Kohtulahend

vastu, uuesti 02.08.2014 kella 15.20 ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Tallinnas, Pronksi 7/9 asuvast Surfar OÜ kuuluvas kauplusest videokaamerat Gopro Hero 3+ Black Edition väärtusega 440 ja videokaamerat Gopro Hero 3+ Silver Edition väärtusega 349 eurot, läbis kassaliini kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt koos varastatud kaubaga. Samuti tema võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt 31.10.2014.a kella 19.10 paiku, viibides aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe tee 4 asuvas Ülemiste Keskus Põldma Kaubanduse AS Tommy Hilfiger kaupluses, varastas järgmist kaupa: sviitri „Fala C-NK“, väärtusega 139 eurot, seega tekitas ta vargusega kannatanule Põldma Kaubanduse AS varalist kahju 139 eurot. Seega Janina Satina-Kašleva pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Janina Satina-Kašleva andis ütlusi, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Selgitas, et tal on 15 aastane poeg ning ta ootab Töötukassa poolt pakutud kursusi. Eelmise otsusega määratud ÜKT on ta ära teinud ja on nõus tegema uuesti ÜKT. Peab võimalikuks kõik kohtuotsusega mõistetavad kulud tasuma ühe aasta jooksul. Hetkel tal sissetulek puudub. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ning tema kaitsealune on tunnistanud kõike neid episoode ja kahetsenud, mida võib lugeda kergendavaks asjaoluks. Hetkel küll Janina SatinaKašleva ́l sissetulek puudub aga tsiviilhagi ja menetluskulud on nõus tasuma ühe aasta jooksul. Kaitsja leidis, et Janina Satina-Kašleva ́le võiks mõista 175 ÜKT. Kui kohus ÜKT ei pea võimalikuks määrata, siis kaitsja palub määrata väiksema karistuse, kui prokurör taotles, see oleks 7 kuud vangistust, millest arvata maha 1/3 ning eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva lugeda karistusaja hulka. Prokurör leidis, et tõendite suhtes vaidlust ei ole. Karistamise aluseks on isiku süü ning süü suuruse puhul tuleb arvestada seda, et Janina Satina-Kašleva pani toime 3 vargust, ta varastas süstemaatiliselt edasimüümise eesmärgil. Üks episood on pandud toime avalikult. Janina SatinaKašleva ́t on varem karistatud 9-l korral varguste eest ning 10 – korral väärteokorras. Viimati anti isikule võimalus teha ÜKT, see oli erandlik, sest eelmised karistused olid tal kõik reaalsed karistused. Antud teod pani Janina Satina-Kašleva toime enne ÜKT lõppu aga tänaseks on tal ÜKT tehtud ja liitkaristust ei saa moodustada. Prokurör palub mõista Janina Satina-Kašleva süüdi KarS § lg 2 p 5,9 järgi ja karistada 9 kuulise vangistusega, võttes maha 1/3 ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o. kokku 5 päeva karistusaja hulka ning kandmata karistus jääb vangistust 5 kuud 25 päeva. Välja mõista menetluskulud ja tsiviilhagi täies ulatuses. Asitõendid näpitstangid hävitada ja CD plaat jätta kriminaalasja juurde. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 05.09.2014.a. vargusekatse avalikult: Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja andis ütlusi, et olles tööl 05.09.2014.a. Ehitajate tee 120 Denim Dream outlet poes, kui kauplusesse sisenes naisterahvas musta värvi kampsunis ja seelikus. Käekoti peal oli musta värvi nahktagi ja kontsakingad, peas musta raamiga prillid. Isik liikus lettide vahel. Ta nägi turvakaamerast sama naisterahvast poest väljumas ning turvavärav hakkas tööle. Ta jättis letis tehingu pooleli ja läks naisterahvale järgi. Poest väljas olles hakkas naine tema eest ära jooksma Ehitajate tee 122 suunas. Ta jõudis

