Toimik nr 1-13-3684
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2015 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-3684
Kohtunik
Deniss Minzatov
Sekretär, tõlk
Kristine Kriisk, Marina Davõdovitš
Prokurör
Jaanika Kõrgmaa
Kaitsja
Eduard Bulattšik
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Z.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
Z.J (IK 39401036814xxx
Asja läbivaatamise kuupäev
05.02.2015 avalikul kohtuistungil
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
Jätta Z.J talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik tasutaotlus Z.J ́le riigi õigusabi osutamise eest summas 58,08 eurot (sh tasu 40 eurot, sõidukulud 8,40 eurot ja käibemaks 9,68 eurot). Välja mõista Z.J ́lt kriminaalmenetluse kulud 58,08 eurot osutatud õigusabi eest. Z.J ́l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal EE403300333416110002, Nordea Bank AB Eesti filiaal EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, kaitsjatasu.
1(4)
Viru Vangla esitas 11.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Z.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.09.2013 kohtuotsusega KarS § 22 lg 3, 25 lg 2 – 215 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati 2 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus 4 kuud vangistust, arvata maha kantud karistus 4 kuud vangistust ning lugeda karistus kantuks. KarS 200 lg 2 p 7,8 järgi on karistatud 3 aasta vangistusega, § 199 lg 2 p 7,9 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuskes 3 aastat vangistust. Arvati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 3 kuud 1 päev ning kandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 13.09.2013 ja lõpp 11.06.2016. Z.J andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16). Kinnipidamisasutusest Z.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx, kus elavad veel tema kaks vend ja õde. Ema andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval on põhiharidus. Hetkel õpib xx klassis. Vanglas on töötanud xxx. Vabaduses on teinud juhutöid. Tasumata võlanõudeid on 4725,59 eurot. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalkorras karistud 2 korda. Vanglas osales sotsiaalprograamis xxx. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Praegu on olemas motivatsioon teha elukorralduses muudatusi ning elada seadusekuulekalt. Vangla toetab Z.J ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema ema, 2 venda ja õde. Ema andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter on puhas ja korras, kuid väga kitsas. Korter on üleasustatud nii mööbli kui inimestega, mistõttu kriminaalhooldusametnik kahtleb, kas leidub sobiv koht elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seadme paigaldamise eelduseks on asjaolu, et lapsed ei pääseks seadmele ligi. Antud juhul on see võimatu. Korteris on võimatu leida elektroonilisele seadmele kohta, et sellele lapsed ligi ei saaks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Ema elab sotsiaaltoetustest, kuid on nõus poega toetama. Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid. xxx garantiikiri kinnitab, et vabade kohtade olemasolul võetakse Z.J peale vabanemist xxx. klassi õpilaseks (tl 15).
2(4)
Z.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Z.J tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab 1. korda. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Elukoht vastab üldiselt elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, kuid leida kohta elektroonilise valve seadme paigaldamiseks, et see oleks lastele kättesaamatu, on väga raske. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Pere elab sotsiaaltoetustest. Distsiplinaarkaristusi on 2. Z.J tarvitas vabaduses alkoholi, kuriteod pani toime alkoholijoobeseisundis, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristused), tema käitumine enne vangistusse sattumist (alkoholi kuritarvitamine) ning toimepandud kuritegude asjaolud (vargus, asja omavoliline kasutamine, röövimine grupi poolt) ei kaalu üles tema võimalusi vabanemisel (alaline elukoht, võimalus jätkata õpingud xxx). Süüdimõistetu on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ei ilmunud registreerimisele, rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodu ei ole Z.J ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Siinkohal arvestab kohus ka kriminaalhooldaja arvamust, et kuigi on olemas korteri omaniku nõusolek ja tehnilised võimalused elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks korterisse aadressil xxx, st on olmas elektriga varustus ja mobiilside levi, võib elektroonilise valve teostamine praktikas olla oluliselt raskendatud või isegi võimatu, kuna ei saa täita tingimust, et niivõrd kitsa ja üleasustatud korteri tingimustes ei pääse lapsed valveseadmetele ligi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra
3(4)
kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
võiksid
toetuda.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 751, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Z.J temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. / Kohtunik Deniss Minzatov
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.