Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 12. jaanuari 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Kaebuse esitaja ja kaebuse
süüdimõistetu Ragnar Abarenkovi (Abarenkov) kaitsja advokaat Ott Lepmets, määruskaebus
liik
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2015 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Ragnar Abarenkovi kaitsja määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kasuks 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) advokaat Ott Lepmetsa poolt süüdimõistetu Ragnar Abarenkovile määruskaebemenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
3.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja Ragnar Abarenkovilt. Ragnar Abarenkovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700002145 ja selgitus „Ragnar Abarenkov 1-117711 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 24.01.2012 otsusega mõisteti Ragnar Abarenkov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.04.2011 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 5 kuu 20 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja algus 31.03.2011 ja lõpp 27.09.2018.
2.Tartu Maakohtu 12.01.2015 määrusega jäeti R. Abarenkov vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus leidis, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda hetkel R. Abarenkovit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
2.2.Maakohus märkis, et karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on R. Abarenkovit kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Eeltoodust järeldas maakohus, et R. Abarenkov on olnud kuritegelikult aktiivne. Maakohus märkis ka, et Tartu Maakohtu 22.12.2008 määrusega vabastati R. Abarenkov Tartu Maakohtu 22.04.2003 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.06.2013. Katseaeg aga ebaõnnestus, kuna R. Abarenkov rikkus katseajal käitumiskontrolli nõudeid (lahkus elukohast kriminaalhooldusametniku loata, tarvitas narkootilist ainet), mistõttu pöörati vangistus täitmisele. Karistuse täitmisele pööramisel tuli R. Abarenkov kuulutada tagaotsitavaks, kuna tema asukoht polnud teada. Lisaks pani R. Abarenkov katseajal toime uue raske rahvatervisevastase kuriteo – suures koguses narkootilise aine käitlemise. Maakohus märkis, et selline R. Abarenkovi varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse.
2.3.Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, soov elada edaspidi seadusekuulekalt, kindel elukoht ja lähedaste toetus on R. Abarenkovit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need ei kaalunud aga maakohtu hinnangul üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Maakohus leidis, et on otstarbekas, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks R. Abarenkov positiivseid nihkeid oma käitumises kinnistada. Maakohus, arvestades veel kanda jääva karistusaja pikkust, leidis, et R. Abarenkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja on kohtul võimalik läbi vaadata ka edaspidigi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.Tartu Maakohtu 12.01.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Abarenkovi kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 12.01.2015 määruse ja vabastada R. Abarenkov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt põhjalikult hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Maakohus on üksnes pealiskaudselt märkinud, et käesoleval juhul on R. Abarenkov katseajal pannud toime raske rahvatervisevastase kuriteo. Kaitsja on seisukohal, et kohus oleks pidanud analüüsima ka R. Abarenkovi
poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning tema osalust ja süüd nimetatud teo toimepanemisel ning hindama seeläbi kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnale.
3.2.Kinnipeetava varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal analüüsides on maakohus arvestanud üksnes asjaoludega, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kaitsja hinnangul on siinkohal oluline asjaolu, et kinnipeetav on varasemalt ühel korral ka ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabanenud ja elektroonilise järelevalve perioodil ei olnud kinnipeetaval probleeme oma kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega.
3.3.R. Abarenkov on motiveeritud töötama, kuid tulenevalt diagnoositud kroonilisest psoriaasist ei luba vangla tal tööd teha. Eeltoodu tõttu on praegusel juhul välistatud ka töötamine ja raha teenimine ning seeläbi võlgnevuste tasumine. Olukorras, kus kinnipeetav vabastatakse elektroonilise järelevalve alla, on võimalus töötada ning asuda nõudeid likvideerima. Kinnipeetava enda sõnul diagnoositud haigus tal töö tegemist ei sega.
3.4.Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla võimaldab kinnipeetaval paremini taasühiskonnastuda. R. Abarenkovil on vabaduses olemas lähedased, kes on nõus teda igati toetama ja abistama. Vangla iseloomustuse kohaselt teevad lähedased pingutusi kinnipeetavale töökoha leidmiseks ning kinnipeetav ise on igati motiveeritud töötama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Abarenkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla, ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu R. Abarenkovi kaitsja määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna siiski alust maakohtu määruse tühistamiseks ja R. Abarenkovi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta R. Abarenkov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo raskusele, iseloomule, süüdlase isikule ja varasemale elukäigule, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et R. Abarenkovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb R. Abarenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige kuriteo iseloomu ning isiku varasemat elukäiku. Ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud ning kes ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid, pani katseaja jooksul toime uue kuriteo, mistõttu tuli kuulutada ta tagaotsitavaks, ei saa hinnata tema varasemalt elukäiku arvestamata. Oluline on lisada, et isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning R. Abarenkov kannab neljandat reaalset vanglakaristust. Eeltoodu näitab, sealhulgas varasem katseaja kohaldamine, et isik ei ole varasemalt mõistetud karistustest järeldusi teinud ning oma käitumist muutnud.
8.Ringkonnakohus leiab, et narkootikumidega seotud süüteo ning varasemalt toimepandud kuriteo eest mõistetud liitkaristusest on kinnipeetav käesolevaks ajaks
ära kandnud liiga vähe, et teda, arvestades ka varasemat elukäiku ning karistatust, käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastada. Ringkonnakohus märgib, et R. Abarenkov on vangistuses käitunud korrektselt ning reegleid järgides. Siiski tuleb isikul edaspidigi vangistuses korrektselt käituda ning õiguskuulekat käitumist kinnistada ning planeeritud sotsiaalprogrammides osaleda.
9.Samuti ei toeta R. Abarenkovi vangistusest vabastamist käesoleval hetkel ka vangla ja prokurör. Olles mõistetud süüdi raske rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest ja kui kanda on jäänud mõistetud liitkaristusest ca 3 aasta 7 kuud, oleks R. Abarenkovi ennetähtaegne vabanemine ilmselt vastuolus ka seaduskuulekate ühiskonnaliikmete arusaamaga riigi karistuspoliitikast ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetest.
10.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.R. Abarenkovi kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt R. Abarenkovile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 3 tundi, mõistlik ja põhjendatud.
10.2.KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese astme kohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab R. Abarenkov hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjatasu 144 eurot. Eeltoodust tulenevalt jäävad R. Abarenkovil tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.
11.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu R. Abarenkovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.