naisterahvale järgi ja rabas tal õla peal olevast kotist kinni ja kaks kotti kukkusid asfaldile maha. Naisterahvas ise jooksis minema. Tooted viis poodi tagasi. Ta annab üle naisterahva poolt maha jäetud 2 kotti koos sisuga. Kauba maksumus kokku 1176 eurot. /tl 2-4/; Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga, vaatluse objektiks on kahtlustatava käest põgenemisel kukkunud käekott, milles kahtlustatava isiklikud esemed, muuhulgas elamisluba Janina Satina-Kašleva nimele. Esemed tagastatud. /tl 8-23/; Kahtlustatava Janina Satina-Kašleva ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistas oma süüd ja selgitas, et ta läks antud ajal kauplusesse. Poes nähes riideesemeid, millel puudusid turvaelemendid, tekkis tal plaan varastada. Müügisaalis pani ta riideesemed endale kaasas olnud riidest kotti ja samuti ka käekotti. Ta ei maksnud müügisaalist võetud kahe jaki ja kahe kampsuni eest. Jõudes turvaväravate vahele hakkasid need häiret andma. Peale seda hakkas müüja ta peale karjuma ja ta kiirendas sammu. Müüja jooksis talle järgi ja rebis temalt mõlemad kotid ära ja ta läks oma teed. Politseist on ta kätte saanud talle kuuluva musta värvi käekoti koos selles olevate isiklike esemetega. /tl 27-29/; Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et antud vargusekatse episoodi avalikult on toime pannud Janina Satina-Kašleva. Tunnistaja ütlused kattuvad süüdistatava enda poolt antud ütlustega, et ta viibis 05.09.2014.a. Ehitajate teel asuvas Denim Dream outleti poes, kus pani endale esemed kotti ja väljus kauplusest ning hakkas eest ära jooksma, kuna poe müüja jooksis talle järele. Müüja sai süüdistatava kätte ning rebis kotid käest ning sai varastatud kauba kätte. Seega antud episoodis tsiviilhagi ei ole tekkind, kuna kaup saadi tagasi. 02.08.2014 vargusekatse episood: Tunnistaja XXXülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl 02.08.2014 Pronksi 7/9, kus oli klient (naisterahvas), kes tundus kahtlane. Naisterahvas proovis kabiinis palju erinevaid tooteid ja krabistas kahtlaselt. Ta otsustas poest väljudes kliendil kotti kontrollida. Kliendi kirjus käekotis oli üks videokaamera, mille ta loovutas poele ilma vastupanuta. Naisterahvas oli läbinud kaameraga kassaliini ja ka turvaväravad. Nad sulgesid poe ukse ja jäid politseid ootama. Ootamise käigus tuli naisterahva seeliku alt välja ka teine videokaamera, mille talt ära võtsid. Võetud kauba väärtus oli 798 eurot. Mõlemad kaamerad tagastati kauplusele aga ühe kaamera pakend oli rikutud. /tl 3/; Kahtlustatava Janina Satina-Kašleva ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistas oma süüd ja andis ütlusi, et 02.08.2014.a. kella 15 ajal astus ta sisse kauplusesse, mis asub Pronksi 7/9. Tal olid kaasas lõiketangid. Tal oli väga vaja raha, kuna on suurema summa võlgu. Kaupluses võttis ta neli kaamerat, mis olid omavahel kahe kaitsetrossiga kinnitatud. Ta võttis lõiketangid ja lõikas kaitsetrossid läbi. Peale seda võttis midagi riietest, et proovikabiini minna. Proovikabiinis võttis ta ühe karpidest, mille sees olid kaamerad ja vaatas selle läbi. Ta rebis turvaelemendi ära ja jättis selle koos kahe kaameraga proovikabiini. Kaks kaamerat pani ta endale kotti. Teist karpi ta ei jõudnud enam lahti teha, kuna müüjad tegid proovikabiini lahti ja küsisid mida ta teeb ja palusid tal välja tulla. Nad läksid koos turvaväravate juurde ja väravad hakkasid piiksuma. Müüja palus tal koti sisu näidata. Ta võttis kaamerad välja ja peale seda kutsuti politsei. Annab vabatahtlikult välja tema käes olnud lõiketangid. /tl 24-28/; Asitõendi vaatlusprotokolli, vaadeldavaks objektiks on näpitsad pikkusega 16cm. Käepidemed oranž – musta värvi. Näpitsad liidetud kriminaalasja juurde. /tl 31, 32/; Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et antud varguskatse episoodi on toime pannud Janina Satina-Kašleva. Tunnistaja ütlused kattuvad süüdistatava enda poolt antud ütlustega, millest nähtub, et süüdistatav viibis 02.08.2014 Pronksi 7/9 asuvas kaupluses ning tunnistajale tundus ta kahtlase isikuna, kuna süüdistatav proovis kabiinis palju erinevaid tooteid ja krabistas

