Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

1 (4)

1-15-1025

Välja mõista G.T-lt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuluna sundraha 585 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700009410. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.T (G.T) süüdistatakse KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et G.T andis altkäemaksuna vara, s o raha selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A-

2 (4)

1-15-1025 kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. C-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-ne minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 kohaselt ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2012 a maksis G.T x le sularahas 400 €. G.T ja x vahelise kokkuleppe kohaselt pidi x talle antud sularaha eest tagama, et G.T läbib igal juhul positiivselt toimuva C-kategooria teooriaeksami. X kandis G.T poolt antud sularahast 300 € x , kes vahendas eksami sooritamist ja altkäemaksu andmist, võttes vahendamise eest 100 eurot tasu ja teatas Maanteeameti eksamineerijale x eksami sooritamise aja ning andis üle x C-kategooria teooriaeksami eest altkäemaksuna 200 €. Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija x , kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. G.T taotles sularaha maksmisega x seda, et ametiisik, kes eksameid vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. G.T andis x 400 € altkäemaksuna, millest x jättis vahendamise eest 100 € endale. 22.08.2012 kandis x enda Swedbank arvelduskontolt nr x x kontole xxx Nordea pangas 300 € selgitusega „G.T xxx C(t)“. 22.08.2012 võttis xxx, kes vahendas G.T altkäemaksu andmist ja eksami toimumist, talle x poolt kantud rahast 250 € pangaautomaadist välja, millest andis x üle altkäemaksu G.T eksami eest 200 €. X jättis endale vahendamise eest 100 €. 22.08.2012 kell 13.00 toimus G.T Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos Tallinna mnt 70, Uuemõisa alevik, Ridala vald,

3 (4)

1-15-1025 Läänemaa C-kategooria teooriaeksam, mille G.T sooritas positiivselt. Seega G.T , altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotles G.T süüdi tunnistamist KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahalise karistuse 36 päevamäära ulatuses (1 päevamäär on 30.64 €), s o 1103,04 €, milline summa kuulub KarS § 66 lg 1 alusel tasumisele osade kaupa 3 kuu jooksul, iga kuu summas 367,68 €.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 585 €.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.