka vabadus.
Tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani K.A toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4.D.J -i süüdistatakse selles, et tema koos Alari Ujoki, Kristjan Radinkovi, A.L. ja Tarmo luigega võttis 27.01.2014 kella 20.00 paiku Tartus XXXX asuvas korteris seadusliku aluseta vabaduse A.T.. Nimetatud korterisse, kus viibis kannatanu A.T., sisenes eelnimetatud ajal esmalt Alari Ujok, kes käskis A.T. välja tulla. A.T. keeldus aga välja minemast, mille peale sisenesid korterisse lisaks Alari Ujokile veel Kristjan Radinkov, K.A , A.L. ja D.J . Korteris olles haaras Kristjan Radinkov oma parema käega A.T. vasakust õlavarrest, misjärel ütles A.T.: “Lähme räägime väljas”. Seejärel ütlesid ka teised süüdistatavad, kes seisid sel hetkel A.T. vahetus läheduses, A.T., et viimane nendega kaasa läheks. A.T. ei nõustunud süüdistatavatega kaasa minema ning hakkas neile vastu. Ühel hetkel õnnestus Kristjan Radinkovil tõmmata kannatanu korterist välja maja koridori. Koridoris olles vabastas Kristjan Radinkov A.T. oma haardest, misjärel liikus kannatanu Kristjan Radinkovi juhendamisel XXXX asuva maja ees seisnud sõiduauto BMW (reg-nr XXXX) juurde. Korterist väljusid sõiduki juurde koos A.T. ja Kristjan Radinkoviga ka veel Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J. Sõiduauto BMW juures olles tegi Kristjan Radinkov lahti sõiduki pagasiruumi luugi, misjärel käskis A.T. pagasiruumi minna. A.T. keeldus pagasiruumi minemast, mille peale haaras Kristjan Radinkov A.T. vasema käe õlevarrest, pigistas seda ning tõukas sõiduauto BMW lahtise pagasiruumi ees seisnud A.T. nii, et viimane kukkus sõiduki pagasiruumi. Kukkudes lõi A.T. pea vastu pagasiruumi luugi äärt. A.T. jalad jäid aga pagasiruumist välja, mille peale lükkas Kristjan Radinkov oma jalaga A.T. jalad pagasiruumi sisse, misjärel sulges ta ka pagasiruumi luugi, jättes A.T. sõiduauto BMW pagasiruumi. Samal ajal seisid Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J sõiduki vahetus läheduses. Seejärel istusid Kristjan Radinkov, Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J sõiduautosse, misjärel sõideti Tartu linnas Vaba tänavast Kastani tänavale. Sõiduk, mida juhtis A.L., peatati Kastani tänava ja Kase põigu ristumiskoha läheduses olevate garaažide juures. Süüdistatavad väljusid sõiduautost, misjärel avati sõiduki pagasiruumi luuk. Kristjan Radinkov ja Alari Ujok käskisid A.T. pagasiruumist väljuda. Vahetult pärast seda, kui A.T. oli pagasiruumist väljunud, lõi Alari Ujok teda ühel korral parema käe rusikaga vastu alahuult, misjärel võttis Kristjan Radinkov kannatanult ära viimasele kuuluva mobiiltelefoni Samsung Xperia C 1505 ning jättis selle endale. Sel hetkel seisid K.A, A.L. ja D.J kannatanu vahetus läheduses. Seejärel ütles Alari Ujok A.T., et nüüd lähme Tartus XXXX asuvasse majja, kust sa varastad teleka ja sülearvuti. Samal ajal lubas K.A kannatanul kärbikuga ajud sodiks lasta. Vahetult pärast seda käskis Alari Ujok istuda A.T. sõiduki tagaistmele, mida A.T. ka tegi. Sõidukisse istusid ka Kristjan Radinkov, Alari Ujok, K.A, A.L. ja D.J. Sõiduki juhikohale istus A.L. ning kõrvalistuja kohale Kristjan Radinkov. Kannatanu A.T. istus aga tagaistmel Alari Ujoki, K.A ja D.J-i vahel. Seejärel sõideti Tartus XXXX asuva maja ette. Sõidukis olles rääkis Alari Ujok, et enne A.T. minema ei lase, kui kannatanu on vargil ära käinud. Kella 20.30 paiku lasti XXXX asuva maja ees A.T. autost välja, misjärel suundus ta XXXX asuvasse majja, kust tal õnnestus abi kutsuda. Kogu eelkirjeldatud kuriteosündmuse jooksul oli süüdistatavate tegevuse tulemusena A.T. liikumisvabadus piiratud. A.T. oli allutatud süüdistatavate tahtele ning tal puudus seetõttu võimalus süüdistatavate juurest lahkuda ning vabalt valida oma asukohta. Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega pani K.A toime KarS § 136 lg-s 1 sätestatud kuriteo.