kahtlaselt. Tunnistajal tekkis kahtlus ning ta otsustas süüdistatavat kontrollida ning süüdistatava juurest leiti kaamerad. Tunnistaja sulges kaupluse ning süüdistatav anti politseile üle. Tegu jäi katsestaadiumisse ning kahju ei tekkinud, kuna kaamerad tagastati kauplusele. 31.10.2014 varguse episood: Tunnistaja XXXülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et oli tööl Viru keskuse Tommy Hilfigeris 24.11.2014.a. Ta sättis mannekeeni ja õpilane märkas varast (tundis ta ära, kuna oli tööl teises kaupluses, kus vargus toimus). Seejärel andis õpilane talle teada, et jälgiks naisterahvast. Ta vaatas nende foorumist pildi järgi ja tundis samuti varga ära. Ta vajutas paanikanuppu ja turvamehed viisid naisterahva poest välja. Varastatud kaubaks osutus sviiter, mille maksumus 139 eurot. Vargus toimus 31.10.2014.a. kell 19:16 Suur – Sõjamäe tee 4, mille kohta tehtud ka avaldus politseisse ja videosalvestus üle antud. /tl 43/; Õigusvastase teo toimepanemise akti, mille kohaselt 24.11.2014.a. kell 17:10 Viru keskuses peeti kinni naisterahvas, kes 31.10.2014.a. varastas Ülemiste Tommy Hilfigerist sviitri. Juhtumi kohta tehtud politseile avaldus. Kauba maksumus 139 eurot. Õigusrikkumise pani toime Janina Satina. /tl 44/; Asitõendi- salvestuse vaatlusprotokolli koos fotodega, videosalvestuselt nähtub, kuidas 31.10.2014.a. müügisaali siseneb naisterahvas, kellel on seljas musta värvi jope, jalas musta värvi püksid. Naisterahval on peas lühike tumepruun parukas heledamate salkudega ja prillid. Müügisaalis võttis naisterahvas sviitri, pani selle põue ja läks müügisaalist välja. CD – R on lisatud kriminaalasja juurde. /tl 63, 64-67/; Kahtlustatava Janina Satina- Kašleva ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistas oma süüd ja andis ütlusi, et 31.10.2014.a. kella 19:00 paiku läks ta Ülemiste Keskusesse (Suur – Sõjamäe tee 4, Tallinn) kaupu vaatama. Sisenenud kauplusesse Tommy Hilfiger nägi ta nagil ühte sviitrit, mille küljes ei olnud turvaelementi. Ta pani selle sviitri kohe kaupluse müügisaalis endale jope alla põue ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Seda ei ole võimalik kauplusele tagastada, kuna on seda kandnud. Lubab hüvitada kahju esimesel võimalusel. / tl 68-71/; Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et antud varguse episoodi on toime pannud Janina Satina-Kašleva. Süüdistatav on ise tunnistanud, et 31.10.2014.a. käis ta Ülemiste Keskuses Tommy Hilfigeri kaupluses, kus pani müügisaalis endale jope alla põue sviitri ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Antud vargusega tekitas Janina Satina-Kašleva kahju Põldma Kaubanduse AS ́ile summas 139 eurot, mille süüdistatav võttis omaks ning selgitas, et esimesel võimalusel hüvitab antud kahju. Süüdistatava ütlused on ühtivad ka tunnistaja ütlustega ning videosalvestuselt nähtub ka Janina Satina-Kašleva tegevus müügisaalis 31.10.2014.a. Muud tõendid (tõendavad kvalifikatsiooni): Karistusregistri väljavõtet, millest nähtub, et Janina Satina-Kašleva korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. /tl 12-23/; Harju Maakohtu kohtuotsust 11.12.2013, mille kohaselt mõisteti Janina Satina- Kašleva süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 10 kuud. Kohtuotsus täidetud 16.10.2014.a. /tl 3637/; Kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr 231514000943, milles määrati Janina Satina- Kašleva ́le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 32 eurot. /tl 38/. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud, need pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava

tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 5,9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Janina Satina- Kašleva on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda kolmes varavastase kuriteo episoodis, millest üks on toime pandud avalikult. Viimati karistati Janina Satina- Kašleva ́t 11.12.2013.a. vangistusega 4 kuud, mis asendati 240 ÜKT ning täitmise tähtajaks määrati 10 kuud. Antud otsusega anti Janina Satina- Kašleva ́le võimalus vabaduses viibida ning käituda seaduskuulekalt. 16.10.2014.a. seisuga on ta kohtuotsusega määratud ÜKT ära teinud. Antud süüdistuses esitatud teod pani Janina Satina-Kašleva toime enne ÜKT lõppu. