Kohtulahend

Seega E.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil , mis on toime pannud süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav E.K on nõus lühimenetluse kohaldamisega. E.K tunnistas end täielikult süüdi ja kahetses toimepandud tegusid. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses E.K enda ülekuulamist ei taotlenud. E.K süü temale inkrimineeritud kuritegudes on lisaks süü täielikule tunnistamisele tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, mis on lubatavad ning millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud , s.o. - Kaubamaja AS avaldusest / tl 2 / nähtub, et palutakse vastutusele võtta E.K kes 03.12.2014 kella 11.55 ajal Tallinna Kaubamajas rikkus lõhnaõli Barbie hinnaga 5 eurot ; - Õigusvastase teo toimepanemise aktist / tl 3 / nähtub, et 03.12.2014 kell 11.55 Viru Keskuses lahkus meesterahvas Tallinna Kaubamaja müügileti juurest jättes maksmata kauba lõhnaõli Barbie , hind 5 € , eest . Kinni peetud isik E.K anti 03.12.2014 kell 12.35 üle PP Kesklinna politseijaoskonna patrullile; - Tunnistaja XXX ülekuulamise protokollist / tl 4 / nähtub, et 03.12.2014 kella 11.55 ajal turvatöötajana Viru Keskuse aatriumis tööl olles nägi kui riiulite juures musta värvi jope, mütsi ja pükstega mees pani endale püksi roosas karbis toote , kauba eest ei tasunud ja liikus seejärel väljapääsu poole. Pidas noormehe kinni , viis turvaruumi, kus noormees võttis püksist välja roosas karbis lõhnaõli Barbie. Kaup kuulus Tallinna Kaubamajale, oli rikutud, hind 5 eurot. Kinnipeetuks osutus E.K, - Kahtlustatava E.K ülekuulamise protokollist / tl 17-20 / nähtub, et 03.12.2014 lõuna paiku oli ta Tallinna Kaubamajas, võttis riiulilt roosas karbis parfüümi, peitis endale taskusse, möödus kassast ja turvatöötaja pidas ta seejärel kinni. Andis varastatud parfüümi taskust turvatöötajale üle. Kahetseb tehtut. - Tunnistaja Rainer XXX ülekuulamise protokollist / tl 36-37 / nähtub, et 28.11.2014 kell 8 alustas koos politseinik XXX patrulli, kasutusse said tööks vajalikud vahendid, s.h kiirusemõõteseadme Ultralyte, mille XXX kella 15.29 peale selle kasutamist asetas teenistussõiduki Škoda Octavia , reg. br XXX vasaku esiistme taha põrandale. Said väljakutse Narva mnt 1 asuvasse Postimaja Rimisse kinnipeetud varga üleandmiseks, kelleks osutus E.K . Menetlusdokumentide vormistamiseks istus E.K nende sõiduki tahaistmele, XXXsõiduki rooli ja tema parempoolsele esiistmele . E.K oli käes valge kilekott isiklike asjadega, käitus rahulikult, käeraudu talle ei paigaldatud, enne sõidukisse istumist tehtud turvakontrollil nad isiku juurest keelatud või ohtlikke esemeid ei leidnud. E.K istus taga poolviltu, jalad suunaga keskkonsooli poole, vahepeal kummardus ettepoole ning oli kuulda kuidas krabistas kilekotiga. Kella 16.23 ajal E.K väljus sõidukist , kilekott käes, tema käitumises midagi kahtlast ei märganud, jalutas sõiduki juurest rahulikul sammul eemale. Kella 19.45 ajal kui vahetuse lõpetamiseks sõidukit üle vaatasid märkas XXX, et kiirusemõõteseade on autost kadunud. Kontrollides poevargusega seoses kinnipeetud isiku E.K elukohta, käitus E.K kahtlaselt, temal kinnipidamisel kaasas olnud kilekotist leidsid nad sõidukist varastatud kiirusemõõteseadme UltraLyte . E.K hiljem tunnistas tegu ja kahetses. Seadme väärtus 4000-4500 € . - Tunnistaja XXXülekuulamise protokollist / t.l. 38-39/ nähtub, et 28.11.2014 alustas koos politseinik XXXpatrulli sõidukil Škoda Octavia, reg nr XXX, pardanumbriga 3280, tema oli