Lisaks süüdistatakse D.J-i selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, juhtis 29.10.2014 kella 00.55 paiku Tartumaal Elva linnas Kesk tn 1 asuva kaupluse Konsum parklas sõiduautot Ford Cougar (reg-nr XXXX). D.J-i väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi vähemalt 0,84 mg ühe liitri kohta. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani D. J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsioonidega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras.
1.Alari Ujoki osas taotleb prokurör, et
1.1.ta tunnistatakse süüdi KarS § 136 lg 1 ja § 120 järgi ning mõistetakse temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust;
1.2.ta tunnistatakse süüdi KarS § 121 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 5 kuud vangistust;
1.3.KarS § 64 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõistetakse temale liitkaristuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust;
1.4.KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.01.2014 kuni 13.06.2014, s.o 4 kuud ja 17 päeva ning mõistetakse temale lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 13 päeva vangistust;
1.5.KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörataks karistust täielikult täitmisele, kui Alari Ujok ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1.5.1.elada kohtu määratud alalises elukohas;
1.5.2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
1.5.3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
1.5.4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
1.5.5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
1.5.6.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2.Kristjan Radinkovi osas taotleb prokurör, et
2.1.ta tunnistatakse süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi (11.09.2011 toime pandud episood, mis on kogumina kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi) ja mõistetakse temale karistuseks 6 kuud vangistust;
2.2.KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel osaliselt suurendatakse Tartu Maakohtu 20.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-6078 Kristjan Radinkovile mõistetud karistust, s.o 1 aasta ja 3 kuu pikkust vangistust käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistusega, s.o 6 kuu pikkuse vangistusega ja kohtuotsuste kogumis mõistetakse temale liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, misjärel arvatakse liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus, s.o 1 aastat ja 3 kuud vangistust ja mõistetakse Kristjan Radinkovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust;
2.3.ta tunnistatakse süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi (02.08.2013 ja 28.10.2013 toime pandud episoodid) ja mõistetakse temale karistuseks 10 kuud vangistust;
2.4.ta tunnistatakse süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 4 kuud vangistust;
2.5.ta tunnistatakse süüdi KarS § 136 lg 1 ja KarS § 121 järgi (27.01.2014 kella 20.00 ja 20.00 kuni 20.30 vahelisel ajal toime pandud vägivalla-episoodid) ja mõistetakse temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust;
2.6.ta tunnistatakse süüdi KarS § 121 järgi (27.01.2014 kella 20.30 paiku toime pandud episood) ja mõistetakse temale karistuseks 3 kuud vangistust;
2.7.ta tunnistatakse süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 2 aastat vangistust;
2.8.KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse temale kuritegude kogumi liitkaristuseks 3 aastat vangistust;
2.9.KarS § 68 lõike 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loetakse vangistuse kandmise aja alguseks 27.01.2014, s.o Kristjan Radinkovi kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev.
3.K.A osas taotleb prokurör, et
3.1.ta tunnistatakse süüdi KarS § 136 lg 1 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust;
3.2.ta tunnistatakse süüdi KarS § 120 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 4 kuud vangistust;
3.3.KarS § 64 lg 1 alusel loetakse mõistetavatest karistustest kergem kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõistetakse temale liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust;
3.4.KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg, s.o 27.-29.01.2014. a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõistetakse temale lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust;
3.5.KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörataks karistust täielikult täitmisele, kui K.A ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
3.5.1.elada kohtu määratud alalises elukohas;
3.5.2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.5.3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3.5.4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
3.5.5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
3.5.6.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4.D .J-i osas taotleb prokurör, et
4.1.ta tunnistatakse süüdi KarS § 136 lg 1 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 2 kuud vangistust;
4.2.ta tunnistatakse süüdi KarS § 424 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 6 kuud vangistust;
4.3.KarS § 64 lg 1 alusel loetakse mõistetavatest karistustest kergem karistus kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõistetakse temale liitkaristuseks 6 kuud vangistust;
4.4.KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.01.2014. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõistetakse temale lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust;
4.5.KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörataks karistust täielikult täitmisele, kui D.J ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
4.5.1.elada kohtu määratud alalises elukohas;
4.5.2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
4.5.3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.5.4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4.5.5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
4.5.6.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil taotleti kokkuleppemenetluse läbiviimist. Kohus rahuldas taotluse. Kohus andis süüdistatavad kohtu alla kokkuleppemenetluses ning selgitas süüdistatavatele nende menetluslikke õigusi kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et avaldatud kokkulepped on neile arusaadavad ja nad jäävad kokkulepete juurde ning kokkulepped võib kohtuotsusele aluseks võtta. Ka kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on iga süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb Alari Ujok süüdi tunnistada KarS § 120, § 136 lg 1, § 121 järgi; Kristjan Radinkov KarS § 121, § 136 lg 1, § 199 lg 2-de 4, 5, 7, 8, § 200 lg 1, § 201 lg 2 p 1 järgi; K.A KarS § 120, § 136 lg 1 järgi; D.J KarS § 136 lg 1, § 424 järgi ning mõista neile karistused vastavalt nendega sõlmitud kokkulepetele. Kuriteoga tekitatud kahju ja tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas on E.V. ja E.-M.K. esitanud Kristjan Radinkovi vastu tsiviilhagid vastavalt 1001 eurot ning 450 eurot. Kristjan Radinkov on hagiavaldustes esitatud nõuded õigeks võtnud. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kannatanute hagid ning mõistab Kristjan Radinkovilt nende kasuks välja hagiavaldustes nimetatud summad. Lisaks on kannatanu M.A. Kristjan Kolsari, Peep Krausi ning Kristjan Radinkovi kui kuriteo toime pannud isikute vastu esitanud tsiviilhagi summas 319,56 eurot. Tartu Maakohtu 27.08.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5611 on nimetatud tsiviilhagi rahuldatud ning 319,56 eurot Kristjan Kolsarilt ning Peep Krausilt solidaarselt välja mõistetud. Ka Kristjan Radinkov on nimetatud nõude õigeks võtnud. Sellest tulenevalt mõistab kohus temalt solidaarselt Kristjan Kolsari ning Peep Krausiga M.A. kasuks välja hagiavalduses toodud summa.