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et Janina Satina- Kašleva ei ole endale teinud mingeid järeldusi talle varem mõistetud karistustest ja ei ole ka uue karistuse hirmus hoidunud uute kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et isiku puhul, keda on varem karistatud reaalse vangistusega ning jätkab ikkagi varavastaste kuritegude toimepanemist tuleb kindlasti karistuseks vangistus ning mingil juhul ei ole võimalik isikut karistada rahalise karistusega. Janina Satina- Kašleva ́le on ka varasemalt väärteokorras määratud rahatrahvid kõik tasumata ning talle lisanduvad käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud, kui ka tsiviilhagi tasumise kohustus. Kohus leiab, et Janina Satina- Kašleva suhtes ei ole võimalik vangistust asendada üldkasuliku töö kohaldamisega või mõista vangistus tingimisi, kuna kohtul puudub usk, et Janina Satina- Kašleva suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk ning tõenäosus Janina Satina- Kašleva vabaduses viibides tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks on kohtu hinnangul kõrge. Antud asjaolu nähtub eelnevate karistuste mõistmiste pinnalt, et Janina Satina- Kašleva ei ole isikuks, kelle suhtes võiks kohaldada tingimisi vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles või allapoole. Kohus on seisukohal, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, tuleb teda karistada varasemate karistustega võrreldes rangemalt. Janina Satina- Kašleva süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud kolm varavastase kuriteo episoodi. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavat asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada Janina SatinaKašleva ́t KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 8 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on Janina Satina- Kašleva ́le mõistetavaks karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Samuti tuleb KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka.

Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on Janina Satina- Kašleva süü kannatanule kuulunud asjade suhtes tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. 31.10.2014.a.episoodis on kannatanule Põldma Kaubanduse AS ́ile tekitatud kahju summas 139 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele Janina Satina- Kašleva ́lt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad Janina Satina- Kašleva ́lt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud summas 216 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Janina Satina- Kašleva ́l erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise naisterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama nii vabaduses viibides, kui ka vanglas olles. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Asitõendid: • näpitsad, mis asuvad Rahumäe tee 6 laos – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; • CD plaat salvestusega, mis asub toimiku juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Janina Satina – Kašleva KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ning karistuseks mõista 8 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 10 päeva kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, s.o. 02.08. – 04.08.2014 (3 päeva) ja 24.11. – 25.11.2014.a. (2 päeva), kokku 5 päeva ning kandmisele kuuluv karistus 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Janina Satina – Kašleva ́lt tsiviilhagi summas 139 eurot Põldma Kaubanduse AS kasuks. Välja mõista Janina Satina – Kašleva ́lt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 216 eurot riigi tuludesse.

Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Janina Satina – Kašleva ́le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: • näpitsad, mis asuvad Rahumäe tee 6 laos – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; • CD plaat salvestusega, mis asub toimiku juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.