Kohtulahend

3.1 elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; 3.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

20.01.2010 kuni 21.12.2013 XXX asuvas korteris ning ajavahemikul 22.12.2013 kuni 17.04.2014 XXX asuvas korteris vähemalt korra kahe nädala jooksul lahtiste käte või rusikatega selja, kõhu, pea või näo piirkonda, rihmaga tuharate ja jalgade piirkonda või jalgadega keha ja jalgade piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu ning tervisekahjustusena verevalumeid keha erinevatesse piirkondadesse. Sealhulgas tema: • 2010 kevadel, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal ning eeluurimisel täpsemalt tuvastamata viisil kasutas füüsilist vägivalda XXX suhtes, põhjustades pojale tervisekahjustusena kolm kuni neli 10 cm pikkust triipjat verevalumit selja piirkonda; • 01.09.2010 kuni 09.05.2011, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal lõi XXX lõikelauaga, põhjustades pojale tervisekahjustusena ca 10 cm läbimõõduga hematoomi reie piirkonda ning muhu pea piirkonda; • 01.09.2010 kuni 09.05.2011, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal ning eeluurimisel täpsemalt tuvastamata viisil kasutas füüsilist vägivalda XXX suhtes, põhjustades pojale tervisekahjustusena kolm vertikaalset ca 10 cm pikkust peenikest triipjat marrastust kaela piirkonda; • 13.04.2014, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kellaajal lõi XXX korduvalt rusikatega näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu; • 17.04.2014 kella 07:15 paiku haaras XXX kaelast ning tõukas poega, nii et XXX kukkus põlvede peale. Seejärel lõi ta pojale korduvalt rusikatega näo piirkonda, haaras pojal juustest ja lõi talle põlvega vastu nägu, pani jala pojale kaela peale, nii et XXX jäi kõhuli lamama ning lõi teda umbes neljal korral rusikatega vastu selja piirkonda ning hammustas vasakust õlast. Oma tegevusega põhjustas H.P pojale füüsilist valu ning tervisekahjustustena lillakat värvi verevalumi paremal silmalaul ning parema silma ümbruses, lillakat värvi verevalumi paremal kõrval, punakat värvi täppverevalumite kogumi kaela paremal poolel, punase verevalumi vasakul õlal, roosakat värvi poolrõnga kujulise verevalumi vasaku külje keskosas, hulgaliselt punakaid verevalumeid seljal vasaku abaluu piirkonnas ning sinaka verevalumi paremal käsivarrel. Samuti süüdistatakse H.P selles, et tema on ajavahemikul 18.08.2010 kuni 17.04.2014 kasutanud korduvalt füüsilist vägivalda oma poja XXX(s.XXX) suhtes, lüües talle ajavahemikul 18.08.2010 kuni 21.12.2013 XXX asuvas korteris ning ajavahemikul 22.12.2013 kuni 17.04.2014 XXX asuvas korteris vähemalt korra kahe nädala jooksul lahtiste käte või rusikatega selja, kõhu, pea või näo piirkonda, rihmaga tuharate ja jalgade piirkonda või jalgadega keha ja jalgade piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu ning tervisekahjustusena verevalumeid keha erinevatesse piirkondadesse. Sealhulgas tema: • 01.09.2010 kuni 06.06.2011 lõi XXX lahtiste kätega korduvalt näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu. • 01.09.2012 kuni 06.06.2013 lõi viiel korral lahtise käega XXX näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu. • Ajavahemikul 01.09.2013 kuni 31.12.2013 lõi kahel korral peopesaga XXX vastu põse piirkonda ning rusikatega kõhu ja selja piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu. • 17.04.2014 kella 06:45 ja 07:15 vahelisel ajal lõi XXX rihmaga ühe korra vastu selja piirkonda ja vähemalt 4 korda vastu istmiku piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu ning tervisekahjustustena roosakat-punast värvi verevalumite jada alaselja paremale poolele. Seega H.P pani toime järjepideva kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo (Alates 01.01.2015 kehtiva Karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 122 (KarS § 121 lg 2 p 2, 3) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest H.P karistamist vangistusega 2 aastat. KarS § 74 sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aasta ja 6-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; •ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud: • KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume • KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalabiprogrammides. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et H.P poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb H.P-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. H.P pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. H.P-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 96,00 eurot riigi

õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks H.P-lt välja mõista kaitsjatasu 96.00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks ekspertiisitasu; H.P suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille maksumuseks on 255,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neis riigi kanda. Prokurör märkis, et isiku majanduslik olukord on äärmiselt keeruline. Süüdistatava ülalpidamisel on 1 alaealine laps, teise lapse osas on vanemlikud õigused ära võetud. Prokurör oli seisukohal, et menetluskulud tuleks osaliselt jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul võib ekspertiisitasu ja sundraha jätta riigi kanda. Arvesse tuleb võtta H.P mjanduslikku olukorda ja asjaolu, et alaealine laps vajab kohast ülalpidamist. Kaitsjatasu tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Asitõend: - DVD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.