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitavad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetud. KrMS § 180 lg 3 ls 1 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Sama lõike kolmandast lausest tuleneb, et kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas asjas on:
1.Alari Ujokiga seotud menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kokku 720 eurot. Arvestades Alari Ujokiga seotud menetluskulude kogusuurust (1305 eurot) ja seda, et tema igakuiseks sissetulekuks on vaid ca 600 eurot, on alust asuda seisukohale, et menetluskulude täies ulatuses Alari Ujokilt välja mõistmine on temale ebamõistlikult koormav ning võib ohustada tema resotsialiseerumisväljavaateid. Seetõttu jätab kohus need KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda ning mõistab Alari Ujokilt riigituludesse välja 1⁄2 sundrahast, s.o 292,50 eurot ja kaitsetasud 720 eurot, seega kokku 1012,50 eurot. Väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude suurust ning Alari Ujoki varanduslikku seisundit silmas pidades on veelgi ilmne, et menetluskulude ühe korraga tasumine käiks süüdistatavale majanduslikult üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada tal tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
2.Kristjan Radinkoviga seotud menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 975 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt DNA ekspertiisi kulud (aktid nr 11E-GE1055, 12EGE1167 ja 13E-GE0127) 304 eurot (912 eurot/3), KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kokku 1104 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 5 vastavalt kaitsjale toimiku tegemise kulu 2,45 eurot. Arvestades Kristjan Radinkoviga seotud menetluskulude kogusuurust (2385,45 eurot), seda, et Kristjan Radinkovil tuleb lisaks menetluskuludele tasuda ka temalt välja mõistetud tsiviilhagid, ja lõpuks sedagi, et isik viibib juba 29.01.2014. a alates kinnipidamisasutuses, mis
piirab tema teenimisvõimalusi, on alust asuda seisukohale, et menetluskulude täies ulatuses Kristjan Radinkovilt välja mõistmine on temale ebamõistlikult koormav ning võib ohustada tema resotsialiseerumisväljavaateid. Seetõttu jätab kohus need KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda ning mõistab Kristjan Radinkovilt riigituludesse välja 1⁄2 sundrahast, s.o 487,50 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 304 eurot, kaitsjale toimiku tegemise kulu 2,45 eurot ja 1⁄2 kaitsetasudest, s.o 552 eurot, seega kokku 1345,95 eurot. Väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude suurust ning Kristjan Radinkovi varanduslikku seisundit silmas pidades on veelgi ilmne, et menetluskulude ühe korraga tasumine käiks süüdistatavale majanduslikult üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada tal tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
3.K.A-ga seotud menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kokku 396 eurot. Arvestades K.A-ga seotud menetluskulude kogusuurust (981 eurot) ning seda, et tal on üks ülalpeetav, on ilmne, et menetluskulude ühe korraga tasumine on temale ebamõistlikult koormav. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada K.A tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
4.D .J-iga seotud menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kokku 693 eurot. Arvestades D.J-iga seotud menetluskulude kogusuurust (1278 eurot) ja seda, et tema igakuiseks sissetulekuks on vaid ca XXXX eurot, on alust asuda seisukohale, et menetluskulude täies ulatuses temalt välja mõistmine on temale ebamõistlikult koormav ning võib ohustada tema resotsialiseerumisväljavaateid. Seetõttu jätab kohus need KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda ning mõistab D.J-ilt riigituludesse välja 1⁄2 sundrahast, s.o 292,50 eurot ja kaitsetasud 693 eurot, seega kokku 985,50 eurot. Väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude suurust ning D.J-i varanduslikku seisundit silmas pidades on veelgi ilmne, et menetluskulude ühe korraga tasumine käiks süüdistatavale majanduslikult üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada tal tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.