autojuht. Said enda käsutusse ka kiirusemõõteseadme UltraLyte . Teostasid Toompuiesteel liiklusjärelevalvet – mõõtsid kiirust, kui kella 15.29 ajal said väljakutse Narva mnt 1 Postimaja Rimisse kinnipeetud varga ülevõtmiseks. Pani kiirusemõõteseadme juhiistme taga oleva istekoha jalutsisse ning sõitis Narva mnt 1 suunas. Kella 15.57 ajal toimetasid kaupluses vargusel kinni peetud E.K kiirmenetluse dokumentide vormistamiseks oma sõidukisse, pani isiku kõrvalistuja taha tagumisele istmele istuma, mingi hetk hakkas isik tagaistmel sagima ja midagi kaasas olnud kilekotiga sehkendama , kuid midagi kahtlast nad ei märganud. Peale dokumentide vormistamiste kella 16.23 ajal isik vabastati, ta väljus autost ja eemaldus rahulikul sammul. Kella 19.45 ajal kui valmistusid vahetust lõpetama, märkas, et autopagasiruumis olev kiirusemõõteseadme kohver on tühi ja meenus , et oli seadme enne Narva mnt väljakutset pannud sõidukis istme taha põrandale, kontrollimisel seadet enam autos ei olnud. Teavitasid XXXjuhti, said enda kasutusse teise patrull auto ja kontrollisid isikuid, kes olid sel päeval nende sõidukis olnud. Kaupluse varguselt kinni peetud ja varem varguste eest karistatud isik E.K elukoha kontrollimisel käitus isik kahtlaselt, kinnipidamisel kaasas olnud kilekotist , mis oli peidetud tugitooli alla, leidsid kiirusemõõteseadme UltraLyte . - Kahtlustatav E.K ülekuulamise protokollist / tl 54-56/ nähtub et 28.11.2014 peeti ta Narva mnt 1 asuvas Rimi poes limonaadi vargusel kinni, kutsuti politsei, kes oma autos vormistasid varguse kohta protokolli. Autos olles nägi põrandla ühte aparaati, pani selle endale kaasas olnud kilekotti . Peale protokolli vormistamist lubati tal lahkuda ja ta sõitis koju. Pani politseiautost varastatud seadme koos kilekotiga tugitooli kõrvale põrandale, mingi aja pärast tuli politsei ja leidis põrandal olnud kilekotist nende autost varastatud seadme. Talle pandi käerauad ja toimetati jaoskonda. Kahetseb tehtut. - Asitõendi- varastatud kiirusemõõtja vaatlusprotokollist ja fototabelitelt / tl 58- 61/ nähtub kiirusemõõtja Ultra Lyte LTI 20-20, seerianumber UX015116 vaatlus - Kiirmenetluse otsusest väärteoasjas / tl 72/ nähtub et 10.07.2014 karistati E.K KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 40 € 10.07.2014 toimepandud varguse eest - Karistusregistri väljatrükist / tl 13-16 / nähtub E.K varasem karistatus. Kohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et E.K süü talle esitatud süüdistustes on tõendamist leidnud eelkõige tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustega , samuti E.K poolt süü tunnistamisega ja nimelt on 28.11.2014 politseiautost kiirusemõõteseadme varguse kohta tunnistajad XXX ja XXX, s.o patrullpolitseinikud andnud üheseid ütluseid, et 28.11.2014 alustasid teenistust patrullis, võtsid endaga kaasa kiirusemõõteseadme ning liiklusjärelevalve teostamiselt uuele väljakutsele sõites pani XXX kiirusemõõteseadme sõidukis juhiistme taha põrandale. Väljakutselt paigutasid autosse kauplusest kinnipeetud varga E.K , vormistasid talle kiirmenetluse otsuse ja vabastasid seejärel isiku. Vahetust lõpetades avastasid, et kiirusemõõteseade on kadunud ning E.K elukoha kontrollimisel leidsid elutoas tugitooli all olnud kilekotist varastatud kiirusemõõteseadme . Tunnistajate ütluseid kinnitas kahtlustatavana ülekuulamisel ka E.K , kes andis ütluseid, et politseiautos olles märkas põrandal ühte seadet, pani selle märkamatult endale kilekotti ning viis koju, kust sama päeva õhtul asja uurima tulnud politseinikud selle leidsid. 03.12.2014 Tallinna Kaubamajast lõhnaõli varguse katses on E.K süü tõendamist leidnud eelkõige tunnistaja XXX ütlustega, et märkas Viru Keskuse aatriumis kuidas riiulite juures üks mees pani endale pükstesse ühe roosa karbi, mille eest kassas ei maksnud ning seejärel pidas ta mehe, kelleks osutus E.K, kinni.

Nähtuvalt karistusregistri väljatrükist /t.l. 13-16/ ning kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2317,14,005149 nähtub, et E.K on 10.07.2014 väärteo korras karistatud KarS § 218 lg 1 järgi 10.07.2014 toime pandud teo eest. Käesolevas kriminaalasjas on 28.11.2014 ja 03.12.2014 toimepandud tegude eest E.K käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus , et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Samuti , et toime pandud teod oleksid omavahel seotud, s.t et üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks , s.t isik hangib endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Käesoleval juhul inkrimineeritakse E.K-le kahe varavastase süüteo toimepanemist . Arvestades süüdistatav E.K selgitusi kuritegude toimepanemise kohta , sh seda, et varastas politseiautost „mingi aparaadi, ei teadnud , mis see on“ , samuti seda, et E.K ei tööta, leiab kohus , et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on süüdistatavale elustiiliks , kuna isegi teadmata täpselt , millega tegu paneb varguse toime ilmsel eesmärgil varastatu võimalusel rahaks teha ning samas sooritab E.K ilmselgelt süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt - pani tasku väheväärtusliku lastele mõeldud lõhnaõli „Barbie“, mille puhul väljavaade raha teenida on praktiliselt olematu ning varastamise eesmärki E.K ise selgitada ei oska. Eeltoodu on kohtu hinnangul kehtiva õiguspraktika kontekstis aluseks E.K poolt toimepandu hindamisel süstemaatilise vargusena ja kvalifitseerimisel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. E.K poolt toimepandu hindamisel ei oma iseseisvat tähendust asjaolu, et 03.12.2014 toimepandud varguse katses oli lõhnaõli Barbie väärtus 5 € , s.o alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o. 200 eurot , kuna E.K on vargused toime pannud süstemaatiliselt , mis sätestab tema teo kvalifitseerimise KarS § 218 lg 1 järgi. Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.K on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. E.K on toime pannud II astme varavastaseid süütegusid, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. E.K-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, mida kohus arvestades toimepandud kuritegude tehiolusid ja et toimepandud tegudega ei tekitatud kahju, hindab keskmisest väiksemaks ning karistust kergendava asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist . Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti arvestades võimalust mõjutada E.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et E.K ei ole võimalik karistada rahalise karistusega . Tegemist on isikuga, kes ei tööta, vabanes eelmise vangistusliku karistuse kandmiselt 22.05.2014, s.o ca 5 kuud enne järgmise varguse toimepanekut , mis annab kohtule selget tunnistust sellest, et E.K ei ole teinud endale varasemalt mõistetud karistustest mingeid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist, mistõttu kohtu hinnangul ei saa tema puhul pidada rahalist karistust piisavaks. Samuti paneks rahalise karistuse mõistmine töötu ja vähimatki sissetulekut mitteomava E.K materiaalselt väga raskesse olukorda ning võib tekitada E.K mõtteid hüvitada rahalist karistust ebaseaduslikult , nt varguste toimepanemisest saadava raha eest. Seetõttu leiab kohus, et talle tuleb karistuseks mõista vangistus. Kohus leiab, et arvestades E.K avaldatud kahetsust varguste toimepanemise osas kergendava asjaoluna ,

samuti et vargustega kannatanutele kahju ei ole tekitatud, aga samuti ka kiirusemõõteseadme varguse puhul politsei poolset lohakust, mis soodustas E.K poolt varguse toimepanekut , on võimalik vangistust mõista alla KarS- i eriosas ettenähtud karistuse keskmist määra. Kuid E.K poolt avaldatud kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja süü suurusest, et talle mõistetud vangistuse võiks jätta tingimisi täitmisele pööramata . KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu osutatud õigusabi eest summas 144 eurot, s.o. kohtueelses menetluses 72 eurot ja kohtumenetluses 144 eurot, mida kohus peab põhjendatuks . Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. alates 01.01.2015.a. 585 eurot. Kohtule ei ole esitatud ning kohtu hinnangul ei esine E.K puhul asjaolusid , mis võimaldaksid vabastada E.K menetluskulude tasumisest või tingiksid menetluskulude jätmise riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud ka KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulusid tasumisele ositi , kuna E.K-le mõistab kohus vangistusliku karistuse, mille kandmise ajal , aga ka mõistetud karistuse kandmiselt vabanemise järgselt ei ole objektiivselt usutav, et E.K asuks vabatahtlikult osade kaupa välja mõistetud menetluskulusid tasuma.

/